Fáddán boahtte stuorradiggedieđáhusas sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra lea eanet sámegieloahpaheddjiid rekrutteren

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa váiluma fertet mii buohkat váldit duođas. Danne lea ráđđehus mearridan ahte boahtte stuorradiggedieđáhus sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra galgá gieđahallat rekrutterema ja gelbbolašvuođa. Das áigu ráđđehus geahčadit mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa ja alit oahpu lagabui.

– Dakkár bargiid háhkan geat hálddašit sámegiela ja geain lea máhttu sámi kultuvrras, lea áibbas dehálaš sámi giela ja kultuvrra eallinnákcii boahttevaš jagiid. Dat lea maiddái áibbas dehálaš sámi stáhtalahtuid riektesihkkarvuhtii deaivvadeamis bálvalusapparáhtain, dadjá gielda- ja guovloministtar Sigbjørn Gjelsvik. 

Giellalávdegoddi, Riikarevišuvdna ja dutkaninstituhtta NORCE dadjet buohkat ahte erenoamážit váilot ollu sámegieloahpaheaddjit. Váilevaš rekrutteren oahpaheaddjiohppui ja mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui ja oahpaheddjiid massin eará fidnuide gullet dán hástalussii. Ja buot duođaleamos lea ahte ollu oahppit heitet sámegieloahpahusas, mii lea dakkár sodju man mii fertet jorgalahttit sihkkarastin dihtii fágagelbbolašvuođa boahtteáigái.

– Mus leat vuordámušat dan dehálaš bargui maid ráđđehus dál lea álggahan ovttas Sámedikkiin. Mii dárbbašit ahte eanet oahppit válljejit sámegiela ja ahte eanebut čađahit joatkkaoahpahusa sámegielain. Mii dárbbašit maiddái ahte eanebut váldet oahpaheaddjioahpu. Eaktun dasa ahte mii sáhttit sihkkarastit sámi mánáide buorre pedagogalaš fálaldaga mánáidgárddis ja skuvllas, lea ahte mis leat sámegieloahpaheaddjit geain lea gelbbolašvuohta. Nu mii sáhttit maiddái guhkit áiggi vuollái lihkostuvvat loktemiin rekrutterenvuođu earálágan oahpuide ja fitnuide ge main dárbbašuvvo gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras, dadjá máhttoministtar Tonje Brenna.