– Ná oahpahit mii buoret buohccidivššáriid sámi pasieanttaide

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

Sámi buohccidivššároahppu galgá deattuhit sámi kultur- ja giellaipmárdusa. Dainna lágiin oažžu sámi álbmot buore dearvvašvuođabálvalusaid.

Aittobáliid almmuhuvvui ođđa láhkaásahus sámi buohccidivššároahpu našuvnnalaš njuolggadusaid birra.

– Buohkain Norggas lea riekti buori ja ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusaide. Dan dihte lean mun hui ilus go sámi buohccidivššároahppu dál oažžu čielga láidestusaid nannet min boahttevaš buohccidivššáriid sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa. Buorre gulahallan lea dehálaš addin dihte rievttes divššu ja čuovvuleami, dadjá dutkan- ja alitoahppoministtar Ola Borten Moe (Gb).

Dutkamat čájehit ahte sámegielat pasieanttat vásihit hástalusaid go dárbbašit veahki dáčča dearvvašvuođalágádusas. Ovdamearkka dihte sáhttet kulturerohusat nu go dat movt olmmoš hupmá dávddaid birra, ahte maid olmmoš oaivvilda go dadjá “bávččas”, dagahit gulahallanváttisvuođaid buohccidivššára ja pasieantta gaskka.

Áigot kultuvrralaččat čeahpes buohccidivššáriid

Sámi allaskuvla ja Romssa universitehta leaba 2015 rájes ovttasbargan ásahit sámi buohccidivššároahpu. Ođđajagimánu álggii vuosttaš studeantajoavku ohppui Guovdageainnus. Ulbmil lea oahpahit kultuvrralaččat čeahpes buohccidivššáriid, geain leat návccat ja gelbbolašvuohta bures gulahallat sámi pasieanttaiguin.

Dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahpuin lea jo juoga mii meroštallá oktasaš oahppanboađusčilgehusa. Dál oažžu sámi buohccidivššároahppu sierra njuolggadusaid main leat sihke dat seamma gelbbolašvuođagáibádusat go našuvnnalaš buohccidivššároahpus, ja maid sierra gelbbolašvuođagáibádusat mat leat relevánttat sámi álbmogii.

Ovdamearkkat fáttáide maid studeanttat galget máhttit go leat geargan oahpuin:

  • dáruiduhttinpolitihka váikkuhusat dearvvašvuhtii ja sosiálalaččat
  • sámi stuorabearraša rolla dávda- ja eallinmannolagain
  • atnit fágalaš máhtu sámi vásáhusmáhtuin teorehtalaš ja geavatlaš čuolmmain, ja mearridit vuođuštuvvon válljejumiid mat čuvvot máhttovuđot práksisa
  • máhttu dearvvašvuođabálvalusa hálddahusa ja organiserema birra ja ásahuvvon dearvvašvuođabálvalusaid birra sámi álbmoga váras

 

Dasa lassin berre práksisbagadalli oahpahuvvot sámi kulturgelbbolašvuođas.

Ohcaluvvon láhkaásahus

Sihke Sámediggi, Sámi allaskuvla ja Romssa universitehta leat sakka ohcalan ođđa njuolggadusain. Lea dehálaš hábmen dihte našuvnnalaš rámma dasa maid sámi buohccidivššároahppu galgá sisttisdoallat. Jus oahppu galgá boahtteáiggis fállojuvvot eará báikkiin maid, de sihkkarastá láhkaásahus oktasaš unnimus loahppagelbbolašvuođa ásahusaid rastá.

Njuolggadus biddjojuvvo fápmui ođđajagimánu 1. beaivvi 2022. Ásahusat mat fállet sámi buohccidivššároahpu sáhttet ieža válljet čuvvot go dán láhkaásahusa 2023 rájes. 2024 rájes galget buot ásahusat mat fállet sámi buohccidivššároahpu čuovvut láhkaásahusa.

Eará áigeguovdilis áššit:

https://www.regjeringen.no/no/dokumentarkiv/regjeringen-solberg/aktuelt-regjeringen-solberg/kd/pressemeldinger/2020/skal-sikre-at-samisk-sykepleierutdanning-er-spesial-tilpasset-samiske-pasienter/id2689632/