Nationála doaibmaplána ON álgoálbmotgielaid logijagi váste

ON váldočoahkkin lea mearridan ahte 2022–2032 lea ON álgoálbmotgielaid logijahki. Sámediggi ja Gielda- ja guovlodepartemeanta leat ovttas eará aktevrraiguin ráhkadan doaibmaplána Norgga giellalogijagibargui.

UNESCO dieđuid mielde máilmmis leat gaskal 6000 ja 7000 giela. 96 proseantta gielain hupmet dušše golbma proseantta hubmiin. Ollu gielat jávket go eai geavahuvvo, ja máilmmiviidosaš digitaliseren maiddái čuohcá máilmmi álgoálbmotgielaide.

Sihke Sámediggi ja Gielda- ja guovlodepartemeanta aktiivvalaččat servet logijagibargui.

– Mii háliidit dán atnit dán logijagi vejolašvuohtan bargat eamiálbmotgielaiguin sihke nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Earret eará mii háliidit bargat vejolašvuođa ovdii atnit sámegiela giehtatelefovnnain ja iešguđet digitála lávddiin, dadjá Sigbjørn Gjelsvik (Gb).

– Sápmelaččat ovttasbarget viidát riikkarájiid rastá ja mii bargat sámegielaid nannemiin beaivválaččat máŋgga dásis. Mu mihttu lea oažžut áigái nationála sámi giellaloktema mas leat dihtomielalaš vuoruheamit, ja ahte min válljejumiin leat positiivvalaš synergiijat maiddái eará álgoálbmotgielaide, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Sámediggi ja departemeanta leat ovttas ásahan nationála ovttasbargoforuma mii galgá koordineret logijagi barggu Norggas. Das leat earret eará sámi nuoraidorganisašuvdna Noereh, Sámi allaskuvla, Davvi universitehta ja Romssa universitehta - Norgga árktalaš universitehta, Máhttodepartemeanta, Sámiráđđi ja Giellaráđđi.

Ovttasbargoforum lea ráhkadan nationála doaibmaplána logijahkái. Nationála doaibmaplána galgá doaibmat giellalogijagibarggu rámman man ulbmil lea seailluhit, čalmmustahttit ja ovddidit sámegielaid Norggas.

Doaibmaplána váldomihttomearit leat fásta olles logijagi áŋgiruššamii. Ásahusat ja organisašuvnnat mat ovddastuvvojit nationála ovttasbargoforumis galget čuovvulit nationála doaibmaplána ja bargat dan ala ahte doaibmaplána mihttomearit ollašuvvet.

Nasjåvnålasj doajmmaplánav ON álggoálmmukgielaj låhkejahkáj

ONA oajvvetjåhkanibme l mierredam 2022–2032 ON álggoálmmukgielaj lågejahke. Sámedigge ja Suohkan- ja guovllodepartemænnta li aktan ietjá akteraj dahkam doajmmaplánav Vuona giellalågejahke bargguj.  

UNESCO diedoj milta li gaskan 6000 ja 7000 giela væráldin uddni. 96 prosenta gielajs hålli dåssju gålmmå prosenta hoallijs. Moadda giela gáhtu gå e aneduvá, ja væráltvijddásasj digitalisierim aj nievret vájkkut værálda álggoálmmukgielajda.

Sihke Sámedigge ja Suohkan- ja guovllodepartemænnta aktijvalattjat sæbrri lågejahke bargguj.

– Sihtap adnet dáv lågejagev máhttelisvuohtan barggat iemeálmmukgielaj sihke nasjåvnålattjat ja rijkajgasskasattjat. Duola degu sihtap barggat vaj máhttelisvuohta åvddån anátjit sámegielav giehtatelefåvnåjn ja iesjguhtik digitála vuogádagajn, javllá Sigbjørn Gjelsvik (GB).

– Sáme vijddát aktisasattjat barggi rijkarájáj rastá ja mij barggap sámegielaj nannimijn bæjválattjat moatten dásen. Muv mihtto l oadtjot ájggáj nasjåvnålasj sáme giellalåpptimav gånnå li diedulasj vuorodime, ja jut mijá válljimijn li positijva synergijja ietjá álggoálmmukgielajda aj, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Sámedigge ja departemænnta li aktan nasjåvnålasj aktisasjbarggoforumav ásadam mij galggá lågejage bargov koordinierit Vuonan. Danna li duola degu sáme nuorajorganisasjåvnnå Noereh, Sáme allaskåvllå, Nuortta universitiehtta ja Råmså universitiehta - Vuona arktalasj universitiehtta, Máhttodepartemænnta, Sámeráde ja Giellaráde.

Aktisasjbarggoforum l nasjåvnålasj doajmmaplánav dahkam lågejahkáj. Nasjåvnålasj doajmmapládna galggá doajmmat giellalågejagebargo ækton ulmijn várjjalit, tjalmostahttet ja åvddånahttet sámegielajt Vuonan.

Doajmmaplána oajvvemihttomiere li stuoves ålles lågejage ratjástibmáj. Ásadusá ja organisasjåvnå ma nasjåvnålasj aktisasjbarggoforuman åvdåstuvvi galggi nasjåvnålasj doajmmaplánav tjuovvolit ja barggat vaj doajmmaplána mihttomiere ålliduvvi.

Nasjonaale dahkoesoejkesje EN:n luhkiejaepie aalkoealmetji gïelide

EN:n generaalekrirrietjåanghkoe lea mieriedamme boelhke 2022-2032 lea EN:n luhkiejaepie aalkoealmetji gïelide. Saemiedigkie jïh Tjïelte- jïh dajvedepartemeente leah laavenjostosne jïjnjh aktöörigujmie dahkoesoejkesjem dorjeme Nöörjen barkoe luhkiejaepine.

UNESCOn mietie daan biejjien gååvnesieh gaskem 6000 jïh 7000 gïelh veartanisnie, 96 proseenth gïelijste ajve golme proseenth soptsestieh. Jïjnjh gïelh jaemieh juktie eah naan dejtie soptsesth, jïh dïhte globaale digitaliseereme aaj negatijve effektem åtna dejtie veartenen aalkoealmetjegïelide.

Dovne Saemiedigkie jïh Tjïelte- jïh dajvedepartemeente ïedtjeles meatan barkosne luhkiejaepine.

– Mijjieh vaajtelibie dam luhkiejaepiem utnedh goh nuepie dovne nasjonaale jïh internasjonaale aalkoealmetjegïeligujmie barkedh. Gaskem jeatjah sïjhtebe nuepine barkedh saemiengïelide mobijletelefovnine utnedh jïh aaj ovmessie digitaale sijjine, Sigbjørn Gjelsvik (Gp) jeahta.

– Saemieh gamte laavenjostemem utnieh laanteraasti rastah jïh mijjieh fïerhten biejjien ovmessie daltesinie barkebe saemien gïelide nænnoestidh. Mov ulmie lea nasjonaale saemien gïelelutnjemem tseegkedh vuerkiehtamme prioriteeremigujmie, jïh mijjien veeljemh positijve synergijh utnieh aaj jeatjah aalkoealmetjegïelide, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR) jeahta.

Saemiedigkie jïh departemeente lea ektesne nasjonaale laavenjostemeforumem tseegkeme mij galka barkoem iktedidh luhkiejaepine Nöörjesne. Meatan leah gaskem jeatjah saemien noereorganisasjovne Noereh, Saemien jolleskuvle, Noerhte universiteete jïh Universiteete Romssesne – Nöörjen arktihken universiteete, Maahtoedepartemeente, Saemieraerie jïh Gïeleraerie.

Laavenjostemeforume lea nasjonaale luhkiejaepien dahkoesoejkesjem dorjeme. Dïhte nasjonaale dahkoesoejkesje galka mierievierhke barkose årrodh dan gïeleluhkiejaepien mietie, man ulmie saemien gïelide Nöörjesne gorredidh, vuaptastehtedh jïh evtiedidh.

Dahkoesoejkesjen åejvieulmieh leah tjïrkes abpe barkoen åvteste luhkiejaepesne. Institusjovnh jïh organisasjovnh mah leah nasjonaale laavenjostemeforumen meatan gelkieh dam nasjonaale dahkoesoejkesjem fulkedh jïh barkedh guktie dahkoesoejkesjen ulmide jaksedh.