OECD Norgga birra: Buoret ekonomalaš ovdáneapmi ja hástalusat ruhtadanpolitihkas

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

OECD almmuhii odne iežas guovttejahkásaš raportta Norgga ekonomalaš dili birra, mii sisttisdoallá rávvagiid das mo ráđđehus berre dustet dehálaš hástalusaid boahttevaš jagiid. Raporttas čájehuvvo ahte norgga ekonomiija lea ovdánan hui bures pandemiija maŋŋil. Seammás deattuhuvvo ahte lea dehálaš čavget ekonomalaš politihka dađis go doaimmat lassánit.

OECD deattuha ahte Norgga ekonomiija lea dál ovdánan dan guvlui ahte ruhtadanpolitihkalaš doaibmavejolašvuohta lea hedjoneamen. Dat gáibit ahte ferte unnidit doaimmaid eará surggiin jos ođđa doaibmabijut evttohuvvojit bušeahtas.   Seammás evttohuvvojit doaibmabijut mat loktejit buvttadeami ja barggaheami. Raporttas čujuhuvvo ahte pandemiija čájehii man dehálaš lea ahte bargoeallimis leat ortnegat mat suodjalit bargiid dili. Raporttas evttohuvvo rievdadit buohcanruhtaortnega ja bargonávccahisvuođaoaju nu, ahte olbmot movttiidahttojuvvojit bargat.  

– OECD raporta duođašta ahte ovdalis dahkkon válljejumit ja dagut leat mielde váikkuheamen min buorredili. Min buorredilli vuođđuduvvá dasa ahte mii nagodat bearráigeahččat ahte min luondduvalljodagat hálddašuvvojit dainna lágiin ahte buohkat besset ávkkástallat dain bohtosiin maid luondduvalljodagat addet. Jierpmálaš válljejumit leat váikkuhan dasa ahte Norggas leat uhcán erohusat olbmuid gaskkas. Politihkkarat fertejit duostat garraseappot vuoruhit go dan maid maŋimuš jagiid leat dahkan, jos buorredilli galgá bisuhuvvot, dadjá ruhtadanministtar Trygve Slagsvold Vedum (Ob).

Dán jagi raporttas lea sierrakapihtal viessosuorggi birra ja evttohusat mo eambbosat besset viessomárkanii. OECD čujuha dan oktavuođas guovtti áššái. Vuosttaš lea buoridit ja lasihit viessofálaldaga, earret eará njuolggadusaid ložžemiid bokte. Nubbi lea vearuheapmi, ja OECD evttoha  rievdadit vearronjuolggadusaid veahážiid mielde, amas stuorra viessoeaiggádat eai oidojuvvo nu bearehaga.   

– Norga galgá ain leat dat riika gos olbmot beasset eaiggáduššat iežaset viesu. Lea politihkalaš ovttaoaivilvuohta dasa, ahte vearuheapmi dábálaš viesus galgá bisuhuvvot vuollegis dásis. Mis lea leamaš ja áigut ain joatkit vearrovuogádaga juogadančovdosa, ahte nuppi viesu ja divrras viesu ovddas galgá máksit eambbo vearu, ja dábálaš olbmot geat orrot dábálaš viesuin galget máksit unnit vearu. Mii leat maid nannen vearrovuogádaga juogadančovdosa, mii mearkkaša ahte sii geat dinejit unnán dahje dábálaš bures, galget máksit unnit vearu ja sii geat dinejit eanemusat ja eaiggáduššet stuora opmodagaid galget máksit eanet vearu, dadjá ruhtadanministtar.

Loga eanet: