Stáhtabušeahtta 2023

Ráđđehus vuoruha sámi dáidaga ja kultuvrra

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

– Lea buorre oaidnit ahte sámi kultuvra ovdána garrasit. Riikkaidgaskasaš beroštupmi lea nanus ja mii háliidit dál leat mielde loktemin sámi kultuvrra ain eanet, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Anette Trettebergstuen.

Ráđđehus árvala danin juolludit 5 miljovnna kruvnno RiddoDuottarMuseaid ođđa lanjaid viidásut plánemii.

Ođđa lanjat dárbbašuvvojit

Musea ásahuvvui 1972 dálá lanjaide ja dat lei Norgga vuosttaš sámemusea. Dál museaviessu lea heajos ortnegis. Ođđa lanjat dárbbašuvvojit dálá čoakkáldaga áimmahuššamii, ja vai fidnet saji dávviriidda, maid Oslo museain áigot máhcahit davimus Sápmái Bååstede-šiehtadusa olis, mii dahkkojuvvui 2012.

Musea hálddaša maid stuorra čoakkáldaga sámi dáiddáriid dáidagiid. Dál leat 1300 dáiddabarggu vurkejuvvon magasiidnii, heivvolaš čájáhuslanjaid haga.

– Mii oaidnit mávssolažžan buoridit musea rámmaeavttuid. RiddoDuottarMuseain lea ovddasvástádus divrras čoakkáldagas, mas lea mielde sámi dáidda, dáiddaduodji ja kulturhistorjá. Musea rámmaeavttuid buorideapmi lea mávssolaš midjiide, dadjá Trettebergstuen.

Stuorra berošupmi

Son čujuha maid dasa, ahte ásahusat leat maid vealtameahttumat sámi identiteahta nannemii. Museas lea maid mávssolaš rolla lagaš guovlluide, ja dat leat mávssolaš fierpmádaga huksejeaddjit riikkaviidosaš ja riikkaidgaskasaš birrasiid ektui.

Venezia dáiddabiennálas – mii lea okta máilmmi boarráseamos ja mávssoleamos dáiddaarenaid – lea olles davviriikkaid paviljoŋŋa biddjojuvvon sámi dáidaga ovddideapmái ja gaskkusteapmái.

– Sámi filbmasuorgi ovdána, ja sámi filmmaid jearahit sihke Davviriikkain ja olgoriikkas. Dál ovddidit dihtorspealuid, main leat sámi fáttát, sámegiel jienat ja sámi musihkka, ja olbmot jearahit sámi girjjálašvuođa. RiddoDuottarMuseat lea mávssolaš ásahus, man olis čájehit sámi kultuvrra máŋggabealatvuođa, dadjá Trettebergstuen.