Reviderejuvvon nationálabušeahtta

Nannejit Davvi Dearvvašvuođa 250 miljovnnain ruvnnuin

Reviderejuvvon nationálabušeahtas evttoha ráđđehus lasihit juolludemiid Davvi Dearvvašvuhtii 250 miljovdna ruvdnosaš bistevaš doarjagiin. Evttohus čatnasa Davvi Dearvvašvuođa gáibideaddji ekonomalaš dillái ja nuppástuhttindárbui.

– Ráđđehusa evttohus nanne Davvi Dearvvasvuođa ekonomiija ain eambbo vai earret eará sáhttet bisuhit kirurgalaš fáhkkabuhcciidgearggusvuođa Áhkánjárggas ja Lufuohtás, nannet buohcciviesuid ja suohkaniid ovttasbarggu ja joksat ulbmila ahte vuordináiggit galget oatnut. Mii nannet maiddái Klinihkka Álttá sihkkarastin dihte ahte riegádahttinfálaldat jotkojuvvo ja vai poliklinihkka, psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus ja eará beaivefálaldagat nannejuvvojit, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

Ráđđehusa evttohus boahtá lassin dan sierra 240 miljovnna ruvdnui mii juolluduvvui Davvi Dearvvašvuhtii 2024 stáhtabušeahtas.

Dán 250 miljovnna ruvnnos galgá 90 miljovnna ruvnno geavahuvvot buoridit Davvi Dearvvašvuođa rekrutteren- ja ovttasdoaibmanfálaldaga 40 miljovnna ruvnnos 130 miljovnna ruvdnui. Ulbmil lea láhčit dili buori lávdaduvvon dearvvašvuođafálaldagaide main lea buorre kvalitehta, oanehit vuordináiggit ja rievttes bargojuohku. Vuoruhuvvon suorggit leat integrerejuvvon psyhkalaš dearvvašvuođabálvalus ja gárrendilli, ja doaibmabijut mat galget unnidit olggosčálihanválmmastuvvon divššohasaid logu. Dearvvašvuođafitnodagat ja guoskevaš suohkanat guovllus galget soahpat masa ruđat galget geavahuvvot.

Muđui evttoha ráđđehus:

  • 80 miljovnna ruvnno Davvi-Norgga universitehtabuohccivissui bisuhan dihte Áhkánjárgga buohcciviesu fáhkkabuhcciidfálaldaga.
  • 65 miljovnna ruvnno Nordlánddabuohccivissui bisuhan dihte Lufuohtá buohcciviesu fáhkkabuhcciidfálaldaga.
  • 15 miljovnna ruvnno Finnmárkkbuohccivissui, Klinihkka Áltá, nannen dihte earret eará beaivefálaldaga.

Juolludeapmi Finnmárkkubuohccivissui, Klinihkka Áltái, boahtá lassin dan 25 miljovnna ruvdnui mii juo juolluduvvui 2024:s. Juolludeamit galget ollásit geavahuvvot Álttás, ja galget sihkkarastit joatkevaš riegádahttinfálaldaga, nannet poliklinihka, psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa ja beaivedivššu.

Muđui galgá sismedisiinnalaš fálaldaga viiddideapmi poliklinihka ja beaivedivššu olis Álttás čielggaduvvot, ovttasráđiid suohkaniin. Viiddis gelbbolašvuohta mii dahká vejolažžan addit fálaldaga divššohasaide geain leat máŋga bistevaš vigi ja rašes vuorrasiidda galgá vuoruhuvvot. Ulbmil juolludemiin lea nannet Klinihkka Álttá ja fuolahit ahte sin fálaldagat sáhttet ain ovddiduvvot báikkálaš álbmogii buorrin.

– Vaikko mii árvalit juolludit lassi doarjaga Davvi Dearvvašvuhtii, de lea dehálaš ahte davviguovllu buohcciviesut jotket bargat dárbbašlaš nuppástuhttimiin dán jagi, ja ahte Davvi Dearvvašvuohta joatká bargat doaibmabijuiguin mat sihkkarastet ekonomalaš ceavzilvuođa ovddas guvlui, dadjá Vestre.