Máilmmiviidosaš kulturovttasbargu (ee. UNESCO, G20)
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 20.01.2026 | Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Kultur- ja dásseárvodepartemeanta bargá kulturpolitihkain máilmmiviidosaččat ja Norga lea ratifiseren ja bargá máŋggain UNESCO-konvenšuvnnain kultursuorggis.
UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) lea ON sierraorgána oahpu, diehtaga, kultuvrra ja gulahallama váste. UNESCO mandáhtta lea veahkkin bargat ráfi ja sihkarvuođa ovddas dan bokte ahte ovddidit riikkaid ovttasbarggu dán njealje fágasuorggi siskkobealde. UNESCOs lea dehálaš rolla das mii guoská normatiiva instrumeanttaid ovdánahttimii ja čuovvoleapmái. Kultursuorggis leat máŋga guovddáš konvenšuvnna main lea máilmmiviidosaš relevánsa ja maid Norga lea ratifiseren. Norga lea válljejuvvon miellahttun UNESCO stivrii áigodahkii 2025–2029, ja Kultur- ja dásseárvodepartemeanta veahkeha dainna bargguin.
Konvenšuvnnat mat lea Kulturdepartemeantta ovddasvástádussuorggi
Konvenšuvdna máŋggabealat kulturhámiid gáhttema ja ovdánahttima birra (2005)
Konvenšuvdna geatnegahttá stáhtabeliid suodjalit ja ovddidit máŋggabealat kulturvugiid. Dat deattuha ahte kultuvrralaš máŋggabealatvuohta mii ovddiduvvo demokráhtalaččat, sosiála vuoiggalašvuođa ja respeavtta vuođul olbmuid ja kultuvrraid gaskka, lea mearrideaddji dehálaš ráfái, oadjebasvuhtii ja ceavzilis ovdáneapmái. Konvenšuvdna geatnegahttá stáhtaid láhčit diliid máŋggabealat kulturvugiide našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš doaibmabijuid bokte, ja ávžžuha stáhtaid ovttasbargat. Konvenšuvdna nanne ahte kulturdoaimmain, -gálvvuin ja -bálvalusain lea ekonomalaš ja kultuvrralaš árvu. Norga ratifiserii 2005-konvenšuvnna 2006:s.
Norga lei mielde konvenšuvnna lávdegoddis 2021 rájes 2025 rádjái, ja ávvudii konvenšuvnna 20 jagi 2025:s.
Norga lea geatnegahttán iežas juohke njealját jagi raporteret našuvnnalaš čuovvoleami stáhtusa konvenšuvnna mearrádusain. Maŋemus raporta sáddejuvvui 2024:s.
-
St.prp. nr. 76 (2005-2006) Miehtama birra ratifiseret UNESCO golggotmánu 20. b. 2005 konvenšuvnna máŋggabealat kulturhámiid suodjaleami ja ovddideami birra
- Artihkal máilmmiviidosaš raportta birra UNESCO kulturpolitihka birra
Konvenšuvdna eahpeávnnaslaš kulturárbbi gáhttema birra (2003)
Norga ratifiserii 2003-konvenšuvnna 2006:s. Konvenšuvdna ráhkaduvvui sihkkarastin dihte respeavtta ja lokten dihte diđolašvuođa immateriála kulturárbbi mearkkašumi birra, ja lea oaivvilduvvon lasáhussan UNESCO 1972-konvenšuvdnii máilmmi kultur- ja luondduárbbi gáhttema birra (Máilmmiárbekonvenšuvdna). Konvenšuvdna meroštallá eahpeávnnaslaš kulturárbbi njálmmálaš árbevierrun ja ovdanbuktimin, masa maid gullá giella immateriála kultuvrra gaskkustangaskaoapmin; doaimmaheaddji dáidda; sosiála vierut, rituálat ja allabasiid meassut; máhttu ja práksisa luonddu ja gomuvuođa dáfus, ja árbevirolaš giehtaduodji. Dáhkki ja árbeguoddi respekteren ja dohkkeheapmi lea guovddáš prinsihppa konvenšuvnnas.
Stuoradiggi lea mearridan ahte Norga galgá fokuseret erenoamážit eamiálbmogiid ja našuvnnalaš minoritehtaid immateriála kulturárbbi implementeremis. Norgga kulturráđđi lea fágaorgána konvenšuvnna implementeremii Norggas.
Kulturdepartemeanta sáddii 2021:s Norgga nuppi raportta konvenšuvnna implementerema birra.
- Norgga nubbi raporta (2021) (.pdf)
- Norgga vuosttaš raporta (2014) (.pdf)
- St.prp. nr. 73 (2005-2006) UNESCO golggotmánu 17. b. 2003 immateriála kulturárbbi gáhttema konvenšuvnna ratifiserema miehtama birra
- Immateriála kulturárbi - Kulturdirektoratet.no
Konvenšuvdna kulturdávviriid lobihis importerema, eksporterema ja oamastanrievtti sirdima birra (1970-konvenšuvdna)
Norga ratifiserii 1970-konvenšuvnna 2007:s. Konvenšuvdna gáhtte fysalaš dávviriid lobihis gávppašeami vuostá. Norga lea dainna geatnegahttán iežas čuovvut kulturlágaid eará riikkain mat leat ratifiseren konvenšuvnna. Dat mielddisbuktá ahte olbmot guđet buktet kulturdávviriid deike dán riikii, lea geatnegasvuohta čájehit dohkálaš eksporterenlobi dan riikkas gos leat viežžan daid, jus dat gáibiduvvo. 1970-konvenšuvnna ferte geahččat ovttas 1995 UNIDROIT-konvenšuvnnain suoláduvvon dahje lobiheamet eksporterejuvvon kulturdávviriid máhcaheami birra, maid Norga ratifiserii 2001:s. Olu Norgga eiseváldeaktevrrat ovttasbarget 1970-konvenšuvnna implementeremiin, ee. Norgga kulturráđđi, Riikkaantikvára, Økokrim ja Duollodoaimmahat.
- St.prp. nr. 70 (2003-2004) Miehtama birra ratifiseret skábmamánu 14. b. 1970 konvenšuvnna doaibmabijuid birra gieldit ja hehttet kulturdávviriid lobihis importerema ja eksporterema ja kulturdávviriid oamastanrievtti lobihis sirdima
- Eambbo lobihis gávppi birra kulturdávviriiguin
- Kulturmuittuid eksporterema ja importerema birra - Kulturdirektoratet.no
Norga lea geatnegahttán iežas juohke njealját jagi raporteret našuvnnalaš stáhtusa konvenšuvnna mearrádusaid čuovvoleamis.
Eará UNESCO álgagiid
Memory of the World-prográmma
Memory of the World lea sierra UNESCO-prográmma mas lea ulbmilin čalmmustahttit kulturárbbi earret eará dokumeanttaid, arkiivvaid, giehtačállosiid ja audiovisuála ávdnasiid hámis. Erenoamáš mearkkašahtti dokumeantaárbi lea mielde registariin riikkaidgaskasaš, guvllolaš ja našuvnnalaš dásis. Norggas leat guhtta kulturárbbi riikkaidgaskasaš Memory of the World -registaris, ja dasa lassin našuvnnalaš registtar man namma lea Norgga dokumeantaárbi. Kulturdirektoráhtta lea Máilmmi dokumeantaárbbi Norgga lávdegotti čállingoddi.
Memory of the World ii leat konvenšuvdna, muhto dan sáhttá čatnat olu konvenšuvnnaide, nu go omd. UNESCO máilmmiárbekonvenšuvdnii (1972) ja konvenšuvdnii eahpeávnnaslaš kulturárbbi gáhttema birra (2003).
MONDIACULT-konferánssat kulturpolitihka birra
Mondiacult lea UNESCO máilmmikonferánsa kulturpolitihka ja guoddevaš ovdáneami dáfus ja čohkke kulturministariid miehtá máilmmi juohke njealját jagi.
Norga oassálasttii MONDIACULT 2025 konferánssas Barcelonas. Doppe ovddidii Norga dáiddalaš friddjavuođa, cealkinfriddjavuođa, máŋggabealatvuođa ja govttolaš mávssu dáiddáriidda. Siviilaservodat buvttii cealkámušaid ovdagihtii. Davviriikkalaš oalgelágideapmi duođaštii man dehálaš kultuvra ja gearggusvuohta leat heahteáiggiin.
MONDIACULT lea deháleamos riikkaidgaskasaš kulturpolitihkkaforum ja dat čohkkii 2025:s 3000 oasseváldi 167 miellahttoriikkas. Konferánssa loahppadokumeanta ávžžuha ahte kultuvra vuoruhuvvo máilmmiviidosaš ovttasbarggus.
Mondiacultas Mexicos čakčamánus 2022 oassálasttii maid Norga ja doppe mearriduvvui dákkár kulturministtarkonferánssaid lágidit juohke njealját jagi. Kulturministarat ja kulturpolitihkkárat miehtá máilmmi galget čoahkkanit jeavddalaččat vai sáhttet veahkkin ovddidit guoddevaš kulturpolitihka máilmmiviidosaččat ja boahtteáigái. Mexicos mearriduvvui julggaštus mii nanne kultuvrra rolla máilmmiviidosaš almmolaš buorrin.
- Norgga oassálastin MONDIACULT 2025:s - máilmmikonferánsa kulturministariidda
- Historjjálaš julggaštus kultuvrra mearkkašumi birra mearriduvvon UNECO máilmmikonferánssas kulturpolitihka birra
- Norgga UNESCO-kommišuvdna - unesco.no
G20
Group of 20, gohčoduvvon G20, lea máilmmi njunuš ja stuorru ekonomiijaid strategalaš ovttasbargoforum. Joavkkus leat 19 riikka mielde, EO ja Afrihká uniovnna lassin. Norga oassálasttii guosseriikan 2017:s Duiskka bovdehusa vuođul. Norga oassálasttii guosseriikan 2024:s Brasila ovdagotti olis ja Lulli-Afrihká olis ges 2025:s. Kultuvra lea leamašan fáddán G20-ovttasbarggus 2020 rájes 2025 rádjái. Norga oassálasttii kulturbargojoavkkus 2024:s ja 2025:s, ja kulturšiehtadallamiin ovdagottiid Brasilas ja Lulli-Afrihkás:
-
Brasil 2024, Salvador da Bahia Declaration: Salvador da Bahia Declaration of the G20 Ministers of Culture - utoronto.ca
-
Sør-Afrika 2025, KwaDukuza Declaration: G20 - Culture Minister - KwaDukuza Declaration_20251103.pdf - documents.org
-
Kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffery oassálasttii kulturministarčoahkkimii Durbanis golggotmánu 29. b. 2025:s: G20 CWG 2025: Kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffery sárdni kulturministarčoahkkimis Durbanis