Lassinummir dorvoohcciid lassáneami birra

-Norga oaččui čakčamánus eanet dorvoohcamušaid go vuosttas jahkebealis oktiibuot. Dat mielddisbuktá geavatlaš ja ekonomalaš hástalusaid. Ráđđehus ovddida dáinna liigenummiriin árvalusa movt dán dili ferte hálddašit oanehis áiggis, ja árvala ge doaibmabijuide dássejuvvon juolludusaid. Mii áigut maid hábmet guhkesáigásaš guoddevaš politihka dustet dakkár dili mas bohtet erenoamáš ollu dorvoohccit, cealká ruhtadanministtar Siv Jensen.

Fiskes Girjji ektui Ráđđehus árvala lasihit juolludusaid 9,5 miljárdda kruvnnuin dan geažil go dorvoohcciid lohku lassána dađis. Vuođđun liigenummira árvalusaide leat meroštallamat mat čájehit ahte Norgii bohtet 33 000 dorvoohcci jagi 2016.  Dan lassin árvala Ráđđehus várret liigeruđaid  2016:s čoavdin dihte daid hástalusaid maid lassáneaddji dorvoohccit mielddisbuktet dán jagi. Meroštallamat leat dattetge hui eahpesihkkarat.

-Norggas galgá čavga, muhto rehálaš dorvoohccipolitihkka. Dat lea dárbu geahčadit njuolggadusaid ja rutiinnaid dainna ulbmilin ahte geahpedit goluid juohke dorvoohcci ektui ja ođđa ohcciid ektui, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

-Seammás áigut álggahit doaibmabijuid dorvoohcciid várás nu ahte sii geat leat ožžon ássanlobi  Norggas sáhttet háhkat alcceseaset  buriid eallineavttuid. Ahte sii besset ruovttu ásahit, oahppat dárogiela ja oassálastit bargomárkanis. Dan geažil árvala Ráđđehus ollu doaibmabijuid vai dorvoohccit johtileappot integrerejuvvojit norgga servodahkii, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

-2016 bušeahtta lea ain bušeahtta bargama, aktivitehta ja nuppástusa várás.Bušeahtta dagaha ahte barggaheapmi lassána, eastada bargguhisvuođa lassáneami unnit doaimma dihte oljobohkandoaimmas. Seammás vuoruhat doaibmabijuid mat galget ollašuhttit nuppástusaid norgga ekonomiijas guhkit áiggi vuollái. Mii vuoruhat investeremiid johtolatsuorggis, máhtolašvuođa ja ahtanuššanovddideaddji vearrogeahpedusaid, ja čađahat moanaid ođastusaid mat galget lasihit produktivitehta sihke priváhta ja almmolaš suorggis, dadjá ruhtadanministtar, Siv Jensen.

Olgoriikahálddahusa meroštallanjoavkku oaivila mielde lassánit Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta,  Máhttodepartemeantta ja Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeantta volumastivrengolut 5 miljárdda kruvnnuin jagi 2016. Dan lassin meroštallojuvvo ahte golut ovttaskas dorvoohcciid ja mánáid fuolahusguovddážiidda bohtet lassánit 1,3 miljárdda kruvnnuin. Dan lassin lassánit vel eará golut mat dahket oktiibuot 1,6 miljárdda kruvnnu. Meroštallamiid mielde lassána dorvoohcciid lohku jagi 2015 ja lassigoluid meroštallan lea roavvásit 2 miljárdda kruvnnu 2016:s. Ráđđehus ovddida maid gollogeahpedeaddji doaibmabijuid mat unnidit goluid 0,4 miljárdda kruvnnuin.

Ráđđehusa árvalus mearkkaša ahte jagi 2016 bušeahta oljoruđaid geavaheapmi dattetge ii  rievdaduvvo namahan veara golggotmánu 7.beaivve bušeahttaárvalusa ektui.

Ráđđehus árvala buhttet eanaš goluid ovddidanveahki bušeahta ođđasis vuoruhemiid bokte, ja vearrogeahpedusaid rievdadusaid ja goluid geahpedeami bokte. Árvalus mearkkaša ahte ovddidanveahki bušeahtas ferte 4,2 miljárdda kruvnnu ođđasis vuoruhit, vearroboađut lassánit 1,8 miljárdda kruvnnuin ja eará boađut lassánit vel 2,3 miljárdda kruvnnuin. (Vearrovuogádaga rievdadusat, geahča sierra preassadieđáhusa). Struktuvrralaš, oljorehketdoalu maŋŋásaš vuolláibáza lassána 1,2 miljárdda kruvnnuin.

Fiskes Girjji 2016 ektui árvaluvvo lasihit olles ovddidanveahki bušeahta 1,2 miljárdda kruvnnuin. 2016 ovddidanveahki bušeahtta dahká dalle 34,8 miljárdda kruvnnu, mii jagi 2016 šaddá 1 proseantta meroštallojuvvon BNI:s.

Norga lea mielde internationála doaimmain ja veahkeha daid ollu báhtareddjiid geat dál leat lagasguovlluin. Ráđđehus áigu  báhtareaddjiinstituhta seailluhit čielga ja einnostahtti politihka bokte mii guoská dorvoohcciid suddjemii ja máhcaheapmái. Ortnegat ja addosat maid dorvoohccit ožžot galget seammá stuorrá go daid riikkaid addosat maiguin Norga sáhttá iežas lunddolaččat buohtastahttit, dan sivas go erohusat sáhttet váikkuhit dasa ahte dorvoohcciid lohku lassána.

Ráđđehus áigu maid nammadit áššedovdilávdegotti geahčadit movt dát dilli váikkuha norgga servodahkii guhkit áiggi vuollái, ja movt servodaga oažžut  buorebut doaibmat  dakkár dilis mas báhtareaddjit, dorvoohccit ja sisafárrejeaddjit bohtet rávdnjin.