Buohcciviessosárdni 2023:

Dearvvašvuođa- ja fuolahusministara bargu buohcciviesuide 2023:i

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Nannet psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrendili, unnit raporteren ja buoret áiggi pasieanttaide. Dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar doalai odne su jahkásaš buohcciviessosártni ja čoahkkáigesii muhtun bargguid maid buohcciviesut galget čuovvolit dán čuovvovaš jagi.

Sártni maŋŋel, mii vuohččan dollojuvvui St. Olavs Hospitálas Troandimis, ovdanbuktojuvvui dan njeallje dearvvašvuođadoaimmahaga bargodokumeanta doaimmahatčoahkkimis. Bargodokumeantta bokte bivdá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar dearvvašvuođadoaimmahagaid čađahit moanat dearvvašvuođapolitihkalaš bargguid ja olahit boađusmihtuid 2023:s.

– Dá lea mu nubbi bargodokumeanta. Dán jagi bargoreivves buohcciviesuide deattuhan mun erenoamážit psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrendili, fágaolbmuide unnit raporterema vai ollejit eambbo leat pasieanttaiguin, ja gelbbolašvuođa ja innovašuvnna nannet, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.

Psyhkalaš dearvvašvuohta ja gárrendilli

Buohcciviessobušeahtta 2023 livččii normála áiggiin lassánan oalle olu. Muhto dál, nu go eará surggiin ge, de leat rievdadusat ja doaibmabijut dárbbašlaččat gieđahallan dihte hadde- ja bálkágoargŋuma. Ođđa seastindoaimmaid lassáneapmi 2022 ovddas boahtá dahkat ahte buot hearkkimus pasieantajoavkkut suodjaluvvojit.

– Psyhkalaš dearvvašvuohta lea juoga maid ráđđehus vuoruha. Bivddán buohcciviesuid gáhttet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa fálaldagaid, dadjá Kjerkol.

Seammás fertejit dearvvašvuođadoaimmahagat álo ohcat buoret vugiid movt doaimmahit bálvalusaid, ja dat guoská maid psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalussii.

Riikkarevišuvnna guorahallama mielde psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain 2021:s, muitalit máŋga MNP jođiheaddji ahte fertejit čuovvut váttes vuogádaga registreremiiguin ja mihtidemiiguin. Oallugat vásihit ahte sii árvvoštallojuvvojit doaimmaid ja áigemeriid mielde, eai ge nu olu dikšofálaldaga kvalitehta mielde. Mii diehtit maid ahte dikšuin lea stuora bargonoađđi.

– Mii háliidit ahte fágaolbmot atnet eanet áiggi pasieanttaide ja unnit dárbbašmeahttun raporteremiidda. Dan dihte bivddán guvllolaš dearvvašvuođadoaimmahagaid geahčadit raporterengáibádusaid psyhkalaš dearvvašvuođasuodjaleamis ja fágaidrasttildeaddji spesialiserejuvvon gárrendilledivššus, dadjá Kjerkol.

Mihttun lea ahte divššárat ja klinihkkabargit galget unnit raporteret, ja ahte raporteren dovdo ávkkálažžan pasieantasihkarvuhtii, dutkamii ja kvalitehta- ja bálvalusovdánahttimii. Dát boahtá maid leat ávkin pasieanttaide.

Ekonomiija ja vuoruheapmi

Dearvvašvuođaregiovnnat fertejit árvvoštallat ahte mearkkaša go ekonomalaš dilli dan ahte ođđa, stuorát investerenprošeavttat ja bajásdoallamat fertejit maŋiduvvot, ja ahte lea go dárbu dahkat rievdamiid fállan dihte dásseárvosaš spesialistadearvvašvuođabálvalusa.

– Áiggun bivdit buohcciviesuid geahčadit maid sii sáhttet geahpedit. Sii galget earret eará kártet rievddademiid laboratoria- ja røntgenbálvalusaid geavaheamis, ja bidjat johtui doaibmabijuid vai dát bálvalusat eai adnojuvvo badjelmearálaččat. Sii galget maid árvvoštallat ođđasis ja geahččat makkár dikšunvugiid sáhttá heaittihišgoahtit, dadjá Kjerkol.

Fágaolbmuid rekrutteren ja gelbbolašvuođa nannen

– Min oktasaš dearvvašvuođabálvalus lea buorre. Mii diehtit dan. Muhto lea juoga mii ferte suodjaluvvot juohke áidna beaivve. Doalahit fágaolbmuid buohcciviesuin – ja rekrutteret ođđa fágaolbmuid – lea dehálaš oassi das. Fágaolbmot leat dearvvašvuođabálvalusa deháleamos resursa. Guvllolaš dearvvašvuođadoaimmahagat galget ráhkadit oktasaš jahkásaš raportta bargoveaga, gelbbolašvuođaovdánahttima ja oahpu birra. Raporttas galget leat doaibmabijut ja buorit ovdamearkkat movt rekrutteret, ovdánahttit ja doalahit fágaolbmuid, dadjá Kjerkol.

Su mielas lea dehálaš ahte mii oahpahit daid fágaolbmuid maid mii dárbbašit ovddosguvlui vai eai leat nu gitta olgoriikka bargofámus.

– Mun lean sihtan daid guvllolaš dearvvašvuođadoaimmahagaid ráhkadit našuvnnalaš bajilgova das movt min dárbu lea doavtterspesialisttaide, erenoamášbuohccidivššáriidda (ABIOK) ja jorttamovrraide. Bajilgovva galgá gehččot ovttas dainna fágalaš ovdánemiin, oahppokapasitehtain ja fágaolbmuiguin bálvalusas. Mun lean maid bivdán dearvvašvuođadoaimmahagaid loktet oahppovirggiid ABIOK:s ja jorttamovraoahpus, dadjá Kjerkol.

Dearvvašvuođabargiidveagakommišuvdna ovdanbuktá iežaset guorahallama hui fargga. Sin mandáhta lea buktit máhttovuođu ja evttohit doaibmabijuid dustet dan stuora hástalusa go boahtteáiggis bohtet váilut fágaolbmot. Guorahallan boahtá leat dehálaš vuođđu bargui gelbbolašvuođain ja fágaolbmuiguin boahttevaš našuvnnalaš dearvvašvuođa- ja ovttasdoaibmanplánas.

– Mu mihttu lea ahte mii galgat nannet min suorggi boahtteáigái. Dat stuora barggut maiguin leat álgán galget leat min oktasaš dearvvašvuođabálvalusa rámmat. Mii galgat ain nannet ja buoridit min oktasaš riikkaviidosaš dearvvašvuođabálvalusa, loahpaha Kjerkol.