Buoret penšuvdnavuogádat ja nannoset sosiála profiila

Ráđđehus árvala rievdadit penšuvdnavuogádaga sihkkarastin dihte ahte bargonávccaheamit ja sii geain leat unnimus penšuvdnaaddi dienas ožžot buori penšuvnna maiddái boahtteáiggis. Evttohusat leat Penšuvdnalávdegotti konklušuvnnaid vuođul.

– Olbmuin galgá leat oadjebasvuohta penšuvnnaid dáfus, sihke dál ja boahtteáiggis. Doaibmabijut maid mii árvalit leat dárbbašlaččat dasa ahte sihkkarastit eanet vuoiggalaš penšuvdnavuogádaga, lohká bargo- ja searvadahttinministtar Tonje Brenna.

Ráđđehus ovddida odne stuoradiggedieđáhusa penšuvnnaid birra. Ráđđehus árvala loktet ahkemeriid, buoret ahkepenšuvnna bargonávccahemiide ja unnimusmeriid dáfus buoret regulerema.

Dát golbma váldorievdadusa galget sihkkarastit buoret guoddevašvuođa ja vuoiggalaččat penšuvdnavuogádaga, mas ráđđehus lea čuvvon politihkalaččat viidát ovddastuvvon almmolaš lávdegotti rávvagiid. Ráđđehus doaivu ahte dás lea buorre vuođđu oažžut áigái ođđa penšuvdnasoahpamuša, mii doaimmašii guhkit áiggi.

Dasa lassin áigu ráđđehus nammadit sierra lávdegotti guorahallat čovdosiid sidjiide geat iešguđet sivaid geažil eai šat sáhte bargat, sidjiide geat «rahčet».

Bargonávccahemiide sihkkarastojuvvo buoret ahkepenšuvdna

Otná penšuvdnanjuolggadusat dagahit ahte bargonávccaheamit bázahallet sin ektui geain lea dienasbargu. Dan áigu ráđđehus njulget.

Ráđđehus árvala ahte bargonávccahemiid ahkerádji dinet ahkepenšuvnna lassána 62  jagis 65 jahkái penšuvdnačuoggáid dinema ođđa modeallas. Ráđđehus árvala maiddái ahte bargonávccahemiid ahkepenšuvdna suddjejuvvo birrasiid 2/3 eallinahkemuddema joatkevaš váikkuhusas mii gusto 1964-riegádan olbmuid rájes.

– Ráđđehus atná fuola das ahte bargonávccahemiid ahkepenšuvdna galgá doallat dási bargoolbmuid ahkepenšuvnna ektui. Mii fertet sihkkarastit ahte sii geat eai nagot bargat, ožžot dohkálaš penšuvnna. Rievdadusaid olis maid mii dál árvalit, šaddá bargonávccahemiid penšuvdnaboađus mihá buoret go álgo penšuvdnaođastusain, lohká Brenna.

Áigu reguleret vuolimusdoarjagiid bálkálassáneami mielde

Ráđđehus áigu ásahit ođđa vuogádaga vuolimusdoarjagiid reguleremii, namalassii galget dat regulerejuvvojit bálkálassánemiid vuođul. Dat mearkkaša ahte vuolimusdoarjagat bisuhit iežaset ruhtaárvvu oppalaš servodaga bálkádási ektui.

– Buohkain galgá leat penšuvdna mainna birge. Mii fertet sihkkarastit ahte vuolimusdoarjagat bisuhit dási, maiddái boahtteáiggis. Dat leat deaŧalaš sosiála doaibma, lohká Brenna.

Mii fertet guhkit bargat

Ráđđehus árvala ásahit nu gohčoduvvon «normerejuvvon penšunerenagi», mas 67 jagi ahkemeari sadjái boahtá ahkemearri mii lassána dađi mielde go meroštallojuvvon eallinahki guhkku. Maiddái ahkepenšuvnna váldima vuolimus ahkemearri galgá čuovvut meroštallojuvvon eallinagi guhkkuma.

Dat mearkkaša ahte ahki goas guhtege mis sáhttá mannat ealáhahkii, rievdá áiggi mielde.

Jus dán eat daga,  de sáhttet otná bargoolbmot váldit ahkepenšuvnna ilá árrat ja ožžot dan geažil govttohis unnán penšuvnna. Áiggi mielde ii leat dat guoddevaš. Danne doarju ráđđehus viiddis ovttaoaivilvuođa das ahte mii fertet guhkebuš bargat dađi mielde go eallit guhkit, lohká Brenna. 

Lávdegoddi guorahallá čovdosiid daidda geat «rahčet»

Ráđđehus oaivvilda ahte penšuvdnavuogádaga legitimitehtii ja luohttámuššii lea deaŧalaš ahte soames joavkkut eai systemáhtalaččat oaččo heajut bohtosa danne go eai šat nagot dienasbarggu bargat.

Penšuvdnalávdegoddi ii árvalan sierra ortnega sidjiide geat eat nagot šat bargat, danne go badjel 62 jahkásaččain sáhttet leat nu iešguđetlágan dearvvašvuođa­dilit ja bargonávccat. Lávdegotti mielas livččii váttis ulbmillaččat ráddjet geaid sáhttá lohkat «rahčat».

Danne áigu ráđđehus nammadit sierra lávdegotti árvvoštallat dán ášši ja árvalit iešguđetlágan čovdosiid sidjiide geat eai šat nagot bálkábarggu bargat, ja maiddái árvvoštallat álbmotoadjoortnega olis.

– Mii áigut ovttas bargoeallima bealálaččaiguin, sihke bargiid ja bargoaddiid ovddasteddjiiguin, geahčadit iešguđetlágan čovdosiid. Deaŧaleamos lea ahte olbmuin lea oadjebasvuohta boarisvuođas, beroškeahttá das makkár dearvvašvuohta ja bargu sus lea leamaš, lohká Brenna.

Fáktádieđut stuoradiggedieđáhusas penšuvnna birra

  • Ráđđehus árvala penšuvdnanjuolggadusaide rievdadusaid. Rievdadusaid vuođđun leat Penšuvdnalávdegotti eanetlogu evttohusat.
  • Evttohusaid váldoulbmil lea nannet álbmotoaju ahkepenšuvnna sosiála profiilla
  • Guovddáš evttohusat leat:
    • Álbmotoaju ahkemearit bajiduvvojit dađi mielde go eallinahki guhkku, ja dat guoská buohkaide geat leat riegádan 1964:s dahje maŋŋel.
    • Unnimusmearit regulerejuvvojit bálkálassáneami vuođul. Buot penšuvnnat mat leat máksima vuolde galget ain regulerejuvvot gaskamearálaš bálká- ja haddegoargŋuma mielde.
    • Bargonávccahemiid ahkepenšuvnnas suodjaluvvo birrasiid guokte goalmmádas oassi eallinagi muddemis, vai čuovvu bálkábargiid ahkepenšuvnna dási.
  • Ráđđehus árvala jeavddalaččat evalueret penšuvdnaođastusa ja dán ođđa penšuvdnavuogádaga.
  • Ráđđehus áigu ovttas bargoeallima belálaččaiguin viidáseappot bargat čuolmmaiguin mat gusket sidjiide geat rahčet bargoeallima dáfus. Ráđđehus áigu nammadit lávdegotti mii galgá árvvoštallat iešguđetlágan čovdosiid sidjiide geat rahčet, ja dás maiddái ortnega álbmotoaju olis.
  • Ráđđehus bivdá viiddis doarjaga dasa ahte rievdadit penšuvdnaortnega mii sáhttá guhkit áiggi doaibmat.