Od.prp. nr. 38 (2004-2005)

Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra

Sisdollui

3 Mearkkašumit árvalussii

3.1 Láhkaásahusvuođu ásaheapmi - sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi

3.1.1 Gulaskuddanevttohusa evttohusat

Sámelága § 3-1:s čilgejuvvo mat suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet. Jus hálddašanguvlui searvan šaddagoahtá áigeguovdilin eará suohkaniidda, de ii leat láhkateknihkalaččat heivvolaš lágas presiseret suohkannamaid. Danne evttohii departemeanta rievdadusa vai ieš láhka ii šat mearrit guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui galget gullat, muhto ahte Gonagas mearrida dan láhkaásahusas. Gulaskuddanevttohusas evttohuvvo ođđa § 3-1 mii čuodjá ná: "Sámegiela hálddašanguovllus galget juohkehaččas leat sámegielvuoigatvuođat dán kapihttala mearrádusaid mielde. Gonagas mearrida láhkaásahusa bokte guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet".

3.1.2 Gulaskuddanásahusaid oaivilat

Eanas gulaskuddanásahusat ledje ovttaoaivilis departemeanttain ásahit láhkaásahusvuođu mas Gonagas mearrida guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet.

Oahpahus- ja dutkandepartemeanta čujuha Geassemánu 17. b. 1996 láhka nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra (Oahpahuslága) § 6-1:ii mas «sámi guovllu» defineren oahpahusoktavuođain, čilgejuvvo sámelága dálá § 3-1 vuođul. Rievdadusárvalus boahtá váikkuhit sámi oahpahusa hálddašanguvlui. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta dáhttu bisuhit dálá oahpahuslága ortnega, namalassii ráddjet paragráfa viidodaga dálá sámi guovllu definišuvdnii. Dalle ferte oahpahusláhka rievdaduvvot nu ahte njuolggadusat šaddet seammalágánat go sámelága § 3-1 nr. 1 dálá definišuvdna.

Norgga giellaráđđi čujuha gulaskuddancealkámušastis áššemeannudanváttisvuođaide go ođđa suohkanat galget váldot fárrui, ja jearrá ii go áššemeannudanváikkuhusaid berre dárkileappot guorahallat. Norgga giellaráđđi oaivvilda ahte evttohusa mielde orru šaddame vejolaš ovttain čabu suohkanstivramearrádusain ovttastahttit suohkana hálddašanguvlui, ja oaivvilda fertet dárkileappot guorahallat movt dákkár prinsihppa sáhttá váikkuhit go politihkalaš eanetlohku rievddada. Danne dáidá dán berret prinsihpalaččat čielggadit, go dás lea sáhka iešguđet dovduičuohcci oaiviliid birra, ja maiddái danne go ollu ruhta juolluduvvo hálddašanguovllu suohkaniidda.

Justiisadepartemeanta doarju árvalusa sihkkut § 3-1 nr. 1 suohkaniid namaid mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, ja baicca reguleret dán láhkaásahusa bokte. Departemeanta čujuha ahte ođđa § 3-1 árvalusa vuosttaš čuoggáin orru leame de go gáržžideame kapihttalii doaibmasuorggi, go muhtun njuolggadusat 3. kapihtalis sáhttet dagahit v áikkuhusaid sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Justiisadepartemeanta rávve sihkkut vuosttaš čuoggá.

Justiisadepartemeanta oaivvilda evttohusa šaddat vuohkkaseabbon jus ovttastahttá ođđa § 3-1 árvalusa ovddeš § 3-1:ain, vai ii dárbbaš ođđasis nummarastit paragráfaid dahje bidjat bustávanummariid.

Máŋga gulaskuddanásahusa ovddidedje mearkkašumiid guovllu viiddideami ekonomalaš váikkuhusaide.

Sámediggieaktuda ahte hálddašanguovllu viiddideami oktavuođas, juolluduvvo eanet ruhta guovttegielalašvuođa doaimmaide, vai dálá sámegiela hálddašanguovllu guđa suohkana juolludeamit eai unno.

Suohkanat oaivvildit ahte suohkanjuolludeamit fertejit lassánit, vai dat buorebut sáhttet ođđasis ealáskahttit sámegiela.

Davvi-Trøndelága fylkkaráđđi oaivvilda fertet eaktudit ahte guoskevaš bealit ovttasráđđádallet, jus ođđa guovllut ovttastahttojuvvojit hálddašanguvlui láhkaásahusa bokte.

3.1.3 Deapartemeantta árvvoštallan ja árvalus

Ággan ođđa § 3-1 sierra láhkaásahusvuođu ásaheapmái, lea čalmmustahttit láhkaásahusvuođu sierra njuolggadussan, ja ahte láhkaásahusvuođđu ii gula láhkateknihkalaččat definišuvdnanjuolggadussii, vrd. dálá lága § 3-1 nr. 1 - 4. Gulaskuddancealkámušastis lohká Justiisadepartemeanta leat dohkálažžan mearridit láhkaásahusvuođu definišuvdnaparagráfii. Departemeanta doarju Justiisadepartemeantta oaiviliid, ja árvala ovttastahttit ođđa § 3-1 árvalusa dálá § 3-1:ain. De ii dárbbaš ođđasis nummarastit čuovvovaš paragráfaid ja bidjat bustávanummariid. Dasto čujuha Justiisadepartemeanta ahte ođđa § 3-1 árvalusa vuosttaš čuokkis gáržžida kapihttala doaibmasuorggi, danne go muhtun njuolggadusat váikkuhit sámegiela hálddašanguovllu olggobeallái. Árvalusa ulbmil ii leat gáržžidit kapihttala doaibmasuorggi, dat galgá baicca čilget oppalaččat makkár gielalaš vuoigatvuođat ássiin leat go šaddet sámegiela hálddašanguvlui. Departemeanta doarju dattege Justiisadepartemeantta oaiviliid ja árvala sihkkut vuosttaš čuoggá.

Ođđa suohkaniid ovttastahttinohcamušaid meannudettiin, lea departemeanta atnán vuođđun ahte iešguđet suohkanat galget álggos ieža mearridit searvat giellaguvlui, ja dasto ságastallojuvvo dát Sámedikkiin. Sámelága § 2-2 mielde berrejit "eará almmolaš ásahusat addit Sámediggái vejolašvuođa iežas oainnu čilget ovdalgo mearridit maidege áššiin mat gullet Sámedikki bargosurggiide". Sámedikki bargosuorgái gullet buot áššit mat erenoamážit váikkuhit sámi álbmogii, vrd. sámelága § 2-1. Sámediggi ferte árvvoštallat gažaldaga, ja dasto ođđasis mearridit galgá go sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvot. Giellaráđi mearkkašumi dáfus, čujuha departemeanta danne ahte lea Sámediggi mii ovddida evttohusa Kultur- ja girkodepartementii viiddidit sámegiela hálddašanguovllu. Dasto boahtá departemeanta čuovvolit dan evttohusa, ja árvvoštallagoahtit galgá go sámegiela hálddašanguovllu láhkaásahusevttohus rievdaduvvot.

Láhkaásahusa rievdadusaid mearrida Gonagas, danne go viiddideapmi čuozašii ekonomalaččat máŋgga departementii. Hálddašanguovllu viiddideapmi láhkaásahusa bokte, ferte dahkkot Guovvamánu 10. b. 1967 hálddahusáššiid meannudanvuogi lága njuolggadusaid mielde (hálddašanlága), kap. 7 Láhkaásahusaid, áššečielggadeami geatnegasvuođa, gulaskuddama ja hápmegáibádusaid birra.