Mediagirjáivuođalávdegoddi geige NÁČ: ”Norgga mediagirjáivuohta. Nannejuvvon mediapolitihkka ássiide”

Odne válddii kulturministtar Linda Hofstad Helleland vuostá NÁČ 2017/7 ”Norgga mediagirjáivuohta. Nannejuvvon mediapolitihkka ássiide” Mediagirjáivuođalávdegottis lávdegoddejođiheaddji Knut Olav Åmås bokte.

Oassi lávdegotti miellahtuin ovttas kulturministariin lávdegotti čielggadeami geigema olis. Gurut ravddas: Hilde Eika Nesje, Ellen Altenborg, Randi Øgrey, Ivar Rusdal, Linda Hofstad Helleland, Knut Olav Åmås, Thor Gjermund Eriksen ja Hallvard Moe.
Oassi lávdegotti miellahtuin ovttas kulturministariin lávdegotti čielggadeami geigema olis. Gurut ravddas: Hilde Eika Nesje, Ellen Altenborg, Randi Øgrey, Ivar Rusdal, Linda Hofstad Helleland, Knut Olav Åmås, Thor Gjermund Eriksen ja Hallvard Moe. Govva: Kulturdepartemeanta

Lávdegotti NÁČ 2017: 7-čielggadeami čoahkkáigeassu

Lávdegotti čielggadeapmi ja oppalaš evttohus (girjegillii)

NÁČ-lávdegotti jođiheaddji Knut Olav Åmås ovdanbuktin (.pdf) (girjegillii)

- Lávdegoddi bivdá norgga politihkkáriid rievdadit mediapolitihka ja ođasmahttit ambišuvnnaid almmolaš ortnegiiguin jođáneamos lági mielde, ja mealgat jođáneappot go dássážii. Lea hoahppu, dadjá NÁČ-lávdegotti jođiheaddji Knut Olav Åmås.

- Háliidan giitit Mediagirjáivuođalávdegotti vuđolaš barggu ovddas, dadjá kulturministtar Linda Hofstad Helleland.

- Lávdegoddi čujuha dasa ahte ovdáneapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go goassige ovdal, ja ahte lea hoahppu oažžut deaivilis doaibmabijuid. Seammás fertet sihkkarastit vuđolaš proseassa ovdalgo álggahat ođđa doaibmabijuid. Danne lea dárbu govda gulaskuddamii ja buriid politihkalaš proseassaide ovdalgo oppalaččat geahčada mediapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid, dadjá Helleland.

Ovttamielalaš lávdegoddi evttoha máŋggaid rievdadusaid váikkuhangaskaomiin mat dál leat mediasuorggis, ja evttoha olu doaibmabijuid. Váldu lea ahte doaibmabijut galget leat áigeráddjejuvvon njealji jahkái. Lávdegoddi deattuha ahte daid galget árvvoštallat ovdalgo vejolaččat álggahuvvojit.

Meroštallamat čájehit ahte rievdadusat ja ođđa doaibmabijut mákset gaskal 743 ja 843 miljovnna kruvnna jahkásaččat, oktan buhtadusain kommersiála tv-álbmotsáddehahkii. Lávdegoddi vuođušta viiddes evttohusaid dainna ahte lea dehálaš sihkkarastit dehálaš journalistihka oažžuma erenoamáš muosehis ja rievddadalli mediadilis.

Deháleamos evttohusat leat:

  • Momsaluoitin galgá guoskat buot ođas- ja áigeguovdilisáššiidmediaide ja ovttaskasartihkkaliid vuovdimii.
  • Áigeráddjejuvvon luvven bargoaddidivadis ođasvuđot norgga mediafitnodagaide.
  • Buvttadoarjja ođasmediaide joatkašuvvá, muhto máŋggain divustemiiguin:

    • Báikkálaš mediat ožžot 750 000 kruvdnasaš unnimusdoarjaga (1 295 000 davvinorgga aviisade).
    • Doarjjamáksomearri nummar guokte-aviissaide stuorra gávpogiin (eai leat riikaviidosaš, ávkkálaš aviissat) buhttejuvvo báikkálaš nummar guokte-mediaid máksomeriin. Rievdadus ásahuvvo njealji jagi badjel.
    • Doarjjarádjá geahpehuvvo 27 %:i vuostáiváldi doaibmagoluin. Rievdadus ásahuvvo njealji jagi badjel.
  • Lávdegoddi evttoha golbma ođđa doarjjaortnega:
    • Doarjjaortnet ođasmediaid innovašuvdnaprošeavttaide – 30 milj. kruvnna jahkái.
    • Doarjjaortnet mii galgá movttiidahttit servodatdehálaš journalistihkkii – 20 milj. kruvnna jahkái.
    • Doarjjaortnet ođasmediaide mat leat nuvttá geavaheddjiide – 20 milj. kruvnna jahkái.

Mediagirjáivuođalávdegoddi bijai 2016 golggotmánu ovdan oassečielggadeami kommersiála álbmotsáddehaga birra. Lávdegoddi konkludere ahte jus stáhta áigu sihkkarastit kommersiála tv-álbmotsáddehaga Oslo olggobealde, de ferte ásahit ođđa váikkuhangaskaomiid viidáset fievrridit dán. Lávdegoddi evttoha maiddái ahte okta prinsihpalaš sivain sirdá stáhta iežas eaiggátvuođa NRK:s vuođđudussii.

Ráđđehus nammadii 2015 čakčamánu almmolaš lávdegotti – Mediagirjáivuođalávdegotti – mas lei mandáhtta árvvoštallat mat berrejit leat stáhtalaš ulbmilat mediagirjáivuođa hárrái, ja árvvoštallat oppalaš norgga mediafálaldaga dehálaš ovdánandovdomearkka vuođul. Analysa vuođul gohččojuvvui evttohit mo stáhta sáhttá ásahit iežas ekonomalaš váikkuhangaskaomiid vai láhčá dili rabas ja čuvgejuvvon almmolaš digaštallamii ja movttiidahttá girjás mediafálaldahkii.

Mandáhta, lávdegotti čoahkkádusa, oassečielggadeami jna. gávnnat dáppe (girjegillii)