Ásaha ođđa departemeantta

Gonagas stáhtaráđis lea odne mearridan ásahit ođđa departemeantta, Digitaliseren- ja hálddašandepartemeantta. Karianna O. Tung šaddá dán departemeantta vuosttaš stáhtaráđđin.

– Mii čađahit dán rievdadusa danne go leat muhtin politihkkasuorggit maid mii fertet vel eambbo deattuhit ovddasguvlui. Teknologiija ja digitaliserema geavaheapmi lassána ja váikkuha min buohkaid árgabeaivvi, muhto maiddái servodaga oppalaččat. Dat addá mearihis olu vejolašvuođaid, muhto gáibida maiddái máhtu, stivrejumi ja muddemiid. Dál oažžut sierra stáhtaráđi gii galgá bargat lahkalaga olu eará olbmuiguin ráđđehusas dán guovddáš suorggi hárrái, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Geavaheddjiid lahka

Digitaliseren- ja hálddašanministtar galgá giktalit ođđa teknologalaš čovdosiidda mat ráhkaduvvojit geavaheddjiid lahka.

– Lea áibbas vealtameahttun dehálaš ahte mii lihkostuvvat geavahit teknologiija bures, earret eará vai nagodit čađahit ruoná nuppástuhttima, mainna mii dál leat bargame, ja dusten dihte hástalusaid mat čuvvot go vuorrasiid lohku lassána. Mii fertet láhčit dili dakkár servodahkii gos teknologiija bálvala olbmuid, dadjá Støre.

Digitaliseren- ja hálddašanministtar oažžu maiddái ovddasvástádusa fuolahit earret eará stáhta bargiid- ja bargoaddipolitihka, stáhtahálddašeddjiid doaimma ja ovdánahttima, ja ođđa ráđđehuskvartála huksema. Dasa lassin oažžu son ovddasvástádusa čađahit ráđđehusa luohttámušođastusa.

Beaktilis stáhta

– Mii dárbbašit beaktilet stáhta. Stáhtaráđđi galgá bargat dan ovdii ahte searvevuođa resurssat ja ásahusat stivrejuvvojit bures politihkalaččat, ja ahte almmolaš sektor buoriduvvo, dadjá Støre.

Praktihkalaš sivaid geažil ásahuvvo ođđa departemeanta easka jahkemolsumis, ja dassážii leat Gielda- ja guovlodepartemeanttas guokte stáhtaráđi: gielda- ja guovloministtar Erling Sande ja digitaliseren- ja hálddašanministtar Karianne O. Tung.

Digitaliseren- ja hálddašanministtar oažžu fárrui golbma ossodaga ja birrasiid 130 olbmo Gielda- ja guovlodepartemeanttas.

Gielda- ja guovloministaris galgá ain leat ovddasvástádus Gielda- ja guovlodepartementii muđui, mii earret eará fátmmasta suohkanekonomiija ja báikkálaš hálddašeami, válgačađaheami, politihka sápmelaččaid ja nationála minoritehtaid hárrái, ja ássanguovlopolitihka.

Energiijadepartemeanta

Ráđđehus rievdada maiddái Oljo- ja energiijadepartemeantta nama Energiijadepartemeantan. Nammamolsun gustogoahtá ođđajagemánu 1. beaivvi 2024 rájes.

– Dađistaga stuorát oassi min energiijas boahtá ođđa energiijagálduin nugo biekkas, beaivvážis, čázis ja eará energiijahámiin. Mii bargat garrasit ruoná nuppástuhttimiin, ja ovdáneapmi eambbo ođasmuvvi energiija guvlui jotkojuvvo ain ovddasguvlui. Dat mearkkaša ahte dan departemeantta namma, mii fuolaha energiijapolitihka, ii berre deattuhit dihto energiijagálduid erenoamážit. Muhto Energiijadepartemeanttas galgá leat juste seamma ovddasvástádus go mii Oljo- ja energiijadepartemeanttas lea odne, dadjá Støre.

Seammás go departemeanta molsu nama, de molsu stáhtaráđđi, guhte jođiha Energiijadepartemeantta, tihttela oljo- ja energiijaminstaris energiijaminsttarin.

--

Orre departementem tseegkie

Gånka staateraeresne lea daan biejjien sjæjsjalamme orre departementem tseegkedh. Digitaliseereme- jïh reeremedepartemente. Karianne O. Tung voestes staateraerije daennie departementesne.

– Mijjieh daam jarkelimmiem darjobe dan åvteste såemies politihkesuerkieh mejtie tjoerebe sagki stuerebe tsåatskelesvoetem utnedh. Læssanamme åtnoe teknologijistie jïh digitaliseeremistie mijjese aarkebiejjiem baajnehtieh, men aaj ellies sïebredahkem. Stoerre nuepieh dïhte vadta, men aaj maahtoem, stuvremem jïh stuvrehtimmiem kreava. Daelie aktem jïjtse staateraerijem åadtjobe mij edtja lïhke laavenjostedh jeatjebigujmie reerenassesne daennie vihkeles suerkesne, staateministere Jonas Gahr Støre jeahta.

Utniji lïhke

Digitaliseereme- jïh reeremedepartemente edtja skreejredh juktie orre teknolåågeles vuekieh evtiedidh mejtie edtja utniji lïhke evtiedidh.

- Eevre vihkeles mijjieh lyhkesibie teknologijem hijvenlaakan nuhtjedh, gaskem jeatjah dam kruana jarkelimmiem tjïrrehtidh mejnie daelie tjïrrehtibie, jïh dejtie haestiemidie dåastodh gosse mijjieh jienebh voeresh sjïdtebe. Mijjieh tjoerebe sjïehteladtedh akten siebriedahkese gusnie teknologije lea dïenesjinie almetjidie, Støre jeahta .

Digitaliseereme- jïh reeremeministere sæjhta aaj dïedtem åadtjodh gaskem jeatjah staateles barkiji- jïh barkoevedtijepolitihken åvteste, staatereeremi gïehteldimmien jïh evtiedimmien åvteste, jïh bigkemen åvteste dehtie orre reerenassekvartaaleste.  Lissine dïhte sæjhta dïedtem åadtjodh reerenassen leajhtadimmiejarkelimmien åvteste.

Radtjoes staate

- Mijjieh daarpesjibie aktem radtjoesåbpoe staatem. Staateraerije edtja hijven politihkeles stuvremem sjugniedidh tjåenghkies vierhtijste jïh institusjovnijste, jïh aktem buerebe byögkeles suerkiem, Støre jeahta.

Dæjpeles fåantoej gaavhtan dle dïhte orre departemente voestegh tseegkesåvva jaepiemålsomen raejeste, jïh daan mearan dle Tjïelte- jïh dajvedepartementesne göökte staateraerijh åtna: tjïelte- jïh dajveministere Erling Sande jïh digitaliseereme- jïh reeremeministere Karianne O. Tung.

Digitaliseereme- jïh reeremeministere sæjhta golme goevtesh jïh medtie 130 almetjh Tjïelte- jïh dajvedepartementeste åadtjodh.

Tjïelte- jïh dajveministere dïedtem utnieh dan jeatjah dïedten åvteste Tjïelte- jïh dajvedepartementeste, mij gaskem jeatjah lea tjïelteekonomije jïh voenges reeremen, veeljemen tjïrrehtimmien bïjre, politihken bïjre saemide jïh nasjonaale unnebelåhkojde, jïh årromepolitihken bïjre.

Energidepartemente

Reerenasse aaj sæjhta Ålja- jïh energidepartemente nommem jarkelidh Energidepartementese. Nomme tsïengelen 1. b. 2024 raejeste.

- Ahkedh stuerebe bielie mijjen energijestie orre energigaaltijijstie båata, goh bïegke, biejjie, tjaetsie jïh jeatjah energihammoeh. Mijjieh libie gaskoeh kruana jarkelimmesne, jïh evtiedimmie orrestimmien energijinie sæjhta jåerhkedh. Daate vuesehte departementen nomme mij energijepolitihkem åtna, ij byörh naan energigaaltijh sjïerelaakan åvtese buektedh. Men Energidepartemente sæjhta åadtjodh eevre seamma dïedtesuerkiem goh Ålja- jïh energidepartemente daan biejjien åtna, Støre jeahta.

Seamma aejkien goh departemente nommem målsodh, dle staateraerije mij Energidepartementem stuvrie, nommem jarkele, ålja- jïh energiministeristie energiministerasse.

--

Ådå departemænnta ásaduvvá

Gånågis stáhttaráden la mierredam ådå departementav ásadit, Digitalisierim- ja háldadimdepartementav. Karianne O. Tung sjaddá dán departementa vuostasj stáhttaráde.

– Dáv dahkap danen gå hæhttup ájn vil ienebut barggat vissa politihkkasuorgij åvddålijguovlluj. Digitalisierim ja ienep teknologijja adno vájkkut juohkkahattjaj árggabæjvváj, valla aj ålles sebrudahkaj. Dassta båhti viek stuorra vejulasjvuoda, valla dat gájbbet aj máhtov, stivrrimav ja regulierimav. Dálla oadtjop sierra stáhttarádev guhti galggá moadda iehtjádij siegen barggat Ráddidusán dán guovdásj suorgen, javllá stáhttaministar Jonas Gahr Støre.

Addnij lahka

Digitalisierim- ja háldadimministar galgá ådå teknologijjalasj tjoavddusijt åvdedit ma galggi addnij lahka dagáduvvat.

– Midjij la viek ájnas ahte vuorbástuvvap teknologijjav buoragit adnet, duola dagu ruodná målssomav tjadádittjat majna lip álggám, ja tjoavdátjit hásstalusájt ma tjuovvu gå miján sjaddi ienep vuorrasap ulmutja. Galggap dilev láhtjet sebrudahkaj gånnå teknologijja álmmugav dievnnu, javllá Støre.

Digitalisierim- ja háldadimminisstara duogen sjaddá aj duola dagu stáhta barggij- ja barggovaddepolitihkka, stáhtaháldadiddjij doajmma ja åvddånahttem, ja ådå ráddidustsiekkadusáj biggim.  Duodden oadtju aj åvdåsvásstádusáv ráddidusá Luohtádusådåstusá åvdås.

Dåbmaris stáhtta

– Dárbahip dåbmarap stáhtav. Stáhttaráde galggá viehkken váj mijá divna ressursa ja ásadusá buoragit stivrriduvvi, ja almulasj suorgge bárrán, javllá Støre.

Praktihkalasj siváj diehti ásaduvvá ådå departemænnta esski ådåjage rájes, ja dallutjij li Suohkan- ja guovllodepartementan guokta stáhttaráde: suohkan- ja guovlloministar Erling Sande ja digitalisierim- ja háldadimministar Karianne O. Tung.

Digitalisierim- ja háldadimministar oadtju fárruj gålmmå åssudagá ja birrusij 130 bargge Suohkan- ja guovllodepartementas.

Suohkan- ja guovllominisstara duogen sjaddá mij de báhtsá Suohkan- ja guovllodepartemænntaj, daj gaskan suohkanij ruhtadille ja bájkálasj háldadus, válgaj tjadádibme, sámij ja nasjåvnålasj unneplågoj politihkka, ja årrompolitihkka.

Enersjijjadepartemænnta

Ráddidus ájggu aj målssot Ulljo- ja enersjijjadepartementa namáv; ådå namma sjaddá Enersjijjadepartemænnta. Ådå namma doajmmagoahtá ådåjakmáno 1. biejve rájes 2024.

– Stuoráp ja stuoráp oasse mijá enersjijjas boahtá ådå enersjijjagáldojs dagu biekkas, bæjvátjis, tjátjes ja ietjá enersjijjaslájajs. Ruodná målssoma sinna lip dálla, ja åvddålijguovlluj sjaddá ber ienep ja ienep ådåsmahtte enersjijja. Dat merkaj enersjijjapolitihka departementan ij bierri liehket dakkir namma mij avtak sierra enersjijjagáldov sierraláhkáj åvdeda. Valla Enersjijjadepartementan sjaddá jur sæmmi åvdåsvásstádus dagu udnásj Ulljo- ja Enersjijjadepartementan le, javllá Støre.

Sæmmi båttå gå departemænnta namás målssu, de Enersjijjadepartementa stáhttaráde namma aj målssu ulljo- ja enersjijjaminisstaris dåssju enersjijjaminisstarij.