Boazodoallu

Boazodoallu ealáhussan, kultuvran ja eallinvuohkin lea áibbas erenoamáš sihke nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.

Boazodoallu doaimmahuvvo oktiibuot riikka lagabui 140 gielddas.
Boazodoallu doaimmahuvvo oktiibuot riikka lagabui 140 gielddas. Govva: T. Gustavsen/Markesdutvalget for reinkjøtt

Boazodoallu lea smávva ealáhus nationála oktavuođas, muhto sihke sámi ja báikkálaš oktavuođas lea das stuorra mearkkašupmi, ekonomalaččat, bargosajiid dáfus ja kultuvrralaččat.

Norgga boazodoallu lea álo leamaš sámi ealáhus. Dál doaimmahuvvo sámi boazodoallu várre- ja meahcceguovlluin Finnmárkkus, Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas, ja Lulli-Trøndelága, Møre- ja Romsdal ja Hedemárkku osiin.

Badjelaš 3000 olbmo leat čadnojuvvon sámi boazodoaluin. 2200 leat Finnmárkkus, mii lea stuorimus boazodoallofylka. 

Boazodoallu doaimmahuvvo maid njealji boazoservviid
bokte Lulli-Norggas: Lom, Vågå, Fram ja Filefjell boazosearvvit. Dan lassin lea
vel Rendal Boazosearvi, Rendalen, Engerdal ja Trŧsil gielddain, mii doaimmaha erenoamáš doallovuogi, go čađahit priváhta bohccuid bivddu báhčima bokte.  

Boazolohku rievddada jagis jahkái, muhto dál leat
sullii 250.000 bohcco Norggas, ja dain leat eanet go 185.000 Finnmárkkus. Giđđaealus
leat birrasiid 74 proseantta njiŋŋelasa, 20 proseantta čearpmahat ja 6 proseantta varrásat.

Boazodoallu dárbbaša areálaid

Gánnáhahtti boazodoallu gáibida viiddis areálaid ja iešguđetlágan áigodatguohtumiid.  Bohcco lunddolaš johtin ja dan johtti doaibmavuohki lea dáid guovlluid optimála buvttadeami vuođđu.

Boazodoallu doaimmahuvvo oktiibuot riikka lagabui 140 gielddas, ja areálas mii lea  sullii 40 proseantta Norgga eanaareálas. 

Áiggi mielde leat boazodoalloareálat gáržžiduvvon. Boazodoalu areálaid sihkkarastin lea bargosuorgi maid boazodoalloeiseválddit vuoruhit.

Muhtomin šaddet vuosttálaš beroštumit eará ealáhusaid, olgoeallindoaimmaid ja boazodoalu gaskka, mii mielddisbuktá garra divaštallamiid.

Areálasorjavaš ealáhus

Gánnihahtti boazodoallu gáibida stuora areálaid - dan dihte go lea birgenláhki dušše dihto olu bohccuide juohke guohtunguovllus, ja dan dihte go boazu dárbbaša guohtut iešguđetge guovlluin jagi gávcci áigodaga mielde.

Sámi boazodoallu gokčá sullii 40 proseantta Norgga areálas - dakkár guovlu gos sámi boazodoalu sierra njuolggadusat gustojit. Ii leat riekta lohkat ahte boazodoallu beassá atnit 40 proseantta. Sámi boazodoalloguovllus leat viiddis guovllut gosa bohccot eai beasa. Dat leat gávpogat ja čoahkkebáikkit, eanandoalloguovllut, luottat, industriijarusttegat ja turistarusttegat. Sámi boazodoalus lea riekti guođohit dušše duoddariin ja mehciin dan sámi boazodoalloguovllus. Olu meahcci lea jagiid mielde mannan duššai gávpogiid ja čoahkkebáikkiid viiddidemiid oktavuođas. Maiddái dakkár guovlluin mat dál ain lohkkojuvvojit meahccin, masset bohccot guohtuneatnamiid luottaide, čáhcefápmorusttegiidda, bieggafápmorusttegiidda, ruvkedoaimmaide jna. Bohccot eai dušše masse areála go luodda, bieggaturbiinnat dahje fápmomásttat huksejuvvojit mehciide; bohccot garvet maid diekkár ráhkkanusaid. Man olu, dat rievddada. Dan dihte lea mihá unnit areála go 40 proseanta gos bohccot besset guohtut. Boazodoalu areálaid sihkkarastin lea guovddáš bargosuorgi boazodoalloeiseválddiide. Eará ealáhuseallimis, olgunastimis ja boazodoalus leat muhtomin vuostálas beroštumit boazodoalloguovlluin, mat sáhttet dagahit garra digaštallamiid.

Lágat ja hálddašeapmi

Eanadoallodirektoráhtta, boazodoalloossodat, Álttás hálddaša boazodoalloáššiid.
1976 ásahuvvui Norgga boazodollui sierra Boazodoallošiehtadusa, mii šiehtadallojuvvo ođđasis juohke jagi, dárbbuid ja hástalusaid vuođul mat ealáhusas leat áiggis áigái. Gustovaš boazodoalloláhka mearriduvvui 2007.

Boazodoallošiehtadus ja Boazodoalloláhka leat direktoráhta deháleamos váikkuhangaskaoamit go galgá boazodoallopolitihka ulbmiliid ja mearrádusaid čuovvolit.

Boazodoallu fievrriduvvui olu ovdal go ráját mearriduvvojedje davviguovlluin.  Ovttasbargu riikkarájáid rastá lea erenoamáš dehálaš. Ruoŧa boazoeaiggádiin lea ovdamearkka dihtii geavahanvuoigatvuohta muhtun boazodoalloguovlluin Norggas.