Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Stáhtabušeahtta 2012: 1,2 miljárdda kruvnno eanet geainnuide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Johtalusdepartemeanta

– Historjjálaččat stuorra johtolatbušeahtta addá vejolašvuođa juolludit geainnuide čielgasit eanet ruđa go ovdal. Nu oažžut buoret geainnuid. Gávcci stuorra prošeavtta gárvánit boahtte jagi. Logi ođđa stuorra prošektii juolludit álgoruđa prošekteremii ja ráhkkananbargui, ja máŋga dáin prošeavttain maid álggahuvvojit boahtte jagi, johtalusministtar Magnhild Meltveit Kleppa dadjala.

– Historjjálaččat stuorra johtolatbušeahtta addá vejolašvuođa juolludit geainnuide čielgasit eanet ruđa go ovdal. Nu oažžut buoret geainnuid. Gávcci stuorra prošeavtta gárvánit boahtte jagi. Logi ođđa stuorra prošektii juolludit álgoruđa prošekteremii ja ráhkkananbargui, ja máŋga dáin prošeavttain maid álggahuvvojit boahtte jagi, johtalusministtar Magnhild Meltveit Kleppa dadjala.

Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 16,3 miljárdda kruvnno geaidnodoaimmaide 2012.

Dat lea 1,2 miljárdda kruvnno eanet dahje 7,8 proseantta eanet go 2011 salderejuvvon bušeahtas.

Stáhtabušeahta juolludemiid lassin geavahuvvojit sullii 5,8 miljárdda kruvnno geaidnomávssuin ja eará olggobeale ruhtagálduin investerendoaimmaide, mat gullet Stáhta geaidnodoaimmahaga ovddasvástádussuorgái.

Geaidnodoaimmaide árvaluvvon 16,3 miljárdda kruvnno juolludeapmi juohkása ná:

• 7,6 miljárdda kruvnno riikkageainnuid jođiheapmái ja bajásdollui ja johtaleddjiid ja fievrruid gehččui – 5,8 proseantta lasáhus

• 7 miljárdda kruvnno riikkageaidnofierpmi investeremiidda, maiddái uđassihkkarastimii – 9,7 proseantta lasáhus

• 538 miljovnna kruvnno stáhta doarjjan fylkkageaidnofierpmi uđassihkkarastimiidda

• 11,2 miljovnna kruvnno ođđa Geaidnogehččui, mii bearráigeahččá stáhta almmolaš geainnuid geaidnoinfrastruktuvrra

• 492 miljovnnain kruvnnuin stáhta oastá riikkafeargabálvalusaid – badjelaš 10 proseantta lasáhus

• 434 miljovnna kruvnno APO-prošeavtta buhtadussan (jahkásaš buhtadus golmma huksemis, mat čuvvot almmolaš-priváhta-ovttasbargomálle)

• 175 miljovnna kruvnno reantobuhtadussan fylkkaid fievrridandoaimmaide

Riikkageainnuid jođiheapmi ja bajásdoallu ja johtaleddjiid ja fievrruid geahčču
7 587 miljovnna kruvnno lea árvaluvvon riikkageainnuid jođiheapmái ja bajásdollui ja johtaleddjiid ja fievrruid gehččui. Lasáhus lea badjelaš 417 miljovnna kruvnno dahje 5,8 proseantta eanet go 2011 salderejuvvon bušeahtas.

Riikkageaidnofierpmi leat árvalan bajásdoallat sullii 1,6 miljárddain kruvnnuin. Bajásdoallodoaimmaid árvalit bisuhit sullii 2011 dásis. Dan láhkai jotket čielgasit nannosut bajásdoaluin, mii 2011 lasihuvvui 60 proseanttain, go buohtastahttit 2010:in.

Árvaluvvon supmis geavahuvvo sullii 700 miljovnna kruvnno geaidnobajildusa ja geaidnovuođu bajásdollui.

Riikkageaidnofierpmi investeremat: Badjelaš 7 miljárdda kruvnno – lasihuvvo 622 miljovnnain kruvnnuin
Lea árvaluvvon, ahte stáhta juolluda oktiibuot 7 017 miljovnna kruvnno riikkageaidnofierpmi geaidnoinvesteremiidda ja uđassihkkarastimii. Dat lea 622 miljovnna kruvnno eanet dahje 9,7 proseantta eanet go 2011 salderejuvvon bušeahtas. Lasáhusat geavahuvvojit erenoamážit golbma stuorra prošektii, main leat sierra bušeahttačuoggát: E16 Filefjell badjel, E6 Álaheaju oarjjábealde ja E18 Oslo Bjørvikas.

Dasa lassin geavahit sullii 5,8 miljárdda kruvnno geaidnomávssuin (bompengar) ja eará olggobeale ruhtadeamis investeremiidda, mat gullet Stáhta geaidnodoaimmahaga ovddasvástádussuorgái.

Ođđa geaidnoprošeavttat
Áigumuš lea juolludit ruđa muhtin stuorra (badjel 100 miljovnna kruvnno árvosaš) prošeavttaide, maid  galgá prošekterejuvvot ja maidda galgá ráhkkanit 2012, ja máŋga prošeavtta álggahuvvojit:

- E18 Máttahámman, Oslo
- Riikkageaidnu 3 Åsta šaldi ja dasa gullevaš geaidnu, Hedmárku
- E134 Gvammen – Århus, Telemárku
- Riikkageaidnu 9 Krokå – Langeid, Nuorta-Agder
- E134 Skjold – Solheim, Rogalánda
- E39 Svegatjørn – Rådal, Hordalánda
- E39 Sogn og Fjordane (muhtun gaskkat)
- Riikkageaidnu 5 Loftesnesbrua, Sogn og Fjordane
- E6 Oppdal guovddáš, Mátta-Trøndelága
- E6 Vindalsliene – Korporals bru, Mátta-Trøndelága

Ollu prošeavttaid leat maid guorahallamin ja kvaliteahtasihkkarastimin. Ráđđehus háliida árvvoštallat daid prošeavttaid lagabui ja ovddida daid Stuorradiggái dasto heivvolaš vugiin.

Ráđđehus árvvoštallá 2012 geaidnomávssuid earret eará dáid stuorra prošeavttaide (badjel 100 miljovnna kruvnno):

- E6 Minnesund – Skaberud, Akershus ja Hedmárku
- E6 Ringebu – Otta, oassegaska Frya – Sjoa, Opplánda
- E16 Fønhus – Bagn – Bjørgo, oassegaska Fønhus – Bagn, Opplánda
- E39 Eiganestunnealla, Rogalánda
- Riikkageaidnu 13 Ryfast, Rogalánda
- E136 Tresfjordšaldi ja Vågstrandtunnealla, Møre og Romsdal
- E6 Helgelándda geaidnočoahkki, vuosttaš muddu, Nordlánda
- E6 Hålogalándda šaldi, Nordlánda

2012 johtolat jorragoahtá dáin stuorra riikkageaidnoprošeavttain:

- E16 Nestunnealla, Buskerud
- E18 Sky – Langangen, Vestfolda ja Telemárku
- Riikkageaidnu 510 Solasplitten, Rogalánda
- E39 Nyborggeaidnoruossa, Hordalánda
- E39 Torvund - Teigen, Sogn og Fjordane
- E39 Kvivsvegen, Sogn og Fjordane ja Møre og Romsdal
- Riksveg 70 Brunneset – Øygarden, Møre og Romsdal
- Riksveg 706 Dorthealyst – Stavne, Mátta-Trøndelága.

Erenoamáš johtolatsihkkarastindoaimmat: 747 miljovnna kruvnno
Ráđđehus árvala juolludit dálá geaidnofierpmi johtolatsihkkarastimii 747 miljovnna kruvnno. Juolludeami lassin geavahit 30 miljovnna kruvnno geaidnomávssuid.

Ruđaiguin áigot hehttet duođalaččamus bárttiid, nu mo vuostálagaid oktii beaškkehemiid, geainnu badjel vuodjimiid ja bárttiid, main dipma johtaleaddjit vuddjojit. Dan dahket earret eará nannosut gaskamerkemiiguin ja gaskaeastagiid ceggemiin. Vuoruhit maid eará doaimmaid, nu mo geaidnoguoraid buorideami, geaidnočuovggaid ja mohkiid ja geaidnoruossaid buorideami. Ollu ruhta geavahuvvo doaimmaide, mat leat jo álggahuvvon.

Dáid dálá geainnuid erenoamáš investerendoaimmaid lassin johtolatsihkarvuohta buorrána maid dainna, go sihkkarastit geainnuid uđđasiid vuostá ja huksejit ođđa ja sihkkaris geainnuid. Maiddái ruhta, mii juolluduvvo jođiheapmái, bajásdollui, ja johtaleddjiid ja fievrruid gehččui, dahká geaidnojohtolaga sihkkarabbon.

2012 áigot cegget gárvvisin 17 kilomehtera gaskaáiddi riikkageainnuin, main leat guokte dahje golbma doali. Maiddái 25 kilomehterii riikkageainnus merkejit buorebut geaidnogaskka. Rahpet maid 11 kilomehtera ođđa geainnu, mas leat njeallje sirrejuvvon doali, nu ahte oktiibuot 53 kilomehteris riikkageainnuid dahket “geaidnogaskadoaimmaid”, mat hehttejit oktii njuniid beaškkehemiid.

Uđassihkkarastimat: Badjelaš miljárddain kruvnnuin
Uđassihkkarastimii leat árvalan juolludit lagabui 1 075 miljovnna kruvnno. Lasáhus lea 24 miljovnna kruvnno dahje 2,3 proseantta eanet go 2011. Árvaluvvon ruđain geavahit 538 miljovnna kruvnno fylkkageaidnofierpmi uđassihkkarastimiidda, loahpain sihkkarastet riikkageainnuid.

Riikkageaidnofierpmi ruđaiguin áigot erenoamážit joatkit jo álggahuvvon dahje mearriduvvon prošeavttaid, earret eará E39 Hjartåberga Møre og Romsdalas, riikkageaidnu 13 Øvre Granvin – Voss rájás Hordalánddas, riikkageaidnu 70 Oppdølstranda Møre og Romsdalas ja riikkageaidnu 80 Lodegat – Vikan Nordlánddas.

Vázzin- ja sihkkelastingeainnut
2012 leat árvalan hukset vázzin- ja sihkkelastingeainnuid dálá biilageainnuid gurrii oktiibuot 376,1 miljovnnain kruvnnuin, mas 301,6 miljovnna kruvnno leat stáhta ruđat ja 75 miljovnna kruvnno olggobeale ruhtadeapmi, eanaš geaidnomávssut. Eanaš ruđain geavahuvvo dasa, ahte gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide ráhkadit oktilaš sihkkelgeaidnofierpmi ja ahte skuvlageainnuide huksejit sihkkelastingeainnuid.

Dasa lassin huksejit ođđa geainnuid oktavuhtii vázzin- ja sihkkelastingeainnuid. Dat ruhtaduvvojitge dábálaš riikkageaidnojuolludemiiguin, ja muhtin oktavuođain maiddái geaidnomávssuiguin.

Boahtte jagi geavahišgohtet oktiibuot 33 kilomehtera ođđa vázzin- ja sihkkelastingeainnuid.

Joavkojohtolat ja universála hábmen
Stáhta geaidnodoaimmahaga ovddasvástádussuorggis geavahit 2012 oktiibuot 212 miljovnna kruvnno joavkojohtolahkii ja universála hábmemii. Das leat 157 miljovnna kruvnno stáhta juolludeamit, seammás go 55 miljovnna kruvnno geavahit olggobeale ruhtadeami bokte, eanaš geaidnomávssuin.

Ruđaguin áigot vuosttažettiin ođasmahttit bisánansajiid ja johtolagaid deaivvadansajiid (čanusčuoggáid). Ruđaid leat maid juolludan earret eará joavkojohtolatdoliid huksemii.

Biras- ja bálvalusdoaimmat
137 miljovnna kruvnno geavahuvvojit geaidnofierpmi biras- ja bálvalusdoaimmaide. 107 miljovnna kruvnno geavahuvvojit stáhta juolludemiin ja 30 miljovnna kruvnno geaidnomávssuin.

Stuorra oassi ruđain geavahuvvo johtolatjienaid hehttemii ja doaimmaide, maiguin čuovvulit Stáhta geaidnodoaimmahaga geatnegasvuođaid riikkaidgaskasaš njuolggadusaid hárrái, mat gusket čáhcekvalitehtii ja biologalaš girjáivuhtii. Ruđaid leat maid bidjan earret eará birasgáhtaid prošeavttaide. Muđui leat juolludan ruđaid lossajohtolaga vuoiŋŋastansajiid huksemii ja ođasmahttimii.

Nationála turistageainnut
Árvaluvvon riikkageaidnoinvesteremiin bidjet 123 miljovnna kruvnno Nationála turistageaidnoprošektii. 2012 márkanfievrriidišgohtet ollislašvuohtan buot 18 geaidnogaskka, mat gullet prošektii.

Riikkageainnuid feargabálvalusaid oastin: 492 miljovnna kruvnno
Stáhta árvala juolludit 492 miljovnna kruvnno riikkageainnuid feargabálvalusaid oastimii. Dat lea badjelaš 10 proseantta eanet, go 2011 salderejuvvon bušeahtas. Stuorra oassi lasáhusas laktása dasa, ahte E39 Mortavika – Aarsvågen gaskka johtigoahtá goalmmát fearga.

Johtalusdepartemeantta navdá juolludemiid dan vuođul, ahte 2012 ruvttofálaldat lea seammá go 2011.

Ođđajagemánu 1. b. 2012 badjánit riikkageaidnofearggaid máksomearit 3,1 proseanttain.

Investeremiid juohkáseapmi váldomanahagaide ja riikkageaidnogaskkaide
Bušeahttaárvalusa loguid mielde geavahit 2012 oktiibuot 11 939,4 miljovnna kruvnno riikkageaidnofierpmi investeremiidda, maidda ii gula uđassihkkarastin. Supmi juohkása nu, ahte 6 480,4 miljovnna kruvnno bohtet stáhta juolludemiin ja 5 459 miljovnna kruvnno geaidnomávssuin ja eará olggobeale ruhtagálduin.

Stáhta ruđat gokčet ”riikkageaidnoinvesteremiid dábálaš bušeahttačuoggá” ja golbma sierra investerenčuoggá - E18 Oslo Bjørvikas, E16 Filefjell badjel ja E6 Álaheaju oarjjábealde.

557,5 miljovnna kruvnno dain ruđain, maid stáhta árvaluvvo juolludit riikkageaidnoinvesteremiidda, lea biddjon doaimmaide, mat eai leat mearriduvvon dihto geaidnogaskkaide (ruvttuide). Dat geavahuvvojit earret eará doaimmaide, mat gullet ”Nationála turistageaidnoprošektii”, várrešaldiid oastimii, dutkamii ja ovdánahttimii.

Riikkageaidnofierpmi ollislaš investerenruhta 2012 (masa ii gula uđassihkkarastin) lea 11 939,4 miljovnna kruvnno ja dat juohkása ná (supmit miljovdnan kruvdnon) (pdf)

 

Bajás