Biebmu

Biebmu lea álbmotdearvvašvuohta ja návddašeapmi, nationála ja internationála, áigeguovdil ja árbevirolaš. Biebmu lea privahtaekonomiija ja servodatekonomiija, guovllupolitihkka ja ealáhuspolitihkka, guolastuspolitihkka ja – vuosttamužžan eanandoallopolitihkka.

Biebmo- ja eanandoallopolitihka bajimus ulbmil lea sihkkarastit geavaheddjiide dearvvaš ja máŋggalágan biebmogálvvuid govttolaš haddái. Geavaheddjiid gáibádusat ja válljejumit váikkuhit politihka hábmemii.

Biebmo lea dehálaš oassi min kulturárbbis. Luondduviđa eavttut – davviguovllluid garra dálkkádagat, mat molsašuvvet jahkodagaid mielde, mearridit maid buvttadat ja borrat.

Norgga biebmobuvttadeapmi rievdá dađistaga, biepmut maid mii borrat govve Norgga servodaga ovdáneami. Árbevirolaš biebmošlájaid searvvis gávdnat internátionála biebmogálvvuid mat buvttaduvvojit Norggas.   

Norgga geavaheaddjit jearahit eanet ja eanet norgga buktagiid.
Norgga geavaheaddjit jearahit eanet ja eanet norgga buktagiid. Govva: Jon Marius Nilsson/Innovasjon Norge

Ollu biebmogálvvut, eanet valljivuohta

Norgga eanadoallit buvttadit eanet ja eanet borramuša ja dat lea buori  árjjálaš ja ulbmillaš biebmo- ja eanandoallopolitihka geažil.  Seammás sihkkarastá politihkka resurssaid boahtteáiggi biebmobuvttadeapmái  guoddinávccalaš hálddašeami bokte ja buori elliidčálggu.

Maŋimuš jagiid leat norgga boanddat ja biebmobuvttadeaddjit čájehan ahte sis lea dáhtu deattuhit ođđajurddašeami ja innovašuvnna. Boađus das lea ahte dál sáhttá fállat máŋggalágan Norggas buvttaduvvon biebmogálvvuid, sihke vuođđoávdnasiid ja reidejuvvon buktagiid.   

Báikkálaš ja erenoamáš biebmogálvvut leat maid vuoruhuvvon, ja dat lea mielddisbuktán ahte  biepmošlájat leat lassánan  ja báikkálaš ealáhusat fas ovdánan.  

Norgga geavaheaddjit jearahit eanet ja eanet norgga buktagiid. Diehtojuohkinmearkka Nyt Norge bokte šaddá geavaheddjiide álki válljet norgga biepmogálvvuid gávppiin. Ekologalaš biepmogálvvut  leat maid lassánan.   

Davvi-Norgga gulløye.
Davvi-Norgga gulløye. Govva: Matmerk

Biebmosihkkarvuohta ja biebmodearvvašvuohta guovddážis

Olmmošlassáneapmi, dálkkádatrievdamat, lundduresurssaid gáržžideamit ja divraseabbo vuođđoávdansat leat bidjan biebmosihkkarvuođa áššelistui – Norggas ja olgoriikkas. Biebmosihkkarvuohta mearkkaša ahte buohkain galgá leat álo vejolaš fidnet doarvái ja dearvvaš biebmu. 

Servodat berre gearggusvuođa ektui buvttadit nu ollu borramuša go vejolaš riikka ássiid dárbbuid mielde. Ráđđehus joatká lasihit eanandoallogálvvuid, ja nu áigu buoridit iešbirgema Norggas. 

Ráđđehussii lea dehálaš ahte geavaheddjiin lea luohttámuš norgga biebmogálvvuide mat Norggas vuvdojuvvojit ja norgga biebmobuvttadeddjiide.

Luohttámuša huksemis lea dearvvaš biebmu guovddážis – dat mearkkaša ahte biebmu ii sisttisdoala mirkoorganismmaid, birasmirkkuid dahje eará amas ávdnasiid mat čuhcet min dearvvašvuhtii, go ráhkadat ja borrat diekkár borramuša. 

Jos vel Norggas lea ge buorre biebmosihkkarvuohta, de ferte álo fuolahit ahte biebmosihkkarvuohta lea buorre.

Geas lea ovddasvástádus?

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta juogadit biebmosuorggi fágalaš ovddasvástádusa. Diet golbma departemeantta barget hui lahkalagaid ja viidát. 

Eanandoalu kvalitehtavuogádat (EAKV) sihkkarastá ahte norgga eanandoallu fievrriduvvo gustovaš lágaid ja njuolggadusaid mielde, ja dat leat vuođđun biebmosihkkarvuhtii, elliidčálgui ja kvalitehtii norgga biebmobuvttadeamis. 

Borramušbearráigeahčču lea guovddážis go norgga biebmopolitihkka čađahuvvo. Biebmobearráigeahčču ráhkada njuolggadusaid, bearráigeahččá, bagada, kárte ja goziha olles buvttadangollosa – vuođđoávnnasbuvttadeami ja vuođđoávnnasimportta dahje dassá go geavaheaddjit ožžot buktagiid.    

Buohkat, geat birgejit biebmobuvttademiin, importtain dahje borramušvuovdimiin Norggas, galget ieža ovddasvástidit čuvvot go sii njuolggadusaid. Biebmobearráigeahčču lea váktabeana mii galgá gozihit dahket go dan.