Stáhtabušeahtta 2023

Eanet buohcceviesuide ja psyhkalaš dearvvašvuođa jándordikšui

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus evttoha juolludit buohcceviesuide oktiibuot 2,7 miljárdda kruvnno eanet. 2 miljárdda kruvnno juolluduvvo doaimmaid lasiheapmái, 700 miljovnnain kruvnnuin fas lasihit vuođđoruhtadeami. 150 miljovnna kruvnno leat merkejuvvon psyhkalaš dearvvašvuođa jándordikšosajiid lasiheapmái.

Beaktilvuođagáibádusaid dáfus muddejuvvo 263 miljovnnain kruvnnuin, dasto ráđđehus evttoha lasihit buohcceviesuid juolludeami 2 437 miljovnnain kruvnnuin 2023.

– Gáržžes bušeahtas lea mávssolaš ain vuoruhit buohcceviesuid. Ráđđehus sihkkarastá stuorát ruhtasupmi buohcceviesuide ja psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema jándordikšui, ja lasiha buohcceviesuid juolludeami supmiin, mii lea stuorát go jahkásaš gaskamearálaš stuorrun jagis nubbái lea leamaš ovddit ráđđehusa áigge, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

– Lean maid movtta go sáhttit juolludit eanet ruđa psyhkalaš dearvvašvuođa jándordikšosajiide. Dát ráđđehus vuoruha psyhkalaš dearvvašvuođa, ja erenoamážit mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa. Dat geat rahčet, galget oažžut veahki.

Stuorát ruđalaš friddjavuohta

Ráđđehus árvala juolludit eanet ruđa buohcceviesuide, nu ahte divššohasaid dálkkodeapmi lassána sullii 1,5 proseanttain. Demográfalaš ovdáneami mielde doaibma galggašii stuorrut 1,3 proseanttain, go geahččá dan bođulohkun. Go lasihit vuođđoruhtadeami, de lea vejolaš bargat máŧasatnimiin, investeremiiguin, gearggusvuođain ja buoridit intensiivakapasiteahta. Beassat maid lasihit mánáid, nuoraid ja ollesolbmuid psyhkalaš dearvvašvuođa jándorkapasiteahta.

Ráđđehus háliida addit guovlluid dearvvašvuođafitnodagaide stuorát strategalaš doaibmanmuni stuorát rámmaruhtademiin, ja evttoha danin geahpedit somatihka dearvvašvuođabálvalusaid doaibmavuđot ruhtadeami (DVR) 50 proseanttas 40 prosentii, mii dahká 8,5 miljárdda kruvnno.

– Mii oaidnit mávssolažžan, ahte buohcceviesut besset vuoruhit doaimmaid, mat eai buvtte boađuid doaibmavuđot ruhtadeami bokte. Mii sávvat, ahte buohcceviesuide ja fágaolbmuide lea álki vuoruhit riekta. Rievdadus veadjá dahkat álkibun vuoruhit psyhkalaš dearvvašvuođa somatihka ektui, dadjá Ingvild Kjerkol.

Pandemiija geažil buohcceviesut leat maŋidan dálkkodemiid, ja dál barget garrasit, vai dilli šaddá fas dábálažžan. Ráđđehusa ulbmil lea, ahte vuordináiggit eai guhko 2023. Ráđđehusa guhkit áiggi áigumuš lea, ahte gaskamearálaš vuordináigi livččii oanehut go 50 beaivvi.

Vealtameahttun nuppástuhttit

2022 stáhtabušeahta ovdanbuktima maŋŋá lea stuorát hadde- ja bálkábadjáneapmi dagahan guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid juolludeapmái vuolit duođalaš šaddama 2022. Goluid lassáneapmi ii buhtaduvvo 2023. Goluid alla dássi čuohcá buohcceviesuid ruhtadillái maiddái 2023. Dearvvašvuođafitnodagat fertejit de johttáhit nuppástuhttindoaimmaid, vai dan láhkai heivehit doaimmaideaset ruhtadillái. Dearvvašvuođafitnodagat fertejit maid árvvoštallat maŋidit investerenprošeavttaid, mat eai leat vel mearriduvvon.