Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus bidjá ovdan doaibmabijuid bargosajiid nannemii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

- Bargu buohkaide lea vuosttamuš ulbmil. Danne ráđđehus odne bidjá ovdan doaibmabijuid mat galget bisuhit dáláš bargosajiid ja vuođđudit ođđage. Mii jagi 2009 stáhtabušehttii árvalit nuppástusaid mat váidudit riikkaidgaskasaš ekonomiija hedjoneami, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

- Bargu buohkaide lea vuosttamuš ulbmil. Danne ráđđehus odne bidjá ovdan doaibmabijuid mat galget bisuhit dáláš bargosajiid ja vuođđudit ođđage. Mii jagi 2009 stáhtabušehttii árvalit nuppástusaid mat váidudit riikkaidgaskasaš ekonomiija hedjoneami, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

Kristin Halvorsen, Jens Stoltenberg og Liv Signe Navarsete
Finánsaministtar Kristin Halvorsen, stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja johtalusministtar Liv Signe Navarsete mannamin čilget doaibmabidjopáhka. Govva: Stáhtaministara kontuvra.

Beaktileamos doaibmabijut mat leat leamaš badjel 30 jahkái

- Dát leat beaktileamos doaibmabijut mat 30 jahkái leat árvaluvvon bargguhisvuođa vuostái, ja fámoleamos váikkuhangaskaoamit riikkaidgaskasaš perspektiivvas. Ráđđehus čuovvu hui dárkilit norgalaš ekonomiija ovdáneami, ja mii máhccat eanet doaibmabijuiguin jos dárbu šaddá dasa, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

- Ráđđehus árvala 20 miljárdda ruvdnosaš ođđa doaibmabijuid. Dain leat 16¾ miljárdda ruvnnu ođđa doaibmabijut mat leat bušeahta gollooasis, ja 3¼ miljárdda ruvnnu leat ealáhusdoaimmaid vástesaš ulbmálaš vearrogeahpedusat. Oljodinestusaid geavaheapmi rehkenastojuvvo lassánit 43 miljárdda ruvnnuin diimmážis dán jahkái. Dát mearkkaša viiddis doaibmabijuid bargosajiid, čálggu ja birrasa várás. Lassin Ráđđehus áigu guovvamánu 9. b. bidjat ovdan ođđa doaibmabijuid mat nannešedje báŋkkuid loatnaaddinvuoimmi, cealká finánsaministtar Kristin Halvorsen.

 Áŋgiruššamat suohkaniid, huksemiid ja johtalusa ávkin

- Mii áigut bargat bargguhisvuođa vuostái ja rustet riikamet. Suohkanat leat deaŧalaš ovttasbarganguoimmit. Danne mii stuorrudit suohkaniid bušeahtaid 6,4 miljárdda ruvnnuin. Deba mii sáhttitge ođasmahttit ja hukset ođđa skuvllaid, buohccesiiddaid ja girkuid, cealká johtalusministtar Liv Signe Navarsete.
- Mii áigut ortnegis doallat ja ruhtadit ruovderaŧiid, geainnuid ja hámmaniid miehtá riikka, ja stuorrudit johtalusbušeahta 3,8 miljárdda ruvnnuin. Mii áigut jođálmahttit, divodit ja álggahit ođđa huksenprošeavttaid 2,8 miljárdda ruvnnuin. Dalle mii dáhkidit boahtteáiggi oažžut buoret allaskuvllaid ja universitehtaid, buohcceviesuid, valáštallanrusttegiid, giddagasaid ja kulturvisttiid, deattuha johtalusministtar Liv Signe Navarsete.

- Doaibmabijut maid mii odne bidjat ovdan, šaddet ealáhusdoaimmaide ávkin miehtá riikka. Buorre guovloprofiila lea sihke suohkan- ja johtalusáŋgiruššamis, ja vearrodoaibmabijuinge, cealká johtalusministtar.

Ruonas profiila

- Mii áigut rustet Norgga dainna lágiin ahte mii geahpedit dálkkádatgássaid luoitimiid ja váldit eambbo vuhtii birrasa. Čielga ja ruonas profiila lea doaibmabijuide. Mii buoridit áŋgiruššama energiijaseastimis ja ođđa ođasmuvvi energiija geavaheamis 1,2 miljárdda ruvnnuin. Deba dát doaibmabijut čuvvotge dan govda ovttamielalašvuođa mii Stuorradikkis lea dálkkádatsoabadis. Mii nannet barggu mainna váldit vára kulturmuittuin Kulturmuitojagi, ja mii bidjat eanet searaid bisuhit gáddeguovlluid ja suodjaluvvon guovlluid ortnegis eanaš olbmuid várás, cealká finánsaministtar Kristin Halvorsen.

- Mii áigut hukset deavdinstašuvnnaid el-biillaid várás ja doarjut bioenergiija ja áhpemilluid dutkamiid. Ruovderaŧi ja vázzin- ja sihkkelastinbálgáid nanusmahttin lea deaŧalaš oassi johtalusbušeahta stuorrudeamis.  Ortnegisdoallan- ja huksenprošeavttat maid sihkkarastet midjiide eambbo energiijabeaktilis ráhkadusaid ja buoret siskkáldas áimmu dainnago dat čuvvot ođđa huksennjuolggadusaid, deattuha finánsaministtar.

Bargu, nuppástuvvan ja máhttu

- Mii áŋgiruššat eanebuin go 2 miljárdda ruvnnuin ealáhusdoaimmaid nuppástuvvamii ja ođđa hutkagiid čađaheapmái. Lassin bohtet viiddiduvvon loatnarámat ja unniduvvon vearut fitnodagaide. Mii nannet Innovasjon Norge, Argentum ja GIEK ásahusaid. NAV vástesaš juolludeamit stuoriduvvojit doarjun dihtii sin guđet masset bargosajiset, mii buoridit permihttennjuolggadusaid ja stuorrudit doarjagiid fidnohárjehalliide. Eambbo áŋgiruššan sierranas surggiin sihkkarastá aktiiva stáhtalaš doaibmabijuid fitnodagaid, fidnosurggiid ja guovlluid várás maidda bargguhisvuohta čuohcá, ja mat danne fertejit ráhkkanit boahtteáigái, cealká johtalusministtar Liv Signe Navarsete.

Konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeapmi

- Mii álggahit konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeami jagiide 2008 ja 2009 veahkehan dihtii guhkibu vuollái gánnáhahtti fitnodagaid ceavzit goviid čađa. Árvalus addá fitnodagaide gaskaboddasaš vejolašvuođa máhcahit vuollebáhcagiid mat leat gitta 5 miljon ruvnnu sturrosaččat. Buohkanassii ja goappašiid jagiide dat dahket unnimusat 7 miljárdda ruvnnu unnit vearuid ja nannejit fitnodagaid reaidaruhtadili. Girjái fievrriduvvon váikkuhus lea jagi 2009 3¼ miljárdda ruvnnu unnit vearrodinestus, cealká finánsaministtar Kristin Halvorsen.

Dárbu lasi doaibmabijuide

- Mis lea leamaš viiddis oktavuohta fitnodagaide, organisašuvnnaide ja ealáhusdoaimmaide gullan dihtii gokko losáš lea ja vai sáhttit ráhkadit nu buori doaibmabidjopáhka go vejolaš. Buorit gulahallamat leat leamaš opposišuvnnain, ja dat oidno Ráđđehusa árvalusas.

Ráđđehus ja Norgga báŋku leat ovdal čađahan doaibmabijuid erenoamážit finánsasuorggi ja ruhta- ja kredihttamárkaniid várás. Ráđđehus bidjá ovdan ođđa doaibmabijuid guovvamánu 9. b. nannen dihtii báŋkkuid loatnaaddinvuoimmi, vai ealáhusdoaimmat ja dállodoalut álkibut sáhttet oažžut ođđa loanaid, cealká finánsaministtar.