3,5 miljovnna kruvnno sámi giellaprošeavttaide

- Ráđđehus juolluda 3,5 miljovnna kruvnno iešguđet sámi giellaprošeavttaide. Lea deaŧalaš oažžut liige doaimmaid smávva sámegielažiidda, dadjá stáhtačálli Anne Karin Olli Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas.

Fylkkamánni Nordlánddas čađaha Sámegiela doaibmaplána mátta- ja julevsámi giellaprošeavttaid. Dál jagis 2015 oažžu fylkkamánni 2,4 miljovnna kruvnno earret eará giellakurssaide, giellačoagganemiide ja iešguđetlágan giellaprošeavttaide mánáidgárddiin, vuođđoskuvllas ja sámi skuvllain. Fylkkamánni galgá maid lágidit giellačoagganemiid márkosámi guovllus.

-Fylkkamánni Nordlánddas lea deaŧalaš ovttasbargooasálaš mátta- ja julevsámegiela nannen ja seailluhan barggusi. Sin doaimmain, sihke sámegieloahpahusas ja das ahte ásahit giellageavahan arenaid lea stuora mearkkašupmi viidáset ovdáneapmái, dadjá stáhtačálli Olli.

Nuortasámi musea Njávdámis áigu prošeavttain Skoaltasámegiella rájiid rastá fállat skuvladiimmuid vuođđoskuvllaide Mátta-Várjjagis skoaltasámi giela ja kultuvrra birra. Sii galget maid čađahit skoaltasámegielkurssaid Norggas ja Ruoššas ja lágidit giellačoagganemiid Suomas norgga ja ruošša oasseváldiide. Dasa lassin áigot ráhkadit oahpponeavvuid ja almmuhit girjji skoaltasámegiela suopmana birra Njávdámis. Nuortasámi musea oažžu 700 000 kruvnno dáidda doaimmaide.

Ráđđehus addá 400 000 kruvnno Giellatekno - sámi giellateknologiija guovddážii Romssa Universitehtas – viidáset bargui ráhkadit hálddašansátnegirjji dan golmma sámegillii. Dát lea sámegiela doaibmaplána doaibma ja lea ožžon doarjaga departemeanttas 2010 rájes. Dál lea almmuhuvvon neahttasátnegirji sihke davvi- ja máttasámegillii. Julevsámegielveršuvdna boahtá maŋŋil. Sátnegirjjit ođastuvvojit jámma ja sihke skuvlaoahppit, jorgaleaddjit ja sámi hálddašeamis geavahit daid.

 

3,5 millijovnh kråvnah saemien gïeleprosjektide

- Reerenasse 3,5 millijovnh kråvnah vadta ovmessie saemien gïeleprosjektide. Dïhte vihkeles lissieråajvarimmine dejtie unnebe saemien gïelide, staatetjaelije Anne Karin Olli jeahta Tjïelte- jïh orrestimmiedepartementesne.

Fylhkeålma Noerhtelaantesne dah åarjel- jïh julevsaemien gïeleråajvarimmide tjïrrehtidh Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide. Daan jaepien 2015 fylhkeålma 2,4 millijovnh kråvnah åådtje vuesiehtimmien gaavhtan gïelekuvsjide, gïeletjåanghkojde jïh ovmessie prosjektide gïeli åvteste maanajgaertine, maadthskuvline jïh saemien skuvline. Fylhkeålma aaj edtja gïeletjåanghkoeh maarhkesaemien dajvesne.

-Fylhkeålma Noerhtelaantesne vihkeles laavenjesgujmie barkosne åarjel- jïh julevsaemien gïelide gorredidh jïh vaarjelidh. Dej råajvarimmieh dovne ööhpehtimmide saemien gïeline jïh sijjieh skaepiedidh gusnie gïelem utnedh, dan vihkeles vijriebasse evtiedæmman, staatetjaelije Olli jeahta.

Luvliesaemien museeume Neidenisnie sæjhta prosjekten Skoltesaemien gïele tjïrrh skuvletæjmoeh faala maadthskuvlide Åarjel-Varangerisnie skoltesaemien gïelen jïh kultuvren bïjre. Dah aaj edtjieh skoltesaemien gïelekuvsjh tjïrrehtidh Nöörjesne jïh Russlaantesne jïh gïeletjåanghkoeh utnedh nöörjen jïh russlaanten almetjidie Såevmesne. Lissine dah sijhtieh learoevierhtieh darjodh jïh gærjam skoltesaemien smaaregen bïjre Neidenisnie buektedh. Luvliesaemien museeume 700 000 kråvnah åådtje dejtie råajvarimmide.

Reerenasse 400 000 kråvnah Giellateknose vadta - dïhte jarnge saemien gïeleteknologije Romssan Universiteetesne – vijrebe barkose reeremebaakoegærjam evtiedidh dejtie golme saemien gïelide. Daate råajvarimmie dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide jïh dåarjoem departementeste åadtjoeji jaepien 2010 raejeste. Baakoegærjah gaskeviermesne dovne noerhte- jïh åarjelsaemien båateme. Aaj julevsaemiengïelesne mænngan båata. Dejtie baakoegærjide jaabnan orrestehteminie jïh jïjnjh learohkh, jarkoestæjjah jïh saemien reeremisnie dejtie nuhtjieh.

 

3,5 millijåvnå kråvnå sáme giellaprosjevtajda

- Ráddidus juollot 3,5 millijåvnå kråvnå duon dán sáme giellaprosjæktaj. Ájnas la duoddedåjmaj unnep sáme gielajda, javllá stáhtatjálle Anne Karin Olli Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementan.

Nordlánda fylkamánne tjadát julev- ja oarjjelsámegieldåjmajt Sámegielaj doajmmaplánan. Dán jage 2015 juolloduvvá fylkamánnáj 2,4 millijåvnå kråvnå duola dagu giellakursajda, giellaæjvvalimijda ja duon dán giellaprosjæktaj mánájgárden, vuodoskåvlån ja sáme skåvlån. Fylkamánne galggá aj giellaæjvvalimijt márkosámeguovlon tjadádit.

- Nordlánda fylkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme bargon julev- ja oarjjelsámegielav nannimin. Sijá dåjma sámegielaj åhpadussaj ja giellaarenajt dahkamin, li åvvå mávsulattja åvddålijguovlluj, javllá stáhtatjálle Olli.

Lullesáme dávvervuorkká Njávdemin sihtá prosjevta baktu Gålldåsámegiella rájáj rasstá fállat skåvllåtijmajt vuodoskåvlåjda Oarjje-Várjjagin gålddåsáme giela ja kultuvra birra. Sij galggi aj tjadádit gålldåsáme giellakursajt Vuonan ja Ruossjan ja giellæjvvalimijt Suoman oassálasstij Vuonas ja Ruossjas. Duodden galggi oahppamnævojt dahkat ja girjev Njávdema gålldåsáme giellasuorge birra almodit. Lullesáme dávvervuorkká 700 000 kråvnå dájda dåjmajda oadtju.

Ráddidus juollot 400 000 kråvnå Giellateknoj – Sáme giellateknologijaguovdásj Råmså Universitiehtan – joarkátjit bargov háldadusgirjev gålmå sámegiellaj dahkat. Dát la doajmma Sámegielaj doajmmaplánan ja le dårjav departementas 2010 rájes oadtjum. Almoduvvam la dálla næhttabáhkogirje nuortta- ja aj oarjjelsámegiellaj. Julevsáme almodus maŋŋela boahtá. Báhkogirje dájvváj ådåsmahteduvvi, ja aneduvvi skåvllåoahppijs, jårggåliddjijs ja aj sáme háldadusán.