Ekologalaš, kultuvrralaš ja ekonomalaš ceavzilvuohta

Politihkalaš ulbmil lea ovddidit ulbmillaš ja márkanvuđot boazoealáhusa, mii guhkit áiggi vuollái lea ceavzil.

Ceavzilis boazoealáhus mearkkaša ahte ealáhus lea sihke ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš eallinnávccalaš.
Ceavzilis boazoealáhus mearkkaša ahte ealáhus lea sihke ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš eallinnávccalaš. Govva: T. Gustavsen/Markesdutvalget for reinkjøtt

Ekologalaš ceavzilvuohta mearkkaša ahte boazolohku ii leat stuorit go dat maid guohtumat girdet, dahje hehtte earáid eallinvuođu. Boazologu heiveheapmi ja eanet beroštupmi dasa maid eatnamiid billisteamit váikkuhit – nugo huksemat dahje nuoskideamit – leat dehálaš váikkuhangaskaoamit sihkkarastimis ekologalaš ceavzilvuođa. Maiddái ealáhusa iežas billistemiid, nugo bievlavuodjimiid ja áidehuksemiid ferte namuhit. Boazodoallu ferte oppalohkái doaimmahuvvot luonddu eavttuid vuođul.

Ekonomalaš ceavzilvuohta mearkkaša ahte gáibiduvvo buvttadanmunni, dienasnákca, goluidgeahpedanmunni, boahtodássi ja boahtojuogadeapmi.  Dat gáibida maiddái ahte  lea govttolaš gaskavuohta ealáhusa resurssaid, gávpemárkanvejolašvuođaid ja olbmuid logu gaskkas, geat galget oažžut boahto- ja bargovejolašvuođaid boazodoalus.

Kultuvrralaš ceavzilvuohta mearkkaša ahte ealáhusas leat doarvái olbmot geat ovddidit boazodoalu árbevieruid. Boazodoallopolitihkka atná dehálažžan seailluhit sámi kultuvrra ja árbevieruid. 

Ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuođa ulbmilat leat gaskaneaset oktavuođas: Ekologalaš ceavzilvuohta bidjá vuođu ekonomalaš ceavzilvuhtii ja ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuohta ovttas dahket vejolažžan ovddidit kultuvrralaš ceavzilvuođa.

Buorebut ávkkástallat arvobuvttadanvejolašvuođat lea hui dehálaš. Ealáhus mearkkaša hui ollu dasa ahte bisuhit ja ovddidit ealli sámi servodaga – ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. Jos boazodolliin leat stáđis bargosadji ja čielga rámmaeavttut, de sáhttá boazodoallu doaibmat dehálaš sámi kultuvrraguoddin. 

Áigeguovdilis leaŋkkat: