Od.prp. nr. 21 (2004-2005)

Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka)

Sisdollui

2 Duogáš ja cealkámušat evttohussii

2.1 Duogáš

Sámediggeválggas lea riika juohkásan 13 válgabiirii ja juohke biirres leat 3 áirasa, beroškeahttá man ollu olbmot leat čálihuvvon jienastuslohkui dahje man ollugat leat jienastan iešguđetge válgabiirres. 2001:s ledje čálihuvvon 9921 olbmo sámi jienastuslohkui. Lohku dain geat leat čálihuvvon jienastuslohkui ja man ollu jienaid iešguhtet áirras lea ožžon, rievddadallá ollu, omd. ledje 174 čálihuvvon jienastuslohkui Davit Nordlándda válgabiirres ja 1500 Guovdageainnu válgabiirres (2001). Dálá válgaortnega leat cuiggodan, erenoamážit stuorámus válgabiirret main leat unnit áirasat go mat galggaše leat jienastuslogu mielde válgabirriid ektui main leat unnán olbmot čálihuvvon jienastuslohkui. Dohkkehuvvon jienaid lohku lea ná juohkásan gaskal njealji stuorámus válgabiirre: Guovdageaidnu 1066, Kárášjohka 910, Deatnu 655 ja Lulli-Norga 508 dohkkehuvvon jiena. Válgabiirret main ledje unnimusat dohkkehuvvon jienat seamma válggas: Davit-Nordlánda 121, Lulli-Romsa 234, Gaska-Nordlánda 289 ja Lullisámeguovlu 375 dohkkehuvvon jiena.

Sohkabeali juohku Sámedikkis lea šaddan ain botnjubut. 2001:s ledje dušše 7:s (17,9%) dikki 39 áirasiin nissonolbmot. 1989:s ledje 13 nissonolbmo áirrasin dikkis, 1993:s 12 nissonolbmo ja 1997:s ledje 9 nissonolbmo áirrasin. Buohtastahttima dihte lei fylkkadikkiin riikadásis nissonolbmuid áirraslohku 42% 1999:s ja Stuoradikkis lei 36% 2001:s.

Stuoradikki gielddakomitea cealká Evtt.S. nr. 110:s (2002-2003) St.dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) sámepolithka birra ja lassidieđáhussii, St.dieđ. nr. 33 (2001-2002), ahte válgaortnet ferte sihkkarastit ahte lea stuorát oktiivástideapmi gaskal addojuvvo jienaid ja man ollu áirasat válljejuvvojit. Viidáset oaidná komitea eanetlohku ahte lea ii leat buorre go leat unnán nissonolbmo áirasat Sámedikkis. Komitea eanetlohku oaivvilda ahte dat vuollegis áirraslohku sáhttá leat dan geažil go válgabiirejuohku lea dainna lágiin ahte eanas listtut ožžot dušše ovtta áirasa, ja eanas listtuin leat dievddut biddjon vuosttaš sadjái. Komitea lea mearkkašan ahte Sámediggi hálida dássenmandáhtaid ortnega ja áigu Sámedikki meannudeami vuođul bivdit Ráđđehusa árvvoštallat galgá go váldit atnui dakkár ortnega. Eanetlohku lea mearkkašan ahte Sámediggi bidjá vuođđun ahte dássemandáhtat galget dan sohkabeali váste mii lea unnitlogus ja bivdá ráđđehusa árvvoštallat dakkár ortnega.

2.2 Dássenmandáhtaid válljen - rievdadus § 2-4

Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus, de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas. Rievdadusevttohus mielddisbuktá ahte Sámedikkis lassána áirraslohku 39 áirasis 43 áirasii.

Dássenmandáhtaid atnuiváldimis, deattuha sihke departemeanta ja Sámediggi prinsihpa ahte leat jienasteaddjit geat vulget jienastit geat mearridit válgga. Evttohuvvo danin ahte vuođđun olahit dássenmandáhta leat biirriid dohkkehuvvon jienat, dan sadjái go man ollugat biirriin leat čálihuvvon jienastuslohkui.

Evttohusain garvá headjudahttime unnit biiriid ovddasteami.

Rievdadus bovde garraset álgagii oažžut eambbosiid registreret iežaset sámi jienastuslohku, ja ahte eanebut bohtet jienastit boahttevaš válggain. Stuorámus vejolašvuohta oažžut ain eambbogiid registreret iežaset jienastuslohkui lea jáhkkimis muhtin dain biirriin gos leat unnimusat dál čálihuvvon jienastuslohkui.

Evttohuvvo viidáset ahte Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid. Geavatlaččat dat dáhpáhuvvá maØØØØel go válgaloahpaheami bohtosat riikka 13 biirriin leat gárvásat. Dikki mandáhtaválljema njuolggadusat bohtet maid gullet dássenmandáhtaid ja sadjásaš áirasiid válljemii.

2.3 Sámedikki evttohus ja gulaskuddancealkámuš

Sámediggi lea čakčamánu 19.b. 2002:s áššemearrádusas 35/02 sámelága ja Sámedikki válgga njuolggadusaid ođasteami evttohusas, bidjan vuođđun ahte sámelága § 2-4 rievdadusevttohusas ferte áigumuššan dásset veaháš bonjuvuođas mii lea Sámedikki sohkabeale ovddasteamis ja ahte dássenmandáhtat várrejuvvojit sohkabeallái mii lea unnitlogus dassážii go goappeš sohkabeliid ovddasteapmi unnimusat lea 40%. Mearrádusas lea eaktun ahte dušše listtut mat sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain, sáhttet oažžut dássenmandáhtaid.

Sámediggi eaktuda dasto ahte sámelága § 2-4 maŋŋemus lađas galgá leat ná:

«Dasa lassin válljejuvvojit njeallje dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin. Dáid juohká Sámedikki válgalávdegoddi sohkabeallái mii lea unnitlogus dassážii go goappeš sohkabeliid ovddasteapmi lea 40%. Vuolimus rádji lea 4%.»

Sámedikki evttohus ovddiduvvo Sámedikki válganjuolggaduslávdegotti guorahallanbarggu vuođul.

Sámediggi oaivvilda lea dárbu evttohit doaibmabijuid mat sáhttet nannet unnitlogu sohkabeale ovddasteami vejolašvuođaid. Erenoamáš hástalusat mat sámediggeválggas leat, dahká dárbbašlažžan geahččalit eará doaibmabijuid go mat leat dábálaččat eará válggain. Rievdadus sáhtášii sihkkarastit buoret sohkabeale ovddasteami Sámedikkis ja dakko bokte movttiidahttit eambbogiid čálihit iežaset sámi jienastuslohkui ja oassálastit sámediggeválgii. Sáhttá leat iešguđetlágan ákkat geavahit dássenmandáhtaid, muhto dat leat reaidun mat galget vuosttildit válgavuogádagain boasttuvuođaid. Stuoradiggeválggas galget ovdamearkka dihte dássenmandáhtat dagahit politihkalaš dássema, ja daid ožžot dat bellodagat main leat unnit áirasat go mat sis livčče galgan leat jienastanlogu ektui go geahččá obba riikka ovttas.

Gulaskuddancealkámušas departemeantta suoidnemánu 5.b. 2004 gulaskuddančállosii čujuha Sámediggi fas áššemearrádussii 35/02 beaiváduvvon čakčamánu 19.b. 2002 Sámedikki válganjuolggadusat ja geardduha:

«lea lunddolaš ahte Sámediggi ieš, sámi álbmotválljejuvvon orgánan, ságastallá ja mearrida daid čuolbmačilgehusaid maid gávnnahit áigeguovdilin Sámedikki válganjuolggadusaid oktavuođas. Sámedikki válganjuolggaduslávdegoddi lea su 2001 raporttas, čuoggáš 7.2 cealkán ahte das lea sáhka vuođđo demokráhtalaš rievttis sámi álbmogii ahte ieža oassálastit hábmeme iežaset boahtteáiggi. Dat lea maid deattuhuvvon Vuođđolága § 110a:s. Dát prinsihppa lea vuođđun Sámedikki bargui ja gullá maiddái válganjuolggadusaid hábmemii.»

Sámediggi cealká viidáset:

«Sámedikki oaidnu ferte leat hui mávssolaš válganjuolggadusaid hábmemis. Mii šallošit garrasit go departemeantta mielas ii leat vuođđu vuhtiiváldit Sámedikki mearrádusa das ahte várret dássemandáhtaid sohkabeallái mii lea unnitlogus. Departemeanta iige leat guorrasan Sámedikki evttohussii ahte leat dušše listtut mat Sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain mat sáhttet oažžut dássenmandáhta.

Sámediggái válljet áirasiid lea našuvnnalaš válljejupmi, ja lea dárbbašlaš oaidnit makkár doarjaga okta bellodat/listoovddideaddji obbalaččat oažžu. Dássenmandáhtaid juohkimis berrejit dušše dat bellodagat/listoovddideaddjit geat leat olahan vissis mutto doarjaga oažžut dássenmandáhtaid.»

Sámediggi bisuha dasto ovdalaš áššemearrádusa 35/02 dássenmandáhtaid dáfus ja evttohusa mot áigot rievdadit sámelága § 2-4.

Sámediggi evttoha maiddái ahte «čađahuvvo ollislaš guorahallan Sámedikki válgaortnega birra mas erenoamážit deattuha válgabiirriid čoahkádusa, vuogi mot Sámediggeválggat organiserejuvvojit, dasa gullá nugo informašuvdna, jienastuslogu eavttut, jienastuslogu organiseren, vuolimusrájit ja juohku gaskal sohkabeliid mas lea erenoamáš dehálaš oažžut vástádusaid manin Sámedikki nissonoassi ii leat dohkálaš. Dan oktavuođas nammaduvvo viiddis čoahkkáibiddjon lávdegoddi mas leat politihkkarat ja fágaolbmot. Dán lávdegotti bargu ja evttohus galgá leat vuođđun ságastallamiidda ja mearrádusaide mot rievdadit Sámedikki válgaortnega 2009 rádjái».

2.4 Eará gulaskuddancealkámušat

Váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid

Gulaskuddančálus evttohusain válljet njeallje dássenmandáhtaid Sámediggeválgii sáddejuvvon olgguldas gulaskuddamii suoidnemánu 5.b.2004:s departemeanttaide, suohkaniidda, sámi organisašuvnnaide sáddejuvvon sidjiide geat ceggejedje listtuid 2001 sámediggeválgii.

Ii ovttage dan 10 departemeanttas mat bukte cealkámuša lean mearkkašumit evttohussii.

Røyrvik suohkanii doarjjo láhkarievdadusa evttohusa danin go dat ii boađe nannet lullisámi ovddasteami Sámedikkis. Bargiidbellodaga sámediggelistu lullisámeguovllus maiddái vuosttilda evttohusa dainna ákkastemiin ahte minoritehtat sámi birrasis berrejit oažžut eanet ovddasteami. Dássenmandáhtaid juohkásan demográfalaš vuođu alde boahtá nannet erohusaid sámi birrasis ja leat vahágin lullisámeguovllu kultuvrii ja gillii. Mátta-Várjjat suohkanmaiddái ballá váikkuhusain maid vejolaččat dássenmandáhtaid juohkin sáhttá dagahit smávit válgabiirriide. Guovdageainnu suohkanja Guovdageainnu Johttisámiid listu oaivvilda ahte njeallje dássenmandáhtat eai leat doarvái dagahit vuoiggalaš ja demokráhtalas válgaortnega, danin go erohusat leat beare stuorrát gaskal válgabiirriid. Sii dorjot liikká departemeantta evttohusa danin go ii leat vejolaš čađahit stuorát rievdadusaid mat vuhtiiváldet válgabiirriid sturrodaga, geográfiija ja man ollu válgabiirret leat.

Gažaldat unnitlogu sohkabeali birra

Leaŋŋgáviika ja Álttásuohkan doarju departemeantta evttohusa ja ákkastallama ahte dássenmandáhtat eai galgga buorrin unnitlogu sohkabeallái. Mátta-Várjjat suohkanoaivvilda ahte ferte erenoamážit deattuhit departemeantta evttohusa ahte Sámediggi sáhttá gáibidit unnimusat 40-60% sohkabeali juogu listtuin mat ceggejuvvojit válgii.

Kárášjoga gielda, Norgga sámiid riikkasearvi (NSR) ja Bargiidbellodaga Sámediggelistu válgabiirre 1:s - Unjárgaoaivvildit ahte dássemandáhtaid galgá eaktudit sohkabeallái mii lea unnitlogus. Norgga sámiid riikkasearvioaivvilda maiddái ahte departemeanta ii doarvái ákkastala manin hilgu Sámedikki gáibádusa. Norgga sámiid riikkasearvidadjá viidáset ahte Sámedikkis lea sierra sajádat eamiálbmotparlameantan ja danin ii sáhte dan buohtastahttit eará válggaiguin nu mot departemeanta doalahá iežas gulaskuddančállosis. Maiddái Sortlándda suohkanamielas lea posiitiivvalaš ahte dássenmandáhtat vuoruhit sohkabeali mii lea unnitlogus.

4% vuolimusrádji

Sortlándda suohkandoarju departemeantta evttohusa ahte ii galgga leat 4% vuolimusrádji go galgá sáhttit oažžut dássenmandáhta, Kárášjoga gieldafas oaivvilda ahte 4% vuolimusrádji berre leat eaktun dakkár juohkimii. Seamma oaivvildit Norgga sámiid riikkaseravi ja Bargiidbellodaga sámediggelistu válgabiirre 1:s - Unjárga.

Buot 27 gulaskuddancealkámušain mat leat boahtán, dorjot eatnasat departemeantta evttohusa ahte Sámedikkis váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid, ahte dat eai várrejuvvo sohkabeallái mii lea unnitlogus ja ahte ii ásahuvvo 4% vuolimusrádji eaktun dasa ahte galgá leat vejolašvuohta oažžut dássenmandáhta.

2.5 Departemeantta árvvoštallan

Departemeantta mielas ii leat vuođđu doarjut Sámedikki evttohusa das ahte njeallje ođđa dássenmandáhta galget boahtit buorrin sohkabeallái mii lea unnitlogus. Eai leat mearrádusat sohkabeale eriid birra makkár ge eará válggain, ja ii berre lágain reguleret sohkabeale čoahkádusa Sámedikkis mii lea álbmotválljejuvvon orgána. Departemeanta lea dán oktavuođas mearkkašan maid gielddakomitea eanetlohku dadjá ja lea ovttaoaivilis dainna, vrd. Evtt. S. nr. 110 (2002-2003) go dat jáhkká « ahte ii makkárge oktavuođas boađe leat doarvái dasa ahte sihkkarastime dohkálaš dásseárvvu sohkabeliid ovddasteamis».Baicca berre bellodagain /organisašuvnnain/ válgalisttuin ain leat váldoovddasvástádus sihkkarastit dássejuvvon sohkabealalaš ovddasteami listtuin mat ceggejuvvojit válgii.

Departemeanta evttoha danin sámediggeválgga láhkaásahusa evttohusas ahte Sámediggi sáhttá bidjat gáibádussan válgalisttuid evttoheddjiide ahte galgá leat unnimusat 40% sohkabeale juohku listtuin maid ceggejit válgii. Sámedikkis ii leat dál dakkár lohpi.

Departemeanta mielas eaige leat doarvái ákkat doarjut Sámedikki evttohusa ahte dušše listtut mat olahit unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain sámediggeválggas galget oažžut dássenmandáhta. Vuolimusrádji boahtá oidit bellodagaid ja čoahkádusaid mat leat registrerejuvvon riikaviidosaš listun sámelága § 2-7 mielde, muhto boahtá olgguštit báikkálaš listtuid main lea olu doarjja oažžumis dássenmandáhta.

Departemeanta doarju dattetge Sámedikki oainnu das ahte dárbbaša dahkat stuorát guorahallama Sámedikki válgaortnega birra ja ahte dát guorahallan earret eará berre geahččalit čielggadit lea go dárbu rievdadit válgabiirejuoguid ja man galle áirasa iešguhtet ge biirriin galget leat. Departemeanta lea dan oktavuođas mearkkašan ahte gielddakomitea eanetlohku, vrd. Evtt. S. nr. 110 (2002-2003) oaivvilda válgabiirejuogu, man geažil eanas listtut dušše ožžot ovtta áirasa, sivvan dasa go leat nu unnán nissonáirasat, ja ahte eanasgerddiid leat dievddut biddjon vuosttaš sajiide listtuin.

Departemeanta áigu veahkehit čađaheame dakkár ollislaš guorahallama numot Sámediggi evttoha, ja ahte jus ilbmet dárbbut rievdadit Sámedikki válganjuolggadusaid, de daid árvvoštallat ja vejolaččat čađahit láhkarievdadusaiguin ovdal 2009 válgga.