Norgga ođđa árgabeaivi

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Norgga ekonomiijain manná hui bures. Njoammunráddjehusat leat loahpahuvvon, ja mii leat geargga geargga pandemiijain. Ekonomiija buorrána sakka, ja bargguhisvuohta lea unnán. Seammás váilot bargit ja lassáneaddji bálká- ja haddestuorrun. Ukraina soahti buktá eahpesihkarvuođa riikkaidgaskasaš ekonomiijai. Soahti lea jo divrudan roavaávnnashattiid, ja miehtá Eurohpá lea elrávdnji, gássa ja boaldámuš hui divrras.

Registrerejuvvon bargguhisvuohta lea máhccan dássái, mii lei ovdal pandemiija. Álbmoga oassi, geat barget, ii leat leamaš badjelis 2012 rájes. Bargguhisvuohta lea goasii seammá vuollegaš dásis, go buori áigodagas ovdal 2008 finánsaroasu. Nu vuollegaš bargguhisvuohta čuohcá bálkkáide ja hattiide. Mii fertet garvit dili, mas finánsapolitihkka menddo báhkada ekonomiija. Dat bidjá reanttu badjánit ain jođáneappot, go maid Norgga Báŋku lea jo almmuhan.

– Maŋimuš moadde jagi leat čuohcan máŋgasiidda, ja muhtumiid ekonomalaš dilli lea ain lossat. Go Norgga ekonomiijain manná bures, de mii fertet ráddjet ruđa geavaheami stáhta bušeahtas. Jos eat daga dan, de Norgga ekonomiija báhkkana menddo. Dalle inflašuvdna ain stuorru ja reanttut badjánit ain eanet. Dat mielddisbuktá stuorát goluid álbmogii ja fitnodagaide miehtá riikka. Dan mii fertet garvit, dadjá ruhtadanministtar Trygve Slagsvold Vedum (Gb).

Ráđđehusa bušeahttakonferánssa materiála árvvoštallamiid mielde registrerejuvvon bargguhisvuohta bissu vuollin, 2,0 proseanttas 2023, ja ekonomalaš doaibmadássi lea badjelis go dábálaččat. Meroštallamiid vuođđun lea ahte Ukraina soahti ii buvtte guhkes áigge vahága riikkaidgaskasaš ekonomiijai.

Ukraina soahti lea bajidan čielgasit roavaávdnasiid hatti, maiddái oljo- ja gássahattiid. Dat buktá stuorra eksportaboađuid Norgii, muhto soahti lea seammás buktán ráfehisvuođa riikkaidgaskasaš ruhtamárkaniidda. Oljofoandda árvu lea njiedjan 900 mrd. kruvnnuin ođđajagi rájes, ja veadjá njiedjat ain eanet.

– Oadjebas ekonomiijastivren lea mávssolaš. Mii eallit eahpesihkkarut áiggis, go dábálaččat. Maŋimuš áigodat leat duođas čájehan midjiide man mávssolaš oadjebasvuohta ja gearggusvuohta leat min servodagas. Ráđđehus ráhkada buori bušeahta, mii dahká árgabeaivvi buorebun ja eanet oadjebassan dábálaš olbmuide miehtá riikka, dadjá Vedum.

Stuorát energiijahattit mielddisbuktet stuorát inflašuvnna sihke min gávpeguimmiide ja midjiide. Mátta-Norgga elrávdnjehattit leat lahkonan diimmá juovlamánu alla olahusdásiid. Ráđđehus árvala guhkidit elrávnnji sihkkarastinortnega gitta boahtte jagi njukčamánnui, vai dan láhkai veahkehit dállodoaluid birgehallat alla energiijahattiiguin.

Tabealla 1 Norgga ekonomiija váldologut

Volumarievdadus ovddit jagi ektui proseantan, go eará ii leat almmuhuvvon

 

Mrd. kruvn-no1

 

 

Meroštus

 

  2021

2021

2022

2023

  Priváhta geavaheapmi

1616,9

5,0

10,4

4,4

  Almmolaš geavaheapmi

965,8

3,9

0,1

..

  Bruttoinvesteremat fásta kapitálii

966,4

-0,3

1,4

1,6

              Mas oassi: Oljobohkan ja bohccefievrredeapmi

178,4

-2,8

-8,3 

0,4

              Nannán-Norgga          fitnodagat

353,5

2,2

6,0

2,6

              Ásodagat

210,6

2,6

2,1

2,9

              Almmolaš hálddašeapmi

221,5

-3,1

1,3

..

  Nannán-Norgga jearru2

3368,4

3,7

5,9

2,8

  Eksporta

1722,7

4,8

5,6

5,4

Mas oassi: Roavaolju ja luonddugássa

861,7

2,8

1,9

6,1

             Nannán-Norgga eksporta

718,6

5,0

8,0

5,9

  Importa

1206,5

2,0

10,8

4,8

  Bruttonationálabuvtta

4144,1

3,9

3,6

2,9

  Mas oassi: Nannán-Norga

3265,3

4,2

3,6

2,5

Eará čoavddalogut:

 

 

 

 

  Bargan, bargiid lassáneapmi

 

1,2

2,5

0,8

  Bargguhisvuođalohku, AKU (dássi)

 

4,4

3,5

3,4

  Bargguhisvuođalohku, registrerejuvvon (dássi)

 

3,1

2,1

2,0

  Norgga gávpeguimmiid BNB stuorrun

 

5,2

3,8

2,5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1 Gaskaboddasaš nationálarehketdoalulogut dálá hattiin.

2 Vuorkárievdadusa lassin.

3 Norgga 25 mávssoleamos gávpeguoimmi rehkenastojuvvon oassi, mii sis lea Norgga gálvoeksporttas, earret oljjus ja gássas.

Gáldut: Statistihka guovddášdoaimmahat, OECD, nationála gáldut, Nav ja Ruhtadandepartemeanta.