Ráđđehus čavge barggu sámiid cielaheami vuostá

Dá ráhkadišgoahtá ráđđehus doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja diskriminerema vuostá. Plána galgá gárvánit boahtte čavčča mielde.

– Mis galgá leat rabas ja buorre digaštallanvuoigŋa Norggas. Fovse-miellačájehemiid oktavuođas leat mii oaidnán máŋga ovdamearkka dasa ahte sii, geat ovddidit iežaset oainnu, cielahuvvojit ja nihttojuvvojit. Dan eat sáhte dohkkehit. Mii fertet duostat bajidit jiena, ja leat goabbat oaivilis almmá dan haga ahte dárbbašit cielahuvvot iežamet duogáža dihte, lohká kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffery.

Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta čájeha movt guhkes áiggi dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan ahte soapmásat atnet dohkálažžan diskrimineret sápmelaččaid. Guorahallamat čájehit ahte diskrimineren ain dáhpáhuvvá.

Amnesty raporta čájeha ahte sápmelaččat cielahuvvojit sosiála mediain, ja ahte juohke njealját kommentára  Facebookas sápmelaččaid birra lea negatiiva. 2022:s almmuhii Norgga olmmošvuoigatvuođaid institušuvdna (NIM) guorahallama Norgga álbmoga guottuid birra sámiid ja našuvnnalaš minoritehtaid hárrái. Das vástidii 15 proseanta ahte sii leat maŋemus jagis oaidnán dahje gullan ahte sápmelaččat cielahuvvojit – ja Davvi-Norggas lea lohku beali stuorát.

– Lea duođalaš ahte nu oallugat vásihit cielaheami ja diskriminerema danne go leat álgoálbmot. Dainna fertet mii juoidá dahkat, lohká, sier Jaffery.

2023 čavčča mielde áigu ráđđehus ovddidit ođđa doaibmaplána rasismma ja diskriminerema vuostá. Plána fátmmasta buot joavkkuid mat vásihit rasismma – maiddái sápmelaččaid. Ráđđehus atná liikká dárbbašlažžan ráhkadit áibbas sierra plána sápmelaččaid cielaheami ja diskriminerema vuostá.

– Mii dárbbašit sierra, ulbmillaš doaimmaid mat erenoamážit váldet ovdan hástalusa sápmelaččaid cielaheami hárrái. Sámi álbmot lea juo guhká vásihan sihke cielaheami ja diskriminerema, ja dađi bahábut oaidnit mii ahte ain odne cielahuvvojit sápmelaččat. Danne lea min ovddasvástádus dárkilit guorahallat movt mii sáhttit buoridit dili, lohká gieldda- ja guovloministtar Erling Sande.

Ráđđehus lea juo ásahan muhtin doaibmabijuid sápmelaččaid cielaheami vuostá. Sámi ofelaččaid ortnet galgá nuoraid gaskkas lasihit dieđuid sápmelaččaid birra, ja boazodoallošiehtadusa bokte lea várrejuvvon ruhta bargui eastadit cielaheami ja rasismma boazosápmelaččaid vuostá.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ráddidus nanni bargov sámenálsodime vuosstij

Dálla barggagoahtá ráddidus doajmmaplánajn mij galggá binnedit nálsodimev ja nuppástimev sámij vuosstij Pládna galggá gárves boahtte tjaktjaj.

– Vuonan galggá miján rabás ja vuogas dágástallamdálkádahka. Fosen-demonstrasjåvnåj bále lip vuojnnám moadda ássje gånnå sij gudi vuojnosa åvdåsti ájteduvvi ja nálsoduvvi. Dav ep máhte dåhkkidit. Galggap duosstat jienav låggŋit, ja ietjá vuojnojt åvdedit váni nálsoduvvamis dan diehti gudi lip, javllá kultuvrra- ja dássádusministar Lubna Jaffery.

Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårttå vuoset gåktu dárojduhttempolitihkka jagij tjadá l viehkken legitimierim nuppástimev sámij vuosstij. Guoradallama vuosedi nuppástibme ájn dáhpáduvvá.

Muhtem rappårttå Amnestys vuoset sáme sosiála medijájn nálsoduvvi, ja juohkka nælját kommentárra Facebookan sámij birra la vasste. Jagen 2022 almodij Norges institusjon for menneskerettigheter (NIM) muhtem guoradallamav mij vuoset vuonarijka álmmuga vuojnov sámij ja nasjåvnålasj unneplågoj hárráj. Danna vássteda 15 prosenta sij li vásedam nálsodimev sámij vuosstij maŋemus jagev – nuorttalij-Vuonan la dát tálla guovte gierde ienep. 

– Alvos ássje l gå nav ålos nálsoduvvi ja nuppástuvvi danen gå li álggoálmmuk. Dájna hæhttup juojddá dahkat, javllá Jaffery.

2023 tjavtja nalluj galggá ráddidus åvddån biedjat ådå doajmmaplánav rasisma ja nuppástime vuosstij. Pládna guosská divna juohkusijda ma rasismav gierddi - sámijda aj. Ajtu vuojnná ráddidus dárbbo l dahkat ållu sierra doajmmaplánav nálsodime ja nuppástime birra sámij vuosstij.

– Dárbahip sierra, ulmmelasj bargov mij låppti sámenálsodime tjuolmav sierraláhkáj. Sáme álmmuk la guhkijt juo nálsoduvvam ja nuppástuvvam, ja luodjomláhkáj vuojnnep sáme vil uddnik nálsoduvvi. Danen la mijá duogen snivva gehtjadit gåktu máhttet dilev buoredit, javllá suohkan- ja guovlloministar Erling Sande.

Åvdutjis la ráddidus jåhtuj biedjam nágin dåjmajt sámenálsodime vuosstij. Årnik Sáme oahpestiddje galggá vijdedit máhtojt sámij birra Vuonarijka nuoraj gaskan, ja boatsojæládussjiehtadusá baktu li sierra rudá binnedittjat nálsodimev ja rasismav mav ællobargge gierddi.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Reerenasse barkoem lissehte aassjoem saemiej vööste

Daelie reerenasse barkoem aalka aktine dahkoesoejkesjinie aassjoen  jïh sïerredimmien vööste saemiej vööste. Soejkesje edtja gaervies årrodh båetije tjaktjen.

– Mijjieh edtjebe aktem gaahpoeh jïh hijven digkiedimmiem Nöörjesne utnedh. Fovsen- demonstrasjovni tjïrrh libie jienebh aamhtesh vuajneme gusnie dah mah sijjen vuajnoej åvteste gæmhpoeh, aajhtsh jïh trïegkenassem dååjroeh. Ibie maehtieh dam jååhkesjidh . Mijjieh tjoerebe doestedh mïelem buektedh, jïh ovgeahpan sinsitnine årrodh, bielelen vaahrese båetedh gïem mijjieh libie, kultuvre- jïh mïrrestallemeministere Lubna Jaffery jeahta.

Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtse vuesehte guktie daaroedehtemepolitihke gellie jaepieh lea viehkiehtamme sïerredimmiem saemijste luhpiedidh. Goerehtimmieh vuesiehtieh sïerredimmie annje heannede.

Akte reektehtse Amnesty:este vuesehte saemieh mïedtelimmiem dååjroeh sosijaale meedijinie, jïh akte njieljeste kommentaarijste Facebookesne saemiej bïjre lea nåake. Jaepien 2021 Nöörjen institusjovne almetjereaktaj åvteste (NIM) aktem goerehtimmiem bæjhkoehti nöörjen årroji vuajnoej bïjre saemide jïh nasjonaale unnebelåhkojde. Daesnie vaestiedieh 15 prosenth mijjieh vuajneme irhkeme saemiej vööste dan minngemes jaepien - noerhte Nöörjesne daate taale lea guektiengïerts dan jolle.

– Joekoen itjmies gosse dan jeenjesh leah neerrehtimmiem jïh sïerredimmiem dååjreme dan åvteste dah leah aalkoealmetjh. Daejnie tjoerebe maam akt darjodh, Jaffery jeahta .

Tjaktjen 2023 dle reerenasse edtja aktem orre dahkoesoejkesjem rasismen jïh sïerredimmien vööste buektedh. Soejkesje sæjhta gaajhkide dåehkide feerhmedh mah rasismem dååjroeh - aaj saemieh. Reerenasse gujht vuajna daerpies aktine eevre jïjtse dahkoesoejkesjinie irhkemen jïh sïerredimmien vööste saemijste.

– Mijjieh aktem jïjtse, ulmiestuvreldh barkoem daarpesjibie juktie haestiemidie dåastodh aassjoen saemiej vööste sjïerelaakan. Saemien åålmege guhkiem dååjreme dovne irhkemem jïh sïerredimmiem, jïh gaatesjen vuejnebe saemieh aaj irhkemem dååjroeh daan biejjien. Mijjen lea dan åvteste dïedte veele vuartasjidh guktie mijjieh maehtebe dam tsiehkiem bueriedidh , tjïelte- jïh regiovnaleministere Erling Sande jeahta .

Aarebi lea reerenasse såemies råajvarimmieh aassjoen saemiej vööste vööste aalkeme. Öörnege Saemien tsïeglh edtja maahtoem lissiehtidh saemiej bïjre noeri luvnie Nöörjesne, jïh båatsoelatjkoen tjïrrh dle vierhtieh bïejeme trïegkenassen jïh rasismen vööste båatsoealmetji vööste.