Stáhtabušeahtta 2024

Ráđđehus juolluda 15 miljovnna sámegielaid nannemii mánáidgárddiin, skuvllain ja alit oahpus

Odne leat hui moattis geat válljejit sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas, ja olbmot geat váldet sámi oahpaheaddjeoahpu ja eará alit oahpu leat beare vátnásat. Danne evttoha ráđđehus 15 miljovnna ruvnno sámegielaid nannemii olles oahppomannolagas.

– Mii áigut nannet sámegielaid ja sámi kultuvrra servodagas. Dalle fertet mii oažžut eanebuid válljet sámegiela mánáidgárddis, skuvllas ja alit oahpus. Mii fertet maiddái dahkat álkibun šaddat sámegieloahpaheaddjin. Dánne áigu ráđđehus vuoruhit 15,6 miljovnna sámegielaid nannemii olles oahppomannolagas, lohká máhttoministtar Tonje Brenna (Bb).

– Dáinna áŋgiruššamiin váikkuhit mii eanet ja olámuttolaš oahppofálaldagaide sámegielas. Mii nannet maiddái universitehta- ja allaskuvlasuorggi fágabirrasiid, vai šaddá álkit ovddas guvlui rekruteret eanebuid geain lea sámegielgelbbolašvuohta, dadjá dutkan- ja alitoahppoministtar Sandra Borch (Gb).

Buoret gáiddusoahpahus

Ráđđehus árvala 3 miljovdna ruvdnosaš juolludusa buoridit sámegiel gáiddusoahpahusa. Odne ožžot olu oahppit miehtá riikka sámegieloahpahusa šearpma badjel, danne go eai gávdno doarvái sámegieloahpaheaddjit. Fálaldagas leat stuorra erohusat. Máhttoministtar háliida ahte gáiddusoahpahus galgá šaddat buoret fálaldahkan.  

Ráđđehus juolluda maiddái 3,6 miljovnna ruvnno Sámedikki bargui nannet giela ja kultuvrra mánáidgárddis ja skuvllas. Dát lea oassin  Sámegielaid, sámi kultuvrra ja servodateallima stuorradiggedieđáhusa čuovvoleamis mii ovdanbiddjojuvvui 2023 giđa.

Nanne sámi oahpaheaddjeoahpahusa

Lea stuorra hástalus ahte váilot sámegieloahpaheaddjit, ja lea vuollegis rekruteren sihke mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui ja oahpaheaddjeohppui.

Jorgalahttin dihte dán dáhpáhusa áigu ráđđehus juolludit 4,5 miljovnna ruvnno dasa ahte Sámi allaskuvla ja  Romssa universitehta (UiT–Noregs arktiske universitet) galget boahtit johtui fállat sámegielatoahpahusa studeanttaide miehtá riikka, ja fuolahit ahte buohkat geat váldet oahpaheaddjeoahpu sáhttet válljet sámegiela fágan.

Lokte lulli- ja julevsámegiela

Ráđđehus áigu maiddái juolludit 3 miljovnna ruvnno lulli- ja julevsámegiela birrasiid nannemii Davvi universitehtas (Nord universitet). Unesco meroštallá dáid gielaid earenoamáš áitojuvvon giellan. Vuoruheapmi nannet fágabirrasiid sáhttá buvttihit eanet oahppofálaldagaid, eanet giellageavaheddjiid ja buoridit rekruterema.

Dasa lassin árvala ráđđehus juolludit 1,5 miljovnna ruvnno Romssa universitehtii (Universitetet i Tromsø - Noregs arktiske universitet). Dát galgá mannat sámi leksikografiijaguovddáža ásaheapmái. Dakkár guovddáš álkidahttá earret eará sámi teavsttaid ja oahppogirjjiid jorgaleami.

Nuvttá skuvlabiebmu sámi joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus

Ráđđehus evttoha 0,5 miljovnna ruvnno nuvttá skuvlabiepmu ásaheapmái dan guovtti stáhtalaš sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ja Guovdageainnus 2024 čavčča rájes. Vuoruheapmi galgá áimmahušat ahte buot oahppit skuvllain ožžot dearvvašlaš borramuša juohke beaivvi, mii sáhttá dásset sosiálalaš biebmodoallo- ja dearvvašvuođaerohusaid.