Lassi juolludeapmi sámi giellateknologiijai

Ráđđehusas lea mihttun doarjut ja loktet sámegielaid. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea dan dihte mearridan ahte Divvun – giellateknologiijabiras UiT – Norgga árktalaš universitehtas – galgá oažžut 3 miljovnna ruvnno lassi juolludeami 2022:s.

Divvuma nannen lea oassi Norgga giellateknologiijavuoruheamis riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid logijagis 2022–2032 ja lea veahkkin dan dehálaš barggus ahte sihkkarastit ahte sámegielat ja eará eamiálbmotgielat sáhttet adnojuvvot digitála áiggis.

- Norgga váldovuoruheapmi ON eamiálbmotgielaid logijagi 2022–2032 barggus lea sámi giellateknologiija. Mii čohkkát giellalogijagi stivrenjoavkkus ja jođihit ovttas Sámedikkiin našuvnnalaš ovttasbargoforuma Norgga áŋgiruššama ovddas logijagis. De lea midjiide dehálaš ahte mii váldit dán rolla duođalaččat, maid mii maiddái čájehit dáinna juolludemiin, dadje Gjelsvik.

Divvun bargá sámi giellateknologiija ovdánahttimiin. Sii barget dainna ahte sámi giellageavaheaddjit galget beassat atnit seamma neavvuid go čállet sámegillii go maid atnet go čállet dárogillii. Leat ráhkaduvvon sátnegirjjit, čállin- ja divvunprográmmat, grammatihkkadárkkisteaddjit ja boallobeavdečovdosat main lea sámi bustávat dihtoriidda ja mobiillaide. Neavvut ráhkaduvvojit friddja gáldokodain universála geavaheapmái.

- Divvun bargá buori barggu dan suorggis, ja leat oalle erenoamážat iežaset suorggis. Dan dihte lea hirbmat dehálaš doarjut dan barggu, vai sii ain sáhttet ovdánahttit buriid neavvuid sihke sámegielaide ja eará unnitlogugielaide, dadjá Gjelsvik.

 

Gielda- ja guovlodepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00