Sámepolitihkka – háliidat ahte 2016 attášii buriid bohtosiid

Dát jahki lea vuos ođas. Ođđa jahki addá ollugiidda vejolašvuođaid álggahit ođđa doaimmaid - ođđa ulbmiliiguin ja searaiguin. Dat guoská maiddái ráđđehussii – ja nu maiddái ráđđehusa sámepolitihkkii.

Mii leat ulbmillaččat jođihan sámepolitihkalaš áššiid Norggas  – máŋga stuoradiggeáigodaga ja molsašuddui ráđđehusaiguin. Dat lea addán bohtosiid. Dál lea mis nana ja ceavzilis sámi kultuvra. Mun lean erenoamáš ilus go oainnán ahte nuorra sámit leat čeavlái kultuvrraset dihte ja háliidit dan várjalit ja ovdánahttit.  

Seammás gullat ahte máŋggas fuolastuvvat boahtteáiggi geažil. Mo váikkuhit dálkkádatrievdamat boazodollui? Mii dáhpáhuvvá riddoservodagain, ja huksendoaimmain sámi guovlluin? Mo lea vejolaš bisuhit sámegielaid? Mii dáhpáhuvvá sámi kultuvrrain jos sámit – nugo earát – guđđet smávva báikkiid ja fárrejit gávpogiidda?

Mis leat dehálaš doaimmat ovddabealde. Daid doaimmaiguin fertet bargagoahtit  – gulahaladettiin ja ovttasbarggus Sámedikkiin.

Sámediggi – dehálaš ovttasbargoguoibmi

Sámediggi lea ráđđehusa deháleamos ovttasbargoguoibmi sámepolitihkalaš áššiid ovdánahttinbarggus.   

Sámi áššit gusket eanaš surggiide ja hálddašandásiide. Ja gielddain lea hui dehálaš rolla. Gielddaid mearrádusat čuhcet min buohkaid árgabeaivái. Sámediggi lea áŋgiruššan oažžut sadjái ovttasbargošiehtadusaid gielddaiguin. Romsa ja Bådådjo leat buorit ovdamearkkat. Dál áigut mii ráhkadit stuora gielddaid mat galget bures ráhkkanit dustet boahttevaš doaimmaid ja hástalusaid. Lean hui movtta go Sámediggi nu áŋgirit oassálastá gielddaođastusbarggus. 

Mun vásihan mis lea konstruktiivvalaš ovttasbargu Sámedikkiin áššin mat guoskkahit sámi beroštumiid. Konsulterenbargovuohki stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka addá midjiide buriid ovttasbargorámmaid.

Sihke ráđđehus ja Sámediggi vásihit ahte konsultašuvnnat čađahuvvojit buorebut ja buorebut. Jos vel eat álo olat ge ovttaoaivilvuođa, de oaidnit ahte konsulterenbargovuogi bokte oažžut ollu dieđuid ja buoret áddejumi das maid sámi servodat dárbbaša ja mo dat doaibmá. Boađus lea buoret mearrádusat – sihke sámiide ja servodahkii oppalaččat.

Mii eat gulahala Sámedikkiin dušše konsultašuvnnaid bokte. Mu mielas galgá mis buorre gulahallan Sámedikkiin, maiddái dakkár áššiin mat eai gáibit konsulterema.     

Sámepolitihkka 2016

Sámipolitihkalaš áššiid oktavuođas leat sihke ráđđehus ja Sámediggi geatnegahttojuvvon čuovvut vuođđolága mearrádusaid. Mii galgat lágidit dili nu ahte sámeálbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Dan geažil leage mis jođus máŋga stuora proseassa. 

Sámedikki dáhtu mielde nammadii ráđđehus čakčat 2014 lávdegotti guorahallat lágaid, doaibmabijuid ja ortnegiid mat leat sámegielaid váste Norggas. Ulbmil lea nannet sámegielaid ja sihkkarastit buriid ja ovttaárvosaš almmolaš bálvalusaid sámeálbmogii. Ráđđehus háliida ođasmahttit láhkamearrádusaid ja doaibmabijuid vai dat buorebut heivejit dálá servodahkii ja boahttevaš gielddaođastussii. Giellalávdegotti raporta galgá gárvvistuvvot borgemánus dán jagi, ja vuosttas oassečielggadeapmi almmustahttojuvvo juo guovvamánu 15.beaivve. Dasa mun illudan. Go lávdegoddi lea ovdanbuktán iežas árvalusaid, de áigu ráđđehus, Sámedikkiin ovttas, árvvoštallat boahttevaš giellapolitihkalaš čovdosiid.

Nu gohčoduvvon “Sámivuoigatvuođalávdegoddi 2” gárvvistii čielggadeami 2007:s (NOU 2007:13). Lávdegoddi lea čielggadan sámeálbmoga eananvuoigatvuođaid ja geavahanvuoigatvuođaid sámi guovlluin Romssa fylkkas ja lullelis.  Lávdegoddi lea árvalan golbma ođđa lága ja rievdadit ollu dálá láhkamearrádusaid. Mii leat bargamin Sámivuoigatvuođačielggademiin. Dan barggu áigut vuoruhit 2016:s, ja maiddai das lea Sámediggi dehálaš ovttasbargoguoibmi.

Ráđđehus ja Sámediggi leat soahpan mandáhta davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamiidda mat galget fievrriduvvot Ruoŧain ja Suomain. Dat lea gáibideaddji bargu, muhto mii leat rivttes bálgá alde. Mii áigut bargat buot maid sáhttit vai geargat dainna áššiin dán jagi.  

Rámmat ja vejolašvuođat

2016 šaddá erenoamáš jahki, go mis leat stuora ja viiddis doaimmat ovddabealde. Seammás leat dakkár ekonomalaš dilis mii lea hástaleaddji. Sihke ráđđehus ja Stuoradiggi leat 2016:s ferten dahkat čavgadis bušeahttavuoruhemiid. Muhto politihkka lea eanet go ruhtaáššit. Dat guoská maiddái sámepolitihkkii. Mun doaivvun ahte 2016 addá buriid bohtosiid. Mii áigut bargagoahtit dehálaš áššiiguin – nana áŋgirvuođain – ja lagas ovttasbarggus Sámedikkiin.   

- - -

Saemiepolitihke – buerie 2016 vaajtelem

Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner

Mijjieh aadtjen orre jaepiem eelkimh. Gellie almetjidie orre jaepie lea orre aalkove – orre ulmiejgujmie jïh stoerre ïedtjine. Dïhte aaj reerenassem – jïh reerenassen saemiepolitihkem tsavtsa.

Mijjieh libie ulmide barkeme saemiepolitihkine Nöörjesne – gellie stoerredigkieboelhkine jïh ovmessie reerenassigujmie. Dïhte lea illeldahkh vadteme. Daen biejjien mijjieh jielije saemien kultuvrem utnebe. Manne joekoen geerjene gosse noere saemieh vuajnam gïeh girmes dej kultuvren åvteste, jïh dovne dam faerhmiestieh jïh vijrebe evtiedieh.

Seamma aejkien govlebe gellie almetjh vaejvieh mah båetije aejkie buakta. Guktie klijmajorkesimmieh båatsoem tsevtsieh? Mah deahpadieh onne siebriedahkine mearoen lïhke, jïh dej darjomigujmie saemien dajvine? Guktie mijjieh dejtie saemien gïelide gorredieh? Maam saemien kultuvrine deahpede gosse saemieh – goh jeatjah – voenijste staaride juhtieh?

Stoerre laavenjassh mijjen uvte. Dejgujmie edtjebe aelkedh barkedh – Saemiedigkien ektesne soptsestalledh jïh laavenjostedh.

Saemiedigkie – vihkeles laavenjostoepartenere

Saemiedigkie reerenassen vihkielommes laavenjostoepartnere gosse edtjebe saemiepolitihkem vijrebe evtiedidh. 

Saemien gyhtjelassh jeenjemes suerkide jïh reeremedaltesidie tsevtsieh. Aaj dah tjïelth vihkeles råållem utnieh. Gaajhki aarkebiejjiem tsavtsa dejstie veeljemijstie mejtie tjïelth sjæjsjalieh. Saemiedigkie ïedtjeles dejnie barka jïh lea laavenjostoelatjkoeh gellie tjïeltigujmie latjkeme. Tromsø jïh Bodø leah hijven vuesiehtimmieh. Daelie edtjebe stuerebe tjïelth skaepiedidh mah båetije aejkien laavenjassh ryöjredidh. Manne geerjene Saemiedigkie meatan konstruktijven vuekine barkosne tjïeltereformine. 

Manne dååjrehtem mijjieh konstruktijven laavenjostoem Saemiedigkine utnebe aamhtesinie mah saemien ïedtjide tsevtsieh. Konsultasjovnebarkoeh staaten åajvaladtjh jïh Saemiedigkie gaskem mijjese buerie mierieh vedtieh laavenjostojde.

Dovne reerenasse jïh Saemiedigkie dååjrehtieh konsultasjovnide buerebe juhtieh. Jïlhts ibie eejnegen seamedh, vuejnebe konstultasjovneprosedyrh læssanin jienebh maahtojde jïh guarkojde tsiehkine jïh deerpegigujmie saemien siebriedahkesne. Illeldahke buerebe sjæjsjalimmieh – dovne saemide jïh siebriedahkese elliesvoetine.

Dïhte dialoge Saemiedigkine væjrene guhkebe enn konsultasjovneprosedyride. Manne ååntjestallem mijjieh edtjebe hijven dialogem Saemiedigkine utnedh, aaj aamhtesinie mah eah leah konsultasjovnedïedte.

Saemiepolitihke jaepien 2016

Dovne reerenasse jïh Stoerredigkie dej saemiepolitihken mandaatem veedtjieh maadthlaakeste. Mijjieh edtjebe sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh dej gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh. Mijjieh dan gaavhtan gellie stoerre prosessigujmie barkedh.

Skreejremen mænngan Saemiedigkeste reerenasse tjaktjen 2014 moenehtsem tseegki mij edtja laakevïerhke, råajvarimmieh jïh öörnegh vuartasjidh dejtie saemien gïelide Nöörjesne. Dan ulmie lea saemien gïelide nænnoestidh jïh vïhtesjidh buerie jïh seammavyörtegs byjjes dïenesjh saemien åålmegasse.

Reerenasse sæjhta njoelkedassevïerhkem jïh råajvarimmieh orrestehtedh guktie daan biejjien siebriedahkem jïh båetije tïjjen tjïeltekaarhtem sjïehtedh. Gïelemoenehtse dej reektesem åvtese buakta mïetsken daen jaepien, jïh voestes bieliereektese båata joe goevten 15. biejjien. Dam vuartam. Gosse moenehtse dan råajvarimmieh buakteme, edtja reerenasse konsultasjovnine Saemiedigkine, raerieh vuarjasjidh båetije biejjien gïelepolitihken åvteste.

Dïhte maam gohtje “Saemiereaktamoenehtese 2” sov reektesem buektieji jaepien 2007 (NOU 2007:13). Moenehtse lea gyhtjelassh goerehtamme reaktan jïh åtnoen bïjre eatnamasse jïh tjaetside saemien åtnoedajvesne Tromsen fylhkesne jïh åarjese. Moenehtse lea golme orre laakh evtiedamme jïh gellie jorkesimmieh daen biejjien laakine. Daelie mijjieh Saemiereaktamoenehtsen goerehtimmiem gïetedidh. Dïhte lea barkoem maam mijjieh edtjebe jaepien 2016 prioreteradidh, jïh aaj daesnie Saemiedigkie vihkeles partnere.

Reerenasse lea aaj Saemiedigkine seamadamme mandaaten bïjre vijrebe digkiedimmieh Sveerjine jïh Såevmine noerhtelaanti saemiekonvensjonen bïjre. Dïhte barkoes, men mijjieh buerie raajrosne. Mijjieh edtjebe mijjen barkoem darjodh guktie dejnie barkojne jaepiem 2016 gaarvesth.

Mierieh jïh nuepieh

Jaepien 2016 sjædta sjïere jaepie, gosse stoerre haestemh mijjen uvte. Seamma tïjjen mijjieh ekonomijen tsiehkie utnebe man haestemh. Reerenasse jïh Stoerredigkie garre prioriteringerh 2016 budsjettesne darjoejin. Bene politihke jienebe enn beetnegh. Dïhte aaj saemiepolitihkem tsavtsa. Manne vïenhtem 2016 buerie jaepiem sjædta. Mijjieh edtjebe stoerre darjomigujmie aelkedh – ïedtjine – jïh buerie laavenjostojne Saemiedigkine.