Ođđa stuorradiggedieđáhus lokte sámi perspektiivva álbmotdearvvašvuođabarggus

Ráđđehus oaivvilda ahte álbmotdearvvašvuođapolitihkas lea leamaš beare unnán fuomášupmi diliide main lea mearkkašupmi sámi álbmotdearvvašvuhtii ja eallindillái. Dát galgá rievdat stuorradiggedieđáhusain mii meannuduvvui stáhtaráđis bearjadaga.

– Mun lean rámis ja ilus go ráđđehus odne sáhttá ovdanbuktit stuorradiggedieđáhusa sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindili birra. Dát dieđáhus addá dárbbašlaš saji sámi perspektiivvaide álbmotdearvvašvuođapolitihkas, lohká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.

– Ovttas fertet mii sihke ipmirdit hástalusaid maid sámi álbmot vásiha, ja leahkit dihtomielalaččat sámi álbmoga resurssaid ja vejolašvuođaid hárrái mat leat oassin čovdosis. Dan láhčá dát stuorradiggedieđáhus, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.

Deaivida hástalusaiguin

Leat olu álbmotdearvvašvuođahástalusat mat gusket sámi álbmogii. Nissonat ja dievddut geain lea sámi duogáš raporterejit eambbo psyhkalaš váttuid go álbmot muđui, ja sápmelaččat vásihit eambbo cielaheami ja vealaheami. Olbmot geain lea sámi duogáš gillájit maiddái eanet dovdduidečuohcci, fysalaš ja/dahje seksuálalaš veahkaválddi go álbmot muđui.

– Vaikko obbalaččat gehččojuvvon leatge dušše smávit erohusat dearvvašvuođadilis olbmuin geain lea sámi duogáš go buohtastahttá álbmogiin muđui, eat sáhte mii eallit dakkár erohusaiguin. Mii áigut dahkat juoidá dainna, lohká Kjerkol.

Eanet váikkuheapmi

Sámi álbmotdearvvašvuođadieđáhusas almmuha ráđđehus olu doaibmabijuid main lea mearkkašupmi sámi álbmogii.

Ráđđehus áigu fuolahit eanet váikkuheami, earret eará go ovtta miellahtus álbmotdearvvašvuođapolitihkalaš ráđis galgá leat sámi duogáš.

– Dát bajida sámi perspektiivva ráđi digaštallamiin. Mii áigut maiddái fuolahit ahte sámi mánáid ja nuoraid jienat gullojit eanet, earret eará ovttasbarggu olis Sámedikkiin ja Sámedikki mánáidforumain, dadjá Kjerkol.

Eanet doaibmabijut

Dahkkojuvvo maiddái juoga konkrehtalaččat juohke ássi ektui geas lea sámi duogáš.

– Mii áigut fuolahit ahte sámi álbmot oažžu dearvvašvuođadieđuid mat leat heivehuvvon sin dillái, ja ahte iešguđetge bálvalusat ožžot eanet máhtu juohke olbmo dárbbuid birra, lohká Kjerkol.

Dát mearkkaša earret eará ahte Dearvvašvuođadirektoráhta fágalaš bagadusat ja eará dieđut galget jorgaluvvot sámegillii, ja ahte direktoráhta neavvagat maiddái galget heivehuvvot sámi álbmoga dárbbuide.

– Mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš leat earenoamážit fokusis dieđáhusas. Mii áigut fuolahit ahte sámi nuorat ožžot diehtojuohkinsiiddu veahkkefálaldagaid birra mat gullet ung.no:i, ja mii áigut árvvoštallat dárbbu veahkketelefovdnii mánáide ja nuoraide geat leat gillán veahkaválddi, dadjá Kjerkol.

Báikkálaš deaivvadansajit

Dieđáhusas čujuhuvvo maiddái ahte gielddas lea dehálaš rolla eallindille- ja dearvvašvuođabarggus.

– Buohkat dárbbašit buriid deaivvadansajiid vásihan dihte oktavuođa ja gullevašvuođa. Gielddat fertejit ovttasráđiid ássiiguin joatkit barggu ráhkadit báikkálaš, sosiála deaivvadansajiid olbmuide geain lea sámi duogáš, earenoamážit gielddain gos sápmelaččat leat unnitlogus. Dát easttadivččii olggobeallái šaddama ja oktonasvuođa, lohká Kjerkol.

Historjjálaš traumat ja hušša

Sámi álbmotdearvvašvuođadieđáhus meannuduvvui stáhtaráđis seamma beaivvi go Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporttas lei gulaskuddanáigemearri. Raporta lea leamaš dehálaš máhttovuođđun ođđa stuorradiggedieđáhussii.

– Dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan oallugiidda sámi álbmogis historjjálaš traumaid ja huša. Dáruiduhttin sáhttá maiddái dáhpáhuvvat jus nationála álbmotdearvvašvuođapolitihkka ii vuhtiiváldde sámi kultuvrra ja eallinvuogi iešvuođaid. Álbmotdearvvašvuođapolitihka dáfus háliidit mii rievdadit dán dáinna dieđáhusain, dadjá Kjerkol.