Historjjálaš arkiiva

Doaibmaplána gearjideami vuostá

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Justis- ja politidepartemeanta

– Ráđđehus evttoha ollislaš plána ráddjen dihte gearjideami. Gearjideami eat hálit Norggas, muhto mii eat sáhte gieldit geafivuođa. Ráđđehus addá suohkaniidda eanet vejolašvuođaid gáržžidit gearjideami, seammás go mii áigut vuolidit ráji das ahte riikkas olggos bidjat EEO-boargáriid geat dahket vearredaguid, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo.

– Ráđđehus evttoha ollislaš plána ráddjen dihte gearjideami. Gearjideami eat hálit Norggas, muhto mii eat sáhte gieldit geafivuođa. Ráđđehus addá suohkaniidda eanet vejolašvuođaid gáržžidit gearjideami, seammás go mii áigut vuolidit ráji das ahte riikkas olggos bidjat EEO-boargáriid geat dahket vearredaguid, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo.

– Gearjideapmi lea vuosttažettiin humaniteara váttisvuohta. Muhtun oassi gearjideamis gullá Rom-álbmogii. Dát álbmot gullá uhkiduvvon eurohpálaš minoritehtii. Sin dilli ferte čoavdit doaimmaid bokte sin ruovtturiikkain, dadjá Faremo.

Norga áigu boahtte jagiid bajás dásset doaimmaid ja prošeavttaid Rom-álbmogii EEO-ruđaid bokte. 2016 rádjái galgat mii geavahit 300 miljovnna ruvnno iešguđetlágan doaimmaide Bulgárias, Románias ja eará Guovddáš- ja Lulli-Eurohpá riikkain. 10 proseanta ruđas lea várrejuvvon Rom-álbmogii.

Eanet ruovttoluottasáddemat
Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta áigu vuolidit ráji dasa ahte riikkas sáddet olggos EEO-boargáriid geat dahket vearredaguid.
– Ii sáhte moktege dohkkehit ahte bohtet olgoriikkalaš boargárat Norgii ja dahket vearredaguid. Ruovttoluottasádden ráŋggáštusdubmejuvvon olbmuin galgá vuoruhuvvot ja galgá leat čielga signálan sidjiide geaidda dat guoská. Maŋemus jagiid leat olggos sáddemat riikkas ollu lassánan. Dán rádjái lea Politiija Olgoriikkalašovttadat olggos sádden riikkas 299 EEO-boargára, dáin leat 223:s ráŋggáštusdubmejuvvon olbmo, dadjá Grete Faremo.

Gearjideami mudden
– Mii addit suohkaniidda gearjideapmái lobi váldit atnui obbalaš dieđihangeatnegasvuođa, ja vel eanet áige- ja báikegildosiid. Bergenis ja máŋga eará gávpogis gávdnojit dál bures lihkostuvvan registreren- ja dieđihangeatnegasvuođaortnegat mat ráddjejit gearjideami. Politiijat ožžot buorebut bajilgova das gii gearjida, ja dat geahpeda politiijaid barggu hehttemis vearredaguid gearjideddjiid gaskkas. Dát leat doaimmat mat maiddái leat geavahuvvon eará riikkain, dadjá Faremo.

Politiijaláhka rievdaduvvo dál čielggadan dihte ja nannen dihte láhkavuođu dakkár registrerenortnegii. Dakkár ortnet boahtá maiddái dahkat álkibun politiijaide fuolahit ahte EEO-njuolggadusčálus dollojuvvo, mii guoská golmmamánnosašnjuolggadussii friddja johtima birra

Ráđđehus maiddái ásaha vejolašvuođa dasa ahte suohkanat ovttas politiijain sáhttet gieldit gearjideami muhtun báikkiin ja muhtun áiggiid.

– Muhtun báikkiin sáhttá leat nu ollu gearjideapmi ahte dat šaddá ortnetváttisvuohtan. Danin mii addit suohkaniidda stuorát doaibmanmuni ráddjet gearjideami, dadjá Faremo.

Humaniteara doaimmat
Ráđđehus evttoha juolludit 10 miljovnna ruvnno doarjjaortnegiid mii galgá doarjut fáhkkatlaš, báikkálaš doaimmaid. Eaktodáhtolaš organisašuvnnat ja suohkanat sáhttet ohcat ruđaid humaniteara doaimmaide gearjideddjiid váste.

– Mii eat sáhte dohkkehit ahte olbmuid lagasguovllut ja meahcceguovllut nuoskkiduvvojit. Lea suohkaniid ovddasvástádus lagas ovttasbarggus báikkálaš politiijaiguin fuolahit ahte lea jaskatvuohta ja ortnet, dadjá Faremo.

Doaibmi ovttasbargu gaskal politiijaid ja suohkana
Mii háliidit nannejuvvon ovttasbarggu gaskal politiijaid ja suohkana doppe gos gearjideapmi lea hástalus.

– Helssegis Suomas lea gávpoteiseválddiin sierra doaibmi joavku man sosiálabálvalus jođiha. Joavku lea garrasit váikkuhan dasa ahte gearjideami negatiivvalaš váikkuhusat leat unnon. Mii fertet maiddái atnit ávkki dain buriin vásáhusain mat doppe leat, dadjá Faremo.

Dutkanprošeakta
Lea dárbu eambbo dutkanvuđot máhttui gearjideami ja sivaid birra mat dasa leat duogážin. Ráđđehus evttoha danin juolludit ovtta miljovnna ruvnno dutkanprošektii gearjideami birra, dadjá Faremo.

Ollislaš plána
Ráđđehus áigu muddet gearjideami ollislaš plána bokte:

  1. Doaimmat ruovtturiikkas. 300 miljovnna ruvdno 2016 rádjái EEO-ruđaid bokte
  2. Eanet ruovttoluottasáddemat EEO-boargáriin geat dahket vearredaguid
  3. Ruhtačoaggima mudden
  4. Báikegildosa mudden
  5. Áigegildosa mudden
  6. Nannejuvvon ovttasbargu gaskal politiijaid ja suohkana
  7. Doarjjaortnet fáhkkatlaš doaimmaide– 10 miljovnna ruvnno
  8. Dutkanprošeakta