Sámi kulturpolitihkka

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea váldoovddasvástádus ovttastahttit stáhtalaš sámepolitihka. Kulturdepartemeanttas lea ovddasvástádus čađahit ráđđehusa sámepolitihka iežas surggiin.

Kulturdepartemeantta fágalaš ovddasvástádus

Kulturdepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus fuolahit kultur- ja giellapolitihka Norggas.

Sámepolitihka fievrrideami dáfus leat Norgga eiseválddit daid maŋimuš logijagiid bidjan vuođđun ahte sámiin galgá leat duohta váikkuhanfápmu iežaset áššiin. Kultursuorggis lea dat prinsihppa čuvvojuvvon go Sámediggi lea ožžon válddi hálddašit stáhtabušeahta kap. 320 Oppalaš kulturulbmilat, poastta 53 Sámediggi. Sámediggi hálddaša juolludusa iežaset ulbmiliid ja vuoruhemiid ektui.

Kulturdepartemeanta juolluda dasa lassin ruhtadoarjagiid omd. sámi aviissaide, sámi filmmaide, Sámi arkiivii, sámi bibliografiijai ja sámi valáštallamii. Mii čujuhat Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta jahkásaš publikašuvdnii, mas čájehuvvojit buot ruhtajuolludeamit mat mannet sámi ulbmiliidda stáhtabušeahta bokte.

Arvat ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat unnitloguid ja eamiálbmogiid birra gáhttejit sámi gielaid ja kultuvrra. Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta ovddasvástádussii gullá ovttastahttit ráđđehusa barggu Eurohpálaš unnitálbmotgielaid lihtuin, skábmamánu 5.b. 1992, Unnitálbmotgielaid lihttu.

Sámi kulturberošteaddjit sáhttet ohcat ja oažžut ruhtadoarjagiid iešguđetlágan doaibmabijuide ja prošeavttaide Sámedikki ja Norgga kulturráđi doarjjaortnegiid bokte.  

Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta neahttasiidduin leat eanet dieđut man vuođu mielde ráđđehus fievrrida sámepolitihka, ja váldoulbmiliid.