Oadjebas ja dássedis ruhtadansuorgi Norggas

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus ovdanbuktá odne dán jagáš ruhtamárkandieđáhusa Stuorradiggái. Dieđáhus ovdanbuktojuvvo jahkásaččat ja addá bajilgova ruhtamárkaniid ja ruhtamárkanpolitihka ovdáneamis.

– Dán jagáš ruhtamárkandieđáhus biddjojuvvo ovdan hástaleaddji áiggis, gos mii čielgaseappot go guhkes áigái oaidnit árvvu dássedis ruhtadansuorggis, mii lea dás olbmuid ja fitnodagaid várás. Olbmuid ruđat leat oadjebasat Norgga báŋkkuin, lohka ruhtadanministtar Trygve Slagsvold Vedum (Gb).

Ruđalaš dássetvuohta

Norgga ruđalaš dássetvuođa vuordámušaide váikkuhit Norgga ja riikkaidgaskasaš ekonomiija ja riikkaidgaskasaš ruhtamárkaniid ovdáneapmái. Norgga ekonomiija lea sturron sakka maŋŋil pandemiija, ja doaibma lea ain stuoris. Seammás lea konsumhaddegoargŋun alit go máŋggalohjahkái. Dat mat eanemus raššudit Norgga ruhtadanvuogádaga leat ain dállodoaluid alla vealgi ja alla opmodathattit. Golahusloanat leat oasáš dállodoaluid vealggis, ja leat álggahuvvon olu doaibmabijut, mat dagahit ahte márkan dál doaibmá buorebut go ovdal. Ráđđehus goziha ain dárkilit márkanovdáneami.

– Norgga ruhtadanvuogádaga raššivuođat ja riikkaidgaskasaš báŋkomoivi  gieskat nanne man dehálaččat bures ruhtaduvvon ja likviida báŋkkut leat. Norgga báŋkkut galget ain leat oadjebasat ja dássedat, lohká ruhtadanministtar.

Márkanat mat doibmet bures

Ruhtadanmárkanat, mat doibmet bures, leat dehálaččat ekonomiija stuorrun- ja nuppástuhttinnákcii ja olbmuid árgabeaivái. Norgga ruhtadanmárkan doaibmá bures, ja kredihttaárvvolaš kundarat ja gánnáhahtti prošeavttain leat buorit vejolašvuođat dábuhit ruđa. Norgga kundariidda lea máŋggabealat fálaldatbealli,

mas leat aktevrrat, main leat iešguđetlágan buktagat, fidnomodeallat ja strategiija, buorre. Dán jagáš dieđáhusas muitaluvvo earret eará ruhtasuorggi gilvvu birra, mas lea dehálaš eaktu ahte kunddar álkit sáhttá lonohallat bálvalusfálliid. Báŋkku molsun lea álkiduvvon, muhto ain lea buoridanvárri.

Lassánan digitaliseren lea hálbudan ja buoridan ruhtamárkana bálvalusaid, muhto buohkaide ii leat lihka álki atnit daid digitála čovdosiid. Lea dehálaš ahte ealáhusas lea dihtomielalašvuohta ruđalaš searvadahttima hárrái. Ráđđehus bargá maiddái olu doaibmabijuiguin, mat galget searvadahttit ja buvttihit teknologalaš gelbbolašvuođa álbmogii, dás maiddái oadjebas ja álkes máksimat buohkaide.

Digitála raššivuohta

Ruhtamárkana digitaliseren dagaha maiddái ođđa váraid ja raššivuođaid, maid ruhtadanfitnodagat ja eiseválddit fertejit áicat. Norgga ruđalaš infrastruktuvra árvvoštallojuvvo obbalaččat leat nanusin, ja 2022:s eai lean makkárge sihkkarvuođadáhpáhusat, mat váikkuhedje ruđalaš dássetvuhtii. Seammás stuorruda digitaliseren maiddái vearredahkkiid doaibmanmuni, ja ruhtadansuorgi bidjá stuorra návccaid gáhttet iežas ja kundariiddis.

– Ráđđehus áŋgiruššá láhčit digitaliserema ja ovdáneami, seammás go áimmahuššá geavaheddjiid beroštumiid ja rihkolašvuođa eastadeami, rabasvuođa ja buori gilvvu, dadjá ruhtadanministtar.

Ruoná nuppástus ja guoddilvuođavárra

Sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat suokkardit eiseválddit movt dálkkádatvárra ja eará guoddilvuođavárra sáhttá váikkuhit ruhtamárkaniidda ja ruđalaš dássetvuhtii, ja movt vára berre gieđahallat. Fuomášupmi dasa maid luonddu ja biologalaš girjáivuođa massinriska sáhttet dagahit ruhtamárkana aktevrraide, lassána maiddái.

Ruhtadanealáhusas lea dehálaš doaibma nuppástuhttimis vuollegisluoitoekonomiijii ruđa kanaliseremiin guoddilis prošeavttaide. Ceavzilis ekonomalaš doaimma ođđa šláddjenvuogádat (taksonomiija) lea guovddáš doaibmabidju dán suorggis. Ráđđehus addá cealkámuša EO bargui viidásit ovdánahttit taksonomiija, mas lea ulbmilin ahte vuogádat galgá leat ávkkálaš reaidu Norgga fitnodagaide.