Stáhtabušeahtta 2023

Buoridat gearggusvuođa ja vuoruhat boahkuid ja njoammuneastadanreaidduid

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus evttoha 1,9 miljárdda ruvnnu oastit covid-19-boahkuid jagi 2023. Pandemiija ii leat šat nu varalaš Norggas, muhto virus sáhttá ain njoammut ja váikkuhit álbmotdearvvašvuhtii. Boahkuheapmi lea min deháleamos reaidu eastadit pandemiijaleavvama.

– Mii váldit pandemiija hástalusaid hui duođas. Norga oažžu dál ođđa boahkuid ja jáhkkimis oažžu oassi álbmogis fálaldaga boahkuhit iežaset ođasmahttinboahkuin 2023:s. Ráđđehus evttoha ge dan geažil 1,9 miljárdda ruvnnu oastit eanet boahkuid ja čađahit boahkuhemiid covid-19 njoammudávdda vuostá boahtte jagi, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.

– Boahkuheapmi šaddá maid boahtteáiggis min deháleamos reaidu eastadit varalaš dávddaid ja unnidit njoammuneastadandoaimmaid geavaheami. Ain lea dárbu gozihit bearráigeahččan- ja gearggusvuođadoaimmaid, ja eastadit ja hálddašit sávakeahtes pandemiijaleavvama johtilit, dadjá Kjerkol.  

Áhppaboahkku-njoammudávda leavvá maid Eurohpás, ja ráđđehus evttoha danne oastit maiddái boahkuid dan virusa vuostá 2023:s. Boahkuhemiin sáhttit eastadit varalaš dávddaid ja ráddjet njoammunleavvama.

Máilbmi mii dađis rievdá 

Bures doaibmi dearvvašvuođagearggusvuohta galgá heivehuvvon dan máilbmái mas mii eallit, ja dat galgá veahkehit min daid hástalusaiguin mat mis leat.

Dorvvolašvuođapolitihkalaš dilli lea rievdan Eurohpá soađi geažil ja go Suopma ja Ruoŧŧa háliidit šaddat NATO-miellahttun. Seammás lea covid-19-pandemiija čájehan ahte mii dárbbašat veahki eará riikkain ja ahte mii leat rašibut dilis go jáhkkit.

Ráđđehus áigu danne ovddidit dearvvašvuođagearggusvuođa dieđáhusa mii addá bajimus láidestusaid boahtteáiggi dearvvašvuođagearggusvuođasuorgái.      

Buorre ja beaktilis gearggusvuođavuorká

Nationála gearggusvuođavuorká lea huksejuvvon njoammuneastadanreaidduid várás, ja regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid ovddasvástádussii gullá fuolahit ahte vuorkkás leat čađa gaskka doarvái dálkasat ja njoammuneastadanreaiddut.

Vuorká mii vuoruhuvvo maid boahtte jagi, galgá sisttisdoallat earret eará vuoigŋansujiid, njálbmesujiid, plástasuorbmafáhcaid, čalbmesujiid, njoammuneastadanfráhkaid ja dreassaid mat suodjalit olles goruda, ja dat galgá gokčat olbmuid dárbbuid unnimusat guhtta mánu jos pandemiija leavvagoahtá.    

Njoammuneastadanreaidduid viiddis gávppašeapmi ovddasguvlui galgá čađahuvvot nationála njoammuneastadanreaidduid gearggusvuođavuorkká bokte, ja buohcceviesuid ja gielddaid gearggusvuođavuorkkáide guoskevaš láhkamearriduvvon gáibádusaid vuođul ja vejolaččat nationála buvttadusšiehtadusaid vuođul.

Norgga ruhtajuolludus roassoveahkkái

Norga lea ovttasbarggus EO:in ásahan medisiinnalaš bargojoavkku (Emergency Medical Team [EMT]), mii sáhttá addit dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki roassodilis.  

Norga attii NOR EMT-veahki Itáliai ja Greikii jagi 2020, ja Haitii jagi 2021. Mii joatkit juolludusa NOR EMT:i jagi 2023 vai ortnet saddá bistevažžan. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta galgá ortnega hálddašit ovttas Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain ja Olgoriikadepartemeanttain.