Ráđđehus dahká gielddaide álkibun nannet sámegielaid

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

– Viimmat leat mii ožžon giellanjuolggadusaid sámelágas mat leat heivehuvvon iešguhtege gielddaid gielladillái. Dát dahká álkibun sámi giellahálddašangielddaide. Sámegielat riggudahttet riikamet ja dat nannejuvvojit dáid njuolggadusaiguin, lohká gielda- ja guovloministtar Sigbjørn Gjelsvik (Gb).

Nannen dihte sámegielaid evttoha ráđđehus rievdadusaid sámelága giellanjuolggadusaid. Ovttas Sámedikkiin lea ráđđehus bargan gávdnat buriid čovdosiid sámegielaide gielddaid iešmearrideami rámmaid siskkobealde.

Okta váldorievdadus mii lea evttohusas lea juohkit sámegielaid hálddašanguovllu golmma iešguđetlágan gielddašládjii, main leat iešguđetlágan vuoigatvuođat. Šlájat leat buorebut heivehuvvon iešguhtege gielddaid dárbbuide hálddašanguovllus.

– Dál leat buot giellahálddašangielddain ovttalágan njuolggadusat, vaikko dain leat ge hui iešguđetlágan gielladilit. Ráđđehus háliida ortnega mii vuhtiiváldá dan ahte gielladilli lea iešguđetlágan gielddas gildii giellahálddašanguovllus. Mun oaivvildan ahte máškidet njuolggadusat nannejit gielddaid giellabarggu ovddas guvlui, dadjá Gjelsvik.

Ráđđehus evttoha álggahit sierra kategoriija mii dahká álkibut eanet gielddaide ohcat lahttun hálddašanguvlui. Gielddat giellamovttiidahttingieldakategoriijas galget fátmmastit olu iešguđetge gielddaid, earret eará gávpotgielddaid ja eará gielddaid main eanaš oassi sámi álbmogis leat sisafárrejeaddjit, dahje guovllut mat leat garrasit dáruiduhtton. Giellamovttiidahttingielddat ožžot earenoamáš ovddasvástádusa fuolahit sámi giella- ja kulturfálaldaga mánáide, nuoraide ja boarrásiidda gielddas.

– Leažžá dál gielddas stuorra sámegielat álbmot dahje ii, de háliidit mii láhčit dili nannet ja čalmmustahttit sámegielaid. Mus lea jáhkku arenaide gos sámegielagat sáhttet deaivvadit gielain, ja eará doaibmabijuide mat čalmmustahttet sámegiela ja sámi kultuvrra, buvttihit beroštumi ja váikkuhit sámegielaid ovdánahttimii, lohká Gjelsvik.

- Mii leat vuosttaš geardde ožžon ollislaččat geahčaduvvot sámelága giellanjuolggadusaid. Sámediggái lea leamaš dehálaš oažžut láhkaortnega mas ii oktage masse giellavuoigatvuođaid, ja ahte mis lea vejolašvuohta bovdet eanet suohkaniid sámegielaid hálddašanguvlui, earret eará Finnmárkku riddosuohkaniid, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Ođđa doaibmageasku ja diehtojuohkingeasku

Riekti oažžut vástádusa sámegillii šaddá guovddáš vuoigatvuohta sámi giellageavaheddjiide. Jus sámegielat galget ceavzit ja eallit boahtteáiggis, de ferte daid sáhttit atnit nu olu servodatsurggiin go vejolaš. Ráđđehus evttoha danne ahte gielddat ja eará almmolaš orgánat galget sáhttit vástidit sámegillii, ja galget aktiivvalaččat juohkit dieđuid rievtti birra atnit sámegiela go váldá oktavuođa singuin.

Viidáseappot evttoha ráđđehus lágain mearridit gáibádusa ahte hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat galget digaštallat sámegiela hástalusaid oassin regionála plánastrategiijas ja gielddaid plánastrategiijas. Vuogádatlaš giellabargu gáibida gielddain plánema áiggi badjel olu ovddasvástádussurggiin.

– Mun oaivvildan plánen lea dehálaš gaskaoapmi sihkkarastit sámegielat gelbbolašvuođa rekruterema, ja gávdnat čovdosiid movt gielddat buoremusat sáhttet veahkehit giellageavaheddjiid, dadjá stáhtaráđđi.

 

Reerenasse aelhkebe dorje jienebh tjïeltide saemien gïelh nænnoestidh

– Maaje mijjen leah gïelenjoelkedassh saemielaakesne mah leah saemien gïeletsiehkide sjïehtesjamme ovmessie tjïeltine. Daestie aelhkebe sjædta saemien gïelereeremetjïelte sjïdtedh. Saemien gïelh mijjen laantem buaranieh jïh dej njoelkedassigujmie dejtie nænnoestieh, tjïelte- jïh dajveministere Sigbjørn Gjelsvik (Sp) jeahta.

Guktie saemien gïelide nænnoestidh reerenasse raereste saemielaaken gïelenjoelkedassh jeatjahtehtedh. Saemiedigkien ektesne reerenasse barkeme hijven loetemh saemien gïelide ohtsedidh tjïelten jïjtjeraarehke ståvroen mierine.

Akte dejstie åajvahkommes åssjelijstie raeriestimmesne lea saemien gïeli reeremedajvem juekedh golme ovmessie tjïeltekategorijide, gusnie ovmessie reaktah. Kategorijh leah buerebe daerpiesvoetide sjïehtesjamme dejnie ovmessie tjïeltine reeremedajvesne.

– Daan biejjien njoelkedassh seammalaakan gaajhkide tjïeltide reeremedajvesne, jïlhts gïeletsiehkieh leah dan jeerehte. Reerenasse öörnegem sæjhta mij krööhkestamme sjædta gïeletsiehkie ovmessie tjïelteste tjïeltese reeremedajvesne. Manne mïelem jienebh fleksijbele njoelkedassh guhkiebasse gïelebarkose nænnoestieh tjïeltine, Gjelsvik jeahta.

Reerenasse raereste kategorijem sjïehtesjidh mestie aelhkebe dorje jienebh tjïelth ohtsedieh meatan årrodh reeremedajvesne. Kategorije gïeleskreejremetjïelte edtja maehtedh jïjnjh ovmessie tjïelth faerhmiestidh, gaskem jeatjah staaretjïelth jïh jeatjah tjïelth gåabph saemieh åajvahkommes jåhteme, jallh dajve tjarke daaroedahteme. Gïeleskreejremetjïelth sjïere dïedtem åadtjoeh hoksedh saemien gïele jïh kultuvrefaalenassem maanide, noeride jïh voeresidie tjïeltesne.

– Jïlhts tjïelte stoerre saemiengïeleldh åålmege åtna vuj ij, sïjhtebe sjïehteladtedh saemien gïelide nænnoestidh jïh våajnoes darjodh. Manne jaahkam sijjieh gusnie saemiengïeleldh almetjh maehtieh gïelem gaavnesjidh, jïh jeatjah råajvarimmieh mah saemien gïelh jïh kultuvrem våajnoes darjodh, ïedtjem tseegkieh jïh meatan dejtie saemien gïelide evtiedidh, Gjelsvik jeahta.

– Daate lea voestes aejkien goh mijjieh libie ellieslaakan saemienlaaken gïelenjoelkedassh vuartasjammae. Saemiedægkan vihkeles orreme laakh sæjjan åadtjodh gusnie ij gie gïelereaktah dassh, jïh ahte mijjen nuepie jienebh tjïelth bööredh saemien gïelereeremedajvese, dovne jeatjah Finnmaarhken mearoegaedtietjïelth, jeahta Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen.

Orre darjomedïedte jïh bïevnesedïedte

Reakta vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh lea vihkeles reakta saemien gïeleutnijidie. Juktie saemien gïelh edtjieh monnehke jïh jielije årrodh båetije biejjide, tjuerieh dejtie maehtedh utnedh jeenjemes seabradahkesuerkine. Reerenasse dan gaavhtan raereste tjïelth jïh jeatjah byögkeles orgaanh mah edtjieh maehtedh saemiengïelesne vaestiedidh, ïedtjeles edtjieh reaktan bïjre bïevnedh saemiengïelem nuhtjedh gosse dejnie gaskesadtedh. 

Reerenasse aaj raereste laakine dïedtem mieriedidh tjïelth jïh fylhketjïelth reeremedajvesne edtjieh haestemh saemien gïelide digkiedidh goh bielie regionaale soejkesjestrategijine jïh tjïelten soejkesjestrategijine. Systematihkeles gïelebarkoe soejkesjimmiem guhkiem kreava jïjnjh dejstie tjïelti dïedtesuerkijste.

 

Ráddidus dahká giehpebut suohkanijda nannit sáme gielajt

–Vijmak lip oadtjum giellanjuolgadusájt sámelágan ma li hiebaduvvam sáme suohkanij gielladilijda. Giehpebut sjaddá sáme giellaháldadussuohkanin sjaddat. Sáme giela boanndot mijá lándav ja dáj njuolgadusáj baktu nanniduvvá, javllá suohkan- ja guovlloministar Sigbjørn Gjelsvik (Gb)

Ulmijn nannit sáme gielajt ævtot ráddidus rievddadusájt sámelága giellanjuolgadusájn. Aktan Sámedikkijn la ráddidus barggam vaj gávnná buorre tjoavddusijt sáme gielaj hárráj suohkanij iesjmierredimævtoj gáktuj.

Akta oajvvetjoavddusijs ævtodusán la tjuolldet sámegiela háldadusguovlojt gålmmå sierra suohkankategorijjajda, gånnå riektá li iesjguhtiklágátja. Kategorijja li buorebut hiebaduvvam iesjguhtik suohkanijda háldadusguovlon.

–Uddni li njuolgadusá sæmmi juohkka suohkanij háldadusguovlon, juska gielladille la riek ietjálágásj. Ráddidus sihtá årdnigav mij vielet gielladile sieradusájt suohkanij gaskan háldadusguovlon. Muv mielas hiebaduvvam njuolgadusá sjaddá nannit vijddábut giellabargov suohkanin, javllá Gjelsvik.   

Ráddidus oajvvat doajmmaj biedjat kategorijjav mij vuolet gájbbádusájt vaj ienep suohkana máhtti åhtsåt oasálasjvuodav háldadusguovlon. Kategorijja giellaarvusmahttemsuohkana galggá guoskadit moadda suohkanijda, duola dagu stádasuohkana ja ietjá suohkana gånnå sáme álmmuk la ienemusoassáj jåhtåm dasi, jali guovlo ma li garrasit dárojduhteduvvam. Giellaarvusmahttemsuohkana sjaddi oadtjot åvdåsvásstádusáv vaj mánájda, nuorajda ja vuorrasijda suohkanin oadtju sáme giella ja kultuvrrafálaldagáv.

– Jus suohkanin la stuor sámegielak álmmuk jali ij, de sihtap láhtjep dilev nannitjit ja vuojnnusij buktet sáme gielajt. Mån jáhkáv ariená gånnå sámegielaga máhtti dejvadit gielav, ja ietjá dåjmajda ma vuojnnusij bukti sáme gielav ja kultuvrav, sjaddá båktet berustimev ja vájkkudit giella åvddånahttemij, javllá Gjelsvik.

– La vuostasj bále jut mij lip oadtjum åbbålasj tjadádimev sámelága giellanjuolgadusájs. Sámediggáj la læhkám ájnas lágav sadjáj oadtjot gånnå aktak e mase giellariektájt, ja jut miján la máhttelis gåhttjot ienep suohkanijt fárruj sáme giela háldadimguovlluj, duola dagu merragáttsuohkana Finnmárkon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen

Ådå doajmmavælggo ja diehtovælggo.

Riektá vásstádussaj sámegiellaj la guovdásj riektá sáme giellaaddnijda. Vaj sámegiella galggá liehket guoddelis ja viesso boahtteájggáj, hæhttuji aneduvvat nav edna sebrudaksuorgijn gå máhttelis. Ráddidus oajvvat dan diehti jut suohkana ja ietjá almulasj orgána gudi galggi máhttet vásstedit sámegiellaj, aktijvalattjat galggi diededit sámegieladnema riektá birra gå guládalli sijájn.

Vijddábut ævtot ráddidus lágajn gájbbedit jut suohkana ja fylkkasuohkana háldadusguovlon galggi gaskostit hásstalusájt sáme gielaj hárráj guovlo pládnastratesjijjajn ja suohkana pládnastratesjijjajn. Systemmáhtalasj giellabarggo gájbbet guhkes ájges plánimav moatten suohkana åvdåsvásstádussuorgijn.

-Muv mielas la plánim ájnas vájkkudimræjddo nannit rekruttierimav sámegiellamáhtudagás, ja gávnatjit tjoavddusijt gåktu suohkana buoremusát máhtti viehkedit giellaaddnijt, javllá stáhttaráde.