Beavttálmahttet ja nannejit vearu bearrama

Ráđđehus ovddida odne ođastusa, mainna beavttálmahttet almmolaš suorggi ja geahpedit dan byrokratiija. Vearu bearrama árvalit sirdit gielddaid vearrogáibideddjiin Vearroetáhtii. Áiggi mielde dat sáhttá geahpedit bargiid logu sullii 500:in. Vearuid ja divadiid mearrideapmi, bearran ja dárkkisteapmi čohkkejuvvo ovtta etáhtii. Nu nannejit earret eará Vearroetáhta dáistaleami čáhppes barggu vuostá.

Ráđđehus ovddida odne ođastusa, mainna beavttálmahttet almmolaš suorggi ja geahpedit dan byrokratiija. Vearu bearrama árvalit sirdit gielddaid vearrogáibideddjiin Vearroetáhtii. Áiggi mielde dat sáhttá geahpedit bargiid logu sullii 500:in. Vearuid ja divadiid mearrideapmi, bearran ja dárkkisteapmi čohkkejuvvo ovtta etáhtii. Nu nannejit earret eará Vearroetáhta dáistaleami čáhppes barggu vuostá.

Ođastus lea okta máŋgga doaimmas, maiguin Ráđđehus ođasmahttá ja beavttálmahttá vearuid ja divadiid hálddašeami.

- Go sirdit vearu bearrama gielddain Vearroetáhtii, de soaitit seastit máŋga miljovnna kruvnno. Daid ruđaid sáhttit geavahit eará ulbmiliidda, juohke jagi dás ovddos guvlui. Seammás šaddá buoret riektesihkarvuohta ja álkit dilli ássiide ja ealáhusaide, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Dán áigge leat gielddain 288 vearubearrankantuvrra, main leat sullii 1 415 jahkebarggu, maid bargun lea vearu bearran. Badjel 60 proseanttas kantuvrrain leat guokte dahje unnit jahkebarggu dán doibmii. Dán áigge lea gielddain hálddahuslaš ovddasvástádus ja vearroetáhtas fas fágalaš ovddasvástádus. Ovddasvástádusaid čohkken Vearroetáhtii lea čielgasit ulbmillaš sihke fágalaččat ja stivrema ja návccaid dáfus. Leat árvvoštallan, ahte doaimmaid sirdin Vearroetáhtii sáhttá áiggi mielde geahpedit ollislaš resursageavaheami sullii 400-500 jahkebargguin.

Vearu bearran lea stáhta fágasuorgi, masa lea mihtilmas čavga mudden, unnán friija árvvoštallan ja nana riektesihkarvuođa dárbu ja gielddaid gaskasaš ovttaláganvuođa dárbu. Vearu bearramii eai galggaše váikkuhit báikkálaš dilit, nu mo friija vihkkedallamat, resurssaid disponeren ja vuoruheamit. Mii áigut ráhkadit stuorra, buriid fágabirrasiid, maid mielde oažžut eanet ovttalágan meannudeami ja buoret riektesihkarvuođa, ja ovtta etáhta, mainna vearromáksit galget gulahallat. Vearroetáhta lea ožžon bargun dál čielggadit, mo vearrobearrandoaimmaid sáhttet buoremus lági mielde čoavdit Vearroetáhtas. Ruhtadandepartemeanta áigu sáddet ášši gulaskuddamii ovdal 2014 loahpa.

Vearrogáibideddjiin lea maid ovddasvástádus bearrat ja fievrridit rehketdollui gielddaid gáibádusaid, ja doaimmahit gielddaid vealgebearranáššiid (inkassoáššiid). Dat doaimmat galget ain gullat gielddaide, eaige nappo sirdo.

Vearroetáhta doaimmaid rievdadusat mielddisbuktet, ahte etáhta kánttorstruktuvrra ferte geahčadit dárkileappot. Ulbmil lea láhčit dili nu ahte etáhta sáhttá čoavdit bargguidis buorebut ja beaktileappot. Ráđđehus rehkenastá, ahte geahčadeami boađusin vearrokantuvrraid lohku geahppána, ja ahte kantuvrrat šaddet stuorábut ja buorebut. Dan proseassas galget deattuhit buori juogu iešguđet guovlluid gaskka, ja galget sihkkarastit vearromáksiide buori fálaldaga. Ođđa kánttorstruktuvrrain áigot maid čielgasit beavttálmahttit doaimma. Vearrodirektoráhtta ovddida ođđa kánttorstruktuvrra árvalusa maŋimusat miessemánu 1. b. 2015.

Áigumuš lea maid guorahallat makkár váikkuhusat rievdadusain leat bargiide, ja plánet gaskaboddasaš doaimmaid, maiguin váldet vuhtii bargiid, geaidda ođastus čuohcá.

Ráđđehus lea ovddežis johttáhan barggu, man olis sirdet sierradivadiid (ee. dokumeantadivada) ja riikii fievráma lassiárvodivada Vearroetáhtii, ja man olis sirdet Stáhta bearranguovddáža Vearroetáhtii. Dáid doaimmaiguin vearuid ja divadiid mearrideapmi ja bearran čohkkejuvvo lunddolaččat Vearroetáhtii. Seammás nannejuvvo ođđa duolloetáhta, nu ahte dat bargá rádjegozáhusain ja gálvvuid riikii buktimiin ja nu lea gearggus boahtteáiggi hástalusaide rájáid alde.

 

__________________________

Loga eanet: