Stáhtabušeahtta 2024

Nationálabušeahta 2024 váldologut

Ruhtadandepartemeanta almmuha muhtin váldologuid ovdal go Nationálabušeahtta 2024 ovdanbuktojuvvo diibmu 09:00, vai buohkat besset árvvoštallat makronekonomalaš loguid mat sáhttet leat sensitiiva gálvomárkana ektui. Dárkilet meroštallamat almmuhuvvojit bušeahtas.

Norgga ekonomiijas lea ain buorre ovdáneapmi, vaikko leaktu lea váidon. Bálká- ja haddegoargŋun lea ain allat. Mii vuordit ahte barggahus bissu alladin ja bargguhisvuohta vuollin. Inflašuvdna vurdojuvvo njiedjat, muhto ádjána ovdal go joavdá fas mihttomearrái mii lea 2 proseantta.

Ain alla haddegoargŋun lea dál stuorámus hástalus ekonomalaš politihkas danne go dat heađušta olbmuid vejolašvuođaid buoridit birgejumi ja oažžut oadjebas ekonomalaš árgabeaivvi. Bušeahtta dollojuvvo vásttolaš ekonomalaš rámmaid siskkobealde, vai eastadit ain eambbo reantodeaddaga. Ulbmil lea bisuhit dan buori vuolggasaji mii mis lea, dan bokte ahte doalahit bargguhisvuođa vuollin ja barggahusa badjin, seammás go haddegoargŋun váiduduvvo ja olbmuid oastinfápmu dađistaga buorrána.

Ruošša Ukraina-falleheapmi, hirbmat alla báhtareddjiidlohku ja alla gollolassáneapmi dahká ahte golut lassánit ollu surggiin. Ráđđehus áigu sihkkarastit ain buriid čálgobálvalusaid buohkaide ja áimmahuššat sin geat leat hearkkimusat. Dorvvolašvuohta ja gearggusvuohta vuoruhuvvo hui bajás ja Norga áigu doarjut Ukraina ja báhtareaddji olbmuid.

Ráđđehus lea nagodan gávdnat saji gokčat dárbbašlaš goluid mat čuvvot dálá erenoamáš dili, oktasaš vásttolaš rámma siskkobealde. Foandaruđaid geavaheapmi 2024:s vástida 2,7 proseantta Stáhta penšuvdnafoanda olgoriika meroštallojuvvon árvvus boahtte jagi álggus. Dat lea mealgat unnit go doaibmanjuolggadusa guhkesáigásaš láidehus mii lea golbma proseantta. Bušeahttaevttohus mearkkaša ahte foandaruđaid geavaheapmi lassána Nannán-Norgga treanda-BNB oassin, 9,9 proseanttas 2023:s 10,3 prosentii 2024:s. Ruhtadandepartemeantta modeallameroštallamiid mielde lea 2024 bušeahttaevttohusas measta neutrála váikkuheapmi Norgga boahtte jagáš ekonomalaš doaimmaide.

Tabealla: Nationálabušeahta ekonomalaš váldosturrodagat 20241

 

2022

2023

2024

2025

Nannán-Norgga bruttonationálabuvtta (volum)

3,8

0,6

0,8

1,9

Barggahus, olbmot

3,9

1,3

0,1

0,5

Bargguhisvuođamearri, registrerejuvvon (dássi)

1,8

1,8

2,0

2,1

KPI

5,8

6,0

3,8

2,5

KPI-JAE

3,9

6,4

4,1

2,7

SPO lokten, proseanta2

2,7

3,0

2,7

..

Oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáza, mrd. ruvnno

282,7

290,5

336,5

..

Struktuvrralaš, oljomudd. bušeahttavuolláibáza, mrd. ruvnno

338,6

372,3

409,8

..

Struktuvrralaš, oljomudd. bušeahttavuolláibáza, Nannán-Norgga treanda-BNB oassi

9,5

9,9

10,3

..

Rievdadus struktuvrralaš, oljomudd. bušeahttavuolláibáza Nannán-Norgga treanda-BNB oassin 3

-1,1

0,4

0,4

..

Meroštallojuvvon oassi Nannán-Norgga BNB 2024 bušeahttaevttohusas, proseantaovttadagat4

..

..

0,0-0,1

..

¹ Meroštallamat 2023-25. Proseanttaid mielde rievdan ovddit jagi ektui go eará ii leat almmuhuvvon.

2 Struktuvrralaš, oljonjulgejuvvon vuolláibáza proseanttaid mielde Stáhta penšuvdnakássa olgoriikka (SPO) kapitála hárrái álggus jagi.

3 Rievdan ovddit jagi ektui proseantaovttadagaid mielde. 

4 Vuođđun meroštallamiidda leat makromodeallat KVARTS (0,0) ja NORA (0,1). Logut fertejit dulkojuvvot 2024 bušeahta beaktun, mii buohtastahttojuvvo referánsamannolagain, mas buot sisaboahto- ja olggosgollopoasttat sturrot ekonomiija treandaovdáneami mielde. Meroštallamiin váldojuvvo vuhtii earret eará dat ahte iešguđet olggosgoluin ja sisaboađuin lea iešguđetlágan váikkuhus ekonomiijaaktivitehtii. Daid vuođđun lea olles almmolaš hálddašeapmi, namalassii suohkanhálddašeapmi ja stáhtahálddašeapmi.

Gáldut: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat, NAV ja Ruhtadandepartemeanta.