Sártnit ja sáhkavuorut

Stáhtaminisstara buorástahttemhålla Sámediggáj

Tjåhkanime jådediddje, Sámedigge, Allaájggásattjan dåbddu tjuodtjot dánna plenumhuodnahin Sámedikken – stáhtaminisstarin.

Stáhtaministtar Jonas Gahr Støre
Stáhtaministtar Jonas Gahr Støre. Govva: Anne Kristin Hjukse / Stáhtaministara kantuvra

Gijtto máhttelisvuodas bessat buorástahttet Sámedikke ållestjåhkanimev. Muv mielas lip dal sámij dábálaj årromguovlojn. Mij sihtap mannat dáppe várrogisát ja vieledimijn.

Dán tjáppa vieson, dan almma gåvåstagán politihkalasj ja rievtij hárráj stáhtusijn mij sámijn le.  

Dájna stuorra dájddagijn ‘Luottat’ muv hárddobielen, gånnå dájddár Hilde Skancke Pedersen le sárggum bátsudisájt sáme goahtesajijs ja hávddesajijs.

Luotta, bátsudisá, merka, girjjusa ja råntse ma li kultuvras ja subttsasijs báhtsám.

Tjåhkanime jådediddje,

Ietjam guossidimev lev guhkes ájgev ájádallam.

Guossidimen le sierra sisadno demostrasjåvnåj ja tjalmostimij maŋŋela Oslon sámijda gudi elujn barggi Fosena-njárgan.

Mån boadáv diehki vahkkot maŋŋela gå vuona ráddidus vájvven sárnoj ássjev majna li mæddám ællosámijt Fosenin.

Mij vájvven sárnojma gå doajmmaloahpe bieggaturbijnajda 2013 jage rájes boarkku almasjrievtesvuodajt. Dan diehti, gåktu Alemusriektá tjårggi, da bukti nievres vájkkudusájt ællosámij máhttelisvuohtaj ietjasa kultuvrav bisodit.

Dat máhttelisvuohta le sámijn daj konvensjåvnåj milta majt Vuodna le miededam suodjalittjat iemeálmmugij rievtesvuodajt. Mijá åvdåsvásstádus le bærrájgæhttjat vaj da rievtesvuoda bisoduvvi.

Mån tjårggiv dánna, Sámedikke hållamsajes, jut Ráddidus válldá ietjas åvdåsvásstádusáv duodaj ja sihtá vuodulattjat barggat Alemusriektá duobmujn.

Ájgge le ilá vihpam.

Mij gæhttjalip dilev rievddadit.

Muv ájggomus le åskulattjat ællosámij Fosenin barggat, ja Sámedikkijn, gávnatjit tjoavddusav mij bærrájgåtset vaj sámij rievtesvuoda bisoduvvi. Ja mij vuoset jut mij aktan ássjev tjoavddep – gånnå mij aktan åvdåsvásstádusáv válldep.

Tjåhkanime jådediddje,

Mån sidáv juohket muhtem åtsådallamav gå ságastiv Fosena ællosámij åvdep bierjjedagá. Muhtem sijás javlaj måttijt jagijt vuosstemannamijn åtsådalájma vuona stáhtta ittjij berusta mijáv. Ettjin mijáv vuojne. Ettjin mijáv dádjada. Galluga lijma. Dårvodibmen lijma, bahán dåbdduj, javlaj sån.

Svatjádij muv. Ep galla nav máhte viessot.

Mij lip jæbddásattja lága hárráj Vuonan. Divna galggi åtsådallat stáhtta le rievtes gáhttár vaj lága tjuovoduvvi ja mijá rievtesvuoda bærrájgåtseduvvi ja vaj stáhtta mijáv vieledimijn duosstu.

Dát le vuorddemussan jus galggap aktan viessot, divna ietjama moattevuodaj. Vaj mahttep liehket «mij» gåsi mij divna gullup.

 

Miján le aktisasj giehtto, aktisasj histåvrrå, sámijn ja dáttjajn.

Valla sámij histåvrrå, iemeálmmugin, le boarrásabbo. Dat la vihpam guhkebuv.  

Dij lijda dáppe juo ájggá.

Åvddål gå rájá båhtin, åvddål gå stáhta, åvddål gå stáhtainstitusjåvnå, åvddål gå tjáledum lága.

Dij vuojnijda luohkojt luondon, gáttijn, ænojn ja meran, gåktu divna máhtij ávkkiduvvat ja bisoduvvat.  

Dij åmastijda máhtov, dassta gå luondon viesojda, majt midjij juogijda, dáttja aktisasjvuohtaj.  

Aktisasjvuohta mij dálla le stuorrasebrudahka ja bájkálasj sebrudahka, ieneplågo ja binneplågo álmmuk, iemeálmmuga ja ådåboahtte – divna sirdulahá. Nav gåktu tjalmostahtijma moatten sajijn rijkajn Sámeálmmuga biejve, guovvamáno gudát biejve, mij la læhkám almulasj slávggábiejvven juo guoktalåk jage.

 

Tjåhkanime jådediddje,

Måttijt tjuohte jagijt viessum dáttja ja sáme bálldalakkoj, aj mij gullu luohkoj ávkkidijn.

Valle le læhkám moadda baháp jage goassa vuona stáhtta le dárojduhttám sámijt, sieldes vierredahko sámegiela, kultuvra ja identitiehta hárráj, ja dav nákko tjadá.

Vierredahko majt vuona stáhtta dagáj samij vuosstáj – ja majt Suv Majistiehtta Gånågis aktisasjvuoda åvdås le vájvven sárnnum, dássta Sámedikke hållamståvlås.

Mij dárbahip ájn ållo diedojt dan birra mij dáhpáduváj dárojduhttema ájge.

Gåktu dat dáhpaduváj, manen dáhpaduváj, ja majt máhttep oahppat dassta udnásj biejve.  

Vaj bessap gehtjastit åvddålijguovlluj.

Danen le Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnån ájnas barggo. Dat almot ietjas rapportav Stuorradiggáj åvddåla gå giesse sjaddá, ja dat vaddá vuodov gå vijdábut galggap aktan viessot.  

Dav mij darbahip.

Sihki sádnesvuodav ja såbadimev. Almasjárvov ja avtaárvvusasjvuodav.  

Dajna gå miján li ájn hásstalusá: Giela ma småråsti. Dábálasj viessomvuoge ma e sirdeduvá buolvas buolvajda. Varresvuoda hásstalusá. Álmmuk mij binnu guovlojn gånnå sáme li dábálattjat årrum.

Moattes sámijs vásedi uddni nálsodimev ja nuppástimev. Vassjás moalgedime badjáni sáme ådåsássjij hárráj.

Sámedikke presidænnta le vásedam vastes tsieladimev ja nihtodimev sosiála mediajn dáj maŋemus biejvij. Sæmmi aj moattes sáme nuorajs.

Dát le alvos ássje, dássta badján dårvodisvuohta.

Ja dáv ep máhte dåhkkidit. Náv mij ep máhte viessot.

Diehtemahtesvuohta buktá gáttojt.

Gáttojs boahtá nuppástibme.

 

Tjåhkanime jådediddje,

Mij vierttiv dåbddåt åvdepájgev – ja dálásjájgev – vaj máhttep aktan liehket boahtteájggáj.   

Biehtsemáno rahpusij ådå Nasjonálamusea Oslon, Nuorttarijka stuorámus dájddamusea.

Badjelasj millijåvnå guossididdje li boadáldagán duostoduvvam gålmå miehtara alla ja vidá miehtara gåbdå Guovdagæjno dájddára Máret Ánne Sara dájdas: Siejnnerádno nielje tjuohte boatsoj oajvveskuvrijs, sáme slávggá hámijn.

Dat le alvvá.

Politihkalasj sáhka rahtjamis juhtusij, guohtomij ja rievtesvuodaj hárráj le tjielgas – ja råsjkas.

Aktan guovtijn ietjá sáme dájddárijn lej Sara nuorttarijkalasj paviljonga biennalan Venezian 2022.

Dat le akta moattet buojkulvisájs gåktu sáme kultuvrra oadtju stuoráp luoddasajev – Vuonan ja rijkajgasskasattjat – filma ja TV-rájdo – ja musihkka – dábálasj gitta ådåájggásasj njunnjutjin spellamlistajn.

Mij sihtap nannit dav åvddånimev.

Gåktu diededip Hurdale sjiehtadallamijn, de Ráddidus sihtá tjadádit ratjástimev sáme gielaj hárráj ja nasjonála sáme kultuvrralåpptimav.

Sáme nasjonállateatara ja sáme joarkkaskåvlå ja boatsojsujttoskåvlå ásadibme manná plánaj milta. Ja prosjekterim tsieggit sáme dájddamuseav le jådon.

Mij sihtap sáme gielajt nannit, divna dásijn, mánájgárdes, vuodoåhpadusá baktu gitta alep åhpadussaj. Ráddidus laset dán jage dårjav sáme åhpadussaj ja laset rudájt sáme oahppamnævojda. Ja bårggemáno vuostasj biejvverájes sjaddá mánájgárdde navgu Nuortta-Råmsån ja Finnmárkon.

Mij dahkap dav gå diehtep sáme giellamáhtto le rasjes dilen.

Mujtav muhtem guossidimev vuodoskåvlån Dænon muhtem jahke dás åvddåla. Muhtem sámegielåhpadiddje lij iesselissan, ja måråstij dassta guhti galgaj dal suv åvdås mánájt åhpadit dajt mánojt gå sån lij iesselisvuodaloaben?

Moadda suohkana ratjásti viehka ålov. Moattes ájnegattjajs barggi rahtjalit sámegiella åhpadusájn, dá li åhpadiddje ja sij gudi skåvlåjt ja mánájgárdijt jådedi.

Mij vierttip buorijt ságastit sijá hárráj.

Sæmmi båttå ep máhte liehket ilá tjanádum ratjigis ulmutjijda ja ájnegattjajda. Divna galggi oadtjot rievtesvuodav sámegiella åhpadussaj buoremus láhkáj.  Ja ij la gatjálvis jus årru sáme guovlojn jali guovloj ålggolin.

Jus galggap vuorbástuvvat, de vierttip åhpadit ja oadtjot ienep sámegielak åhpadiddjijt gå majt uddni.  Danen le luondulasj Ráddidussaj válljit máhtudagáv ja ratjástimev giellabarggij hárráj tiebmán dán jahkásasj diedádusán Stuorradiggáj sámegiela, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj.   

Mij vuojnnep tjielggasap gåvåv: Jus ienebu bisodi sámegielav ålles åhpadusmannulagán, de oadtjot ienep mánájt manájgárdijda ja skåvlåjda, ja ienep barggijt sáme institusjåvnåjda. Dalloj de nannip sáme gielajt – ja sáme identitiehtav.   

Ja dan láhkáj vijdeduvvá mijá máhtto sáme histåvrå ja kultuvra hárráj mijáj divnaj lunna.  

 

Tjåhkanime jådediddje,

Mij vuojnnep hásstalusájt ja máhttelisvuodajt mijá ájge mij gájbbet buoremusáv mijás aktisasjvuohtan. Dahkamusá ma gájbbedi tjoavddusijt ma vuosedi moattevuodav ja vieledi rievtesvuodajt sihki binneplåhkuj ja ieneplåhkuj.   

Mij vierttip ávkkit luonndoluohkojt dågålasj ja nanos láhkáj.    

Aktan vierttip duostodit ja vuosteldit globála dálkádakhásstalusájt. Dát guosská midjij divnajda – ja ållagasj dáppe nuorttan.  

Dálkádakrievddama vaddi midjij – álmmukválljidum politihkkárijda uddni – sierra åvdåsvásstádusáv boahtte buolvajda. Ålov máhttep masset.

Nuorttaguovlo lieggani, jiegŋa suddá, jiehkijs ihti álggodålusj ræjdo ja ietjá bátsudisá. Duobddága ietjájduvvi.  

Dálkke værrán. Åtsådallap guhkep ájgijt goassa merra ja guolle ij ávkkidahtte merragatguollárijda – ja vuojnnep guohtomednama galmmi.  

Mij vierttip aktan liehket gávnatjit buorre politihkav majna máhttep duosstot ja ráddjit dálkádakrievddamijt, nav gåktu lip jáhttám værálda sebrudahkaj ja buolvajda ma båhti mijá maŋŋela.  

Mij hæhttup aktan barggat guovllo ja nasjonála ságastallambájkijn – ja globálalattjat. Sámij åtsådallama galggi gullut, nav gåktu mån dåbddit ietjam jagij ålggorijka minisstarin gå mån juohkiv hállamájgev Sámedikke presidentajn arktalasj tjåhkanimijn.

 

Tjåhkanime jådediddje,

Mån lav gijttevasj birás- ja dálkádakberustimes sáme  organisasjåvnåjn, æládusájn ja ájnegattjat lunna, ållagasj nuoraj gaskan. Ájnas le gå iemeálmmuk væráldav miehtaj adná ålggojienav ja várrodusájt ja båktå rijkajt ja oajválattjajt gudi li oademin.

Dij ham vuojnnebihtit mij dáhpáduvvá.  

Mij vierttip ájnas válljimijt válldet. Vaj dálkádakulmijt jåksåp, ja ásadit nannusap åvddånimev, bivov sijdajda ja enegijjav dåjmajda, dalloj de dárbahip ienep fámov – dalloj dárbahip ienep nehtav – ja dárbahip energijja økonomiserimav – åbbå rijkan.

Rievddadimijs ma vierttiji boahtet le viehka ållo. Vargga divna dahki plánajt gåktu ávkkit ådåsmahtte energijja ressursajt, biekkas gátten ja biekkas meran – ja biejves. Ruodná målssom le juo jådon.

Muhtem guovlojn rijkajn le sæmmi båttå binná fábmo mij hieret sisboadojt ja åvddånimev vidnudagájn – ja dahká vaj stravve ilá divrru.  

Mij ep la jur danna uddni nuorttalij Vuonan. Valla mij boahtep dåhku. Jus sjávot tjåhkkåhip.  

Buorre máhttelisvuoda li åvddånahttet ådåsmahtte energijjav nuorttan.

Ja máhttelisvuoda li ådå æládusájda ja ållo ådå barggosajijda dáppe nuorttan.  

Sáme nuora sihti sæmmi gå ietjá nuora moattevuodav barggosajijs vaj bessi válljit gånnå ja gåktu galggi barggat ja viessot.

Sij sihti liehket maŋen árvvoháhkuhimen.

Jus galggá bisodit årromav – ja jus galggi liehket sáme giellaaddne, ja kultuvrraguodde, dajn guovlojn rijkajn gånnå sámegiella le árggagiellan – le stuoves barggosaje dárbulattja.

Ja jus galggap bisodit ja nannit barggosajijt nuorttan – ja Finnmárkon ållagasj – de vierttiv nannit fábmobierggasav ja vuodulasj infrastruktuvrav.

Ij dat ietjastis boade.

Jus galggap vuorbástuvvat divna dáj, de vierttip ietjama vijsudagáv ja åhpadusav adnet, aktisasjvuoda baktu.

Mij vierttip sihkarasstet árra sehkanimev dajs gudi guoskadalli.

Mij vierttip adnet buorre rutinajt ja vuogijt dialåvgåjda ja gulásguddamijda.

Ja sidáv gærddodit: Mij galggap buoremus láhkáj huksat dábálasj æládusájt – degu ællosujtov, merragattguollimav ja ednambargov. Mij galggap vieledit iemeálmmuga rievtesvuodajt vaj bessi ietjasa kultuvrav dåjmadit.

Danen vierttip nannit ietjama vuogijt guládalátjit Sámedikkijn ja boatsojæládusájn ja ietjá guoskadallij. Dav lip mij åtsådallam.  

Vierttip åvdåsvásstádusáv válldet vaj guládallama sjaddi buorre mielajn, ja jut da bukti vælggogisvuodajt. 

Vierttip árabut guládallat, vaj oadtjop buorre prosessajt ja hieredit rijdojt areállaanoj hárráj boahtteájggáj.

Mij vierttip huksat vaj divna bessi gullut.

Dajna gå miján li demokráhtalasj rabás kanála aktan doajmmat.

Sámedigge háldat legitimitiehtav, gulluvasjvuodav, identitiehtav ja duov dáv sáme jienav.

Miján bierri uddni liehket buorep máhttelisvuohta hásstalusájt tjoavdátjit. Ja buorebut máhttep ásadit aktisasjbargov ja aktijvuodav, gå dåssju nágin lågev jahke dás åvddåla.

Mij bierrip bærrájgæhttjat – vájku ij agev aktijdit – måttijt vieledusájt avta bále. Ja, gå li vuosstebiele berustimij hárraj, de vierttip adnet buorre vuogijt tjoavdátjit jali dåmadittjat dajt buorre vuogijn mij le riektástáhttaj værddogis.  

Gæjnno dialåvggåv bierri liehket oadne.

Æjvvalibme sáme nuoraj Trefoldighetsgirkkon Oslon ja guovtijn buolvaj ællosámijs Fosenis svatjádij muv.

Sidav ájn akti javllat – Ráddidusá bieles – tjielggasit:

Mij galggap nannit dialåvgåv.

Nannit aktan dåjmadimev.

Nannit vuogijt gåktu gulldalip, vieledip ja oahppap sámijs.

Ja sidáv gijttet Sámedikke presidentav lahka ja åskulasj guladallamis daj maŋemus vahkoj birán.

 

Tjåhkanime jådediddje,

Tjuodtjot aktan le ájnas jur dálla. Mij viessop asedis ájge.

Mijá ráddná dáppe nuorttalullen, Ruossja gæhttjal åmastit muhtem ráddnárijkav dakkir vassjásvuodajn majt ep la vuojnnám maŋŋela maŋemus værálda doaro.

Mij dárbahip bisodit jasskavuodav, aktissasjvuodav, stuovesvuodav ja juolov dáppe nuorttan.

Mij vierttip vetsadit ruossjagijt vieledusájn, nav gåktu lip dahkam tjuodij jagij, ållagasj dáppe rádjáguovlojn. Mån diedáv diján li mårråha vieljajs ja oahppajs ietjada sáme berrahijs ruossja bielen rája.    

 

«Ájgge le háksa mij ij ánnkarav luojte», javlla oahpes sáme moallánahkko. Mij lip agev mannamin, jåhtemin, sebrudahkan, nasjåvnnån ja álmmugin. Guokta álmmuga – valla avta ja sæmmi vanntsan.

Demokratijja baktu mij oahppat. Demokratijja buktá åtsådallamijt ja biedjá dajt vuodon buorep mærrádusájda maŋep bálláj.

Nav mij ådå luottajt duolmmop.

Dav mij aktan dahkap.

Dasi lav mån aj vælggogis. 

Gijtto mujsta. – Takk for meg.

 

Stáhtaministara Jonas Gahr Støres dearvvahansárdni Sámediggái njukčamánu 9. b. 2023

Čoahkkinjođiheaddji,

Sámediggi,

Lea allaáiggálaš čuožžut dáppe Sámedikki dievasčoahkkinsáles stáhtaministtarin. Giitu dán vejolašvuođa ovddas beassat dearvvahit Sámedikki dievasčoahkkima. Mun háliidan dovddahit doahttaleami dasa ahte mii leat sápmelaččaid árbevirolaš ássanguovlluin. Mun áiggun dáppe vádjolit várrogasvuođain ja vuollegašvuođain.

Dán čáppa visttis, mii lea konkrehta dan politihkalaš ja rievttalaš stáhtusa symbolan mii sápmelaččain lea álbmogin.

Ja dát stuora dáidda «Luottat» mu duogábealde, mas dáiddár Hilde Skancke Pedersen lea guođđán luottaid sámi goahtesajiin ja hávdesajiin.

Luottat, mearkkat, minstarat ja labyrinttat maid kultuvra ja muitalusat leat guođđán.

Čoahkkinjođiheaddji,

Mu galledeapmi dáppe lea guhká plánejuvvon.

Šaddá goitge sierra mearkkašupmi maŋŋel miellačájehemiid ja čalmmustahttimiid Oslos Fovsen-njárggas sápmelaččaid ovddas geat barget bohccuiguin.

Mun boađán deike vahkku maŋŋel go Norgga ráđđehus lea šállošan Fovsena boazosápmelaččaide.

Mii šállošeimmet go bieggafápmoturbiinnaid konsešuvdnamearrádus 2013:s mielddisbuktá ahte olmmošvuoigatvuođat rihkkojuvvojit. Danne go, nu movt Alimusriekti nanne, dat leat mearkkašahtti vahágin boazosápmelaččaid vejolašvuhtii doaimmahit iežaset kultuvrra.

Dat vejolašvuohta lea sápmelaččain daid konsešuvnnaid mielde maidda Norga lea guorrasan. Dat lea min ovddasvástádus fuolahit ahte dat vuoigatvuođat áimmahuššojuvvojit.

Ja mun deattuhan dan dás Sámedikki sárdnestuolus, ahte Ráđđehus váldá iežas ovddasvástádusa hui duođas ja mii bargat dárkilit ja nu jođánit go vejolaš čuovvolit Alimusrievtti duomu.

Dat lea ádjánan beare guhká.

Ja mii áigut dahkat dan maid sáhttit rievdadit dan.

Mun illudan bargat ovttas luohttámušain Fovsena boazosápmelaččaiguin ja Sámedikkiin gávdnan dihte čovdosa mii sihkkarastá ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat áimmahuššojuvvojit. Ja mii čájehivččii ahte mii čoavdit dan ovttas - gos mii váldit ovddasvástádusa ovttas.

Čoahkkinjođiheaddji,

Mun háliidan juogadit ovtta vásáhusa das go deaivvadin Fovsena boazosápmelaččaiguin mannan bearjadaga. Okta sis dajai ahte go leat vásihan nu olu jagiid vuostálasvuođaid dán áššis, de mii vásiheimmet ahte Norgga stáhta ii lean doppe. Min eai oaidnán. Min eai ipmirdan. Mii leimmet okto. Lei dorvvuhisvuohta, ja dat lei bahčá, logai son.

Ja dat čuozai garrasit. Nu ii galgga leat.

Mii leat ovttaláganat Norgga lága ovddas. Buohkat galget vásihit ahte stáhta vuoiggalaččat fákte lágaid ja ahte lágat čuvvojuvvojit ja ahte min vuoigatvuođat áimmahuššojuvvojit ja ahte stáhta atná min árvvus.

Dat lea eaktun jus galgat eallit ovttas, buot min girjáivuođas. Ahte sáhttá leat dakkár «mii» mii fátmmasta buohkaid.

 

Mis lea oktasaš muitalus, oktasaš historjá, sámi álbmogis ja norgalaččain.

Muhto sápmelaččaid historjá, eamiálbmogin, manná guhkkeliidda maŋás. Dat lea bistán guhkit.

Dii lehpet leamašan dáppe hui guhkes áiggi.

Olu ovdal rájiid, stáhtaid, stáhtaásahusaid, čállojuvvon lágaid.

Dii fuomášeiddet luondduriggodagaid, gáttis, jogain ja mearas, movt daid sáhtii ávkkástallat ja seailluhit.

Dii lehpet čohkken máhtu, das ahte movt sáhttá eallit luonddus, maid lehpet juogadan minguin, norgga searvevuođain.

Dakkár searvevuođain mas dál leat stuoraservodat ja báikkálaš servodagat, majoritehtat ja minoritehtat, eamiálbmogat ja sisafárrejeaddjit. Nu go ávvudeimmet iluin olu báikkiin Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi, mii lea leamašan almmolaš leavgabeaivi 20 jagi.

Čoahkkinjođiheaddji,

Dáččat ja sápmelaččat elle máŋga čuođi jagi ovttas, maiddái luondduriggodagaid dáfus.

Muhto leat leamašan olu lossa logijagit gos Norgga stáhta lea doaimmahan dáruiduhttima, mii lea hui vuoigatmeahttun leamašan sámi giela, kultuvrra ja identitehta vuostá, ja dan bákkuin.

Dat lea dakkár vuoigatmeahttunvuohta maid Norgga stáhta lea dagahan sápmelaččaid ovdii - ja maid Majestehta Gonagas lea čiekŋalit šállošan buohkaid ovddas, dás Sámedikki sárdnestuolus.

Mii dárbbašin ain olu máhtu birra ahte mii dáhpáhuvai dáruiduhttináiggi.

Movt dat sáhtii dáhpáhuvvat, manne dáhpáhuvai, ja maid das sáhttit oahppat.

Geahččan dihte ovddosguvlui.

Dan dihte lea Duohtavuohta- ja seanadankommišuvnnas dehálaš bargu. Dat geige iežas raportta Stuoradiggái ovdal geasi, ja addá midjiide vuođu mannat viidáseappot ovttas.

Dan mii dárbbašit.

Sihke duohtavuođa ja seanadeami. Olmmošárvvu ja dásseárvvu.

Go mis leat ain hástalusat: Gielat mat jávket. Árbevirolaš eallinvuogit mat eai sirdojuvvo buolvvas bulvii. Dearvvašvuođahástalusat. Olmmošlohku njiedjá árbevirolaš sámi ássanguovlluin.

Olu sápmelaččat vásihit dál loavkašuhttima ja vealaheami. Vaššicealkámušat bohtet ovdán sámi ođasáššiid oktavuođas. Sámediggepresideanta lea vásihan olu roavva cielaheami ja áitagiid sosiála mediain maŋemus beivviid. Nu muitalit maiddái olu sámi nuorat.

Lea duođalaš, ja dagaha dorvvuhisvuođa.

Ja dat ii leat dohkálaš. Nie ii galgga mis leat.

Diehtemeahttunvuohta ráhkada ovdagáttuid.

Ovdagáttut dagahit vealaheami.

Čoahkkinjođiheaddji,

Mii fertet dohkkehit vássánáiggi - ja dálááiggi - vai sáhttit ovttas bargat boahtteáiggi hárrái.

Geassemánus diibmá rahppui Oslo Nationálamusea, davviriikkaid stuorimus dáiddamusea.

Badjel miljovnna guossi leat oaidnán boađáhagas guovdageaidnulačča Máret Ánne Sara dáidaga mii lea golbma mehtera allat ja vihtta mehtera govdat: Dego liidni njeallječuođi bohccooaiveskálžžus, sámi leavgga minstaris.

Dat lea hirpmus.

Politihkalaš sáhka elliid, guohtuma ja rivttiid dáistaleami birra lea čielggas - ja garas.

Sara lei ovttas guvttiin eará sámi dáiddáriin davviriikkaid paviljoŋga Veneziabiennalis 2022:s.

Dát lea okta olu ovdamearkkas das movt sámi kultuvra oidno ain viidábut - sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat - filmmain ja TV-ráidduin - ja musihkas - dan rájes mii lea árbevirolaš dan rádjái mii lea ođđaáigáseamos čuojahanlisttuin.

Ja mii háliidit nannet dán ovdáneami.

Nu go mii čállit Hurdalplattfoarpmas, de áigu Ráđđehus čađahit rahčamuša sámegielaid ja našuvnnalaš sámi kulturloktema várás.

Sámi nationálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla huksen manná nu movt plánejuvvon. Ja sámi dáiddamusea huksema prošekteren lea jođus.

Mii áigut ahte sámegielat galget nannejuvvot, buot dásiin, mánáidgárddiid rájes, vuođđooahpahusa čađa ja alit oahpus. Ráđđejus lasiha dán jagi sámi oahpahussii juolludeami ja várre eambbo ruđa sámi oahpponeavvuide. Borgemánu 1. b. rájes šaddá mánáidgárdi nuvttá Davvi-Romssas ja Finnmárkkus.

Mii dahkat nu dan dihte go diehtit ahte sámi giellamáhttu lea rašši.

Mun muittán go galledin Deanu vuođđoskuvlla muhtun jagiid áigi. Okta sámegieloahpaheaddji lei mánáid ládje ja muitalii munnje stuora fuolastumi birra. Gii galggai oahpahit mánáide sámegiela daid mánuid go sus lei mánnáoažžunvirgelohpi?

Olu suohkanat dahket stuora barggu. Olu ovttaskasolbmot barget garrasit sámegieloahpahusain, sihke oahpaheaddjit ja sii geat jođihit skuvllaid ja mánáidgárddiid.

Mii fertet sin rámidit.

Seammás eat sáhte leat gitta áŋggirdeddjiin ja ovttaskasolbmuin. Buohkat galget oažžut ollašuvvat iežaset rivttiid oažžut sámegieloahpahusa ja oahpahusa sámegillii buori vugiin. Dat ferte dahkkot beroškeahttá orrot go sii sámi guovllus vai eai.

Jus mii dan galgat nagodit, de mii fertet oahpahit ja rekrutteret eanet sámegielat oahpaheddjiid go dál. Dan dihte lei lunddolaš Ráđđehussii válljet gelbbolašvuođa ja rekrutterema fáddán dán jagáš Stuoradiggedieđáhussii sámegiela, kultuvrra ja servodateallima birra.

Mii oaidnit stuorát gova dás: Jus eanebut doalahivčče sámegiela olles oahppomannolaga čađa, de stuorru maid rekrutterenvuođđu mánáidgárddiide, skuvllaide ja sámi ásahusaide. De mii nannešivččiimet sámegielaid - ja sámi identitehta.

Ja dat dahká maid ahte mii buohkat oahppat eambbo sámi historjjá ja kultuvrra birra.

Čoahkkinjođiheaddji,

Mii deaivat hástalusaid ja vejolašvuođaid dálááiggis mat gáibidit buoremusa mis oktasašvuohtan. Barggut mat gáibidit ahte mii gávdnat čovdosiid mat speadjalastet girjáivuođa ja ahte mii doahttalit sihke minoritehtaid ja majoritehtaid vuoigatvuođaid.

Mii fertet ávkkástallat luondduriggodagaid dohkálaš ja guoddevaš láhkái.

Ovttas mii fertet dustet ja vuostálastit globála dálkkádathástalusaid. Dat čuhcet midjiide buohkaide - ja erenoamážit dáppe davvin.

Dálkkádatrievdamat addet midjiide - álbmotválljejuvvon politihkkáriidda dál - erenoamáš ovddasvástádusa boahttevaš buolvvaid hárrái. Lea olu mii sáhttá manahuvvot.

Davviguovllut liegganit, jieŋat suddet, jihkiid vuolde ihtet dološ dávvirat ja eará bázahusat. Eanadagat rivdet.

Dálki garrá. Mii vásihit guhkit áiggiid go mearra ja guolli eai leat liikká álkit olámuttus mearrabivdiide - ja mii vásihit lássejuvvon guohtumiid.

Mii fertet ovttas doaimmahit jierpmálaš politihka mii sáhttá dustet ja ráddjet dálkkádatrievdamiid, nu go mii leat lohpidan máilmmiservodahkii ja boahttevaš buolvvaide.

Mii fertet bissut ovttas guvllolaš ja našuvnnalaš forain - ja globálalaččat. Sámi vásáhusat galget gullot, nu go mun dovden daid jagiid go ledjen olgoriikkaministtar ja juogadin iežan sárdnunáiggi sámediggepresideanttain árktalaš čoahkkimiin.

Čoahkkinjođiheaddji,

Mun lean giitevaš sámi organisašuvnnaid, ealáhusaid ja ovttaskasolbmuid, erenoamážit nuoraid, biras- ja dálkkádatáŋgirdeami ovddas. Mearkkaša olu go eamiálbmogat miehtá máilmmi atnet stuora jiena ja čuodjandiimmu ja boktet riikkaid ja eiseválddiid mat ođđet.

Dii oaidnibehtet mii dáhpáhuvvá.

Mii fertet dahkat muhtun dehálaš válljejumiid. Jus mii galgat olahit dálkkádatmihtuid, de mii fertet láhčit diliid guoddevaš stuorrumii, buktin dihte lieggasa viesuide ja energiija doaimmaide, de dárbbašuvvo eanet ođasmahtti fápmu - de dárbbašuvvo eanet neahtta - ja eanet energiijaekonomiseren - miehtá riikka.

Nuppástus mii dárbbašuvvo, lea mearkkašahtti. Measta miehtá riikka leat pláneme movt ávkkástallat ođasmahtti energiijaresurssaid, sihke biekkas, gáttis ja mearas - ja beaivvážis. Ruoná molsun lea bures boahtán johtui.

Muhtun osiin riikkas maid váilu el-fápmu mii hehtte dietnasa ja stuorruma fitnodagain - ja mat divrudahttet el-rávnnji sakka.

Davimus Norggas ii leat vuos nie. Muhto dat šaddá nu. Jus mii eat daga maidege.

Davvin leat stuora vejolašvuođat ovdánahttit ođasmahtti energiija.

Davvin lea olu vejolašvuođat ođđa ealáhusaide ja máŋggalágan ođđa, ođđaáigásaš bargosajiid.

Sámi nuorat háliidit maid nu movt eará ge nuorat máŋggalágan bargosajiid maid gaskkas válljejit go galget mearridit gos ja movt sii áigot eallit.

Sii háliidit leat mielde árvoháhkamis.

Doalahan dihte ássama - ja vai leat sámi giellageavaheaddjit, kulturguoddit, daid guovlluin riikkas gos sámegiella lea beaivválaš giella - de leat dorvvolaš bargosajit eaktun.

Doalahan ja nannen dihte bargosajiid davvin - ja erenoamážit Finnmárkkus - de mii fertet nannet fápmobuvttadeami ja vuđolaš infrastruktuvrra.

Dat ii dáhpáhuva iešalddis.

Jus mii galgat lihkostuvvat dainna, de mii fertet atnit ávkki visot min jierbmáivuođas ja máhtus, oktasaččat.

Mii fertet árrat jo váldit sin fárrui geaidda guoská.

Mii fertet bisuhit buriid gulahallan- ja gulaskuddanrutiinnaid.

Ja geardduhan fas: Mii galgat áimmahuššat árbevirolaš ealáhusaid bures - nu go boazodoalu, guolásteami ja eanandoalu. Mii galgat doahttalit ja vuhtiiváldit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid doaimmahit iežaset kultuvrra.

Dan dihte fertet mii nannet iežamet gulaskuddanrutiinnaid Sámedikkiin ja boazodoalloealáhusain ja eará guoskevaččaiguin. Dan mii leat vásihan.

Mii fertet váldit ovddasvástádusa das ahte gulaskuddamat dáhpáhuvvet vuohkkasit, ja ahte dat geatnegahttet.

Mii fertet árrat álgit, vai mii sihkkarastit buriid proseassaid ja eastadit riidduid areálageavaheami birra boahtteáiggis.

Mii fertet sihkkarastit ahte buohkat gullojuvvojit rievttalaččat.

Go mis leat demokratiija rabas kanálat doaibmat ovttas.

Sámediggi hálddaša legitimitehta, gullevašvuođa, identitehta ja iešguđet sámi jienaid.

Mii livččiimet galgan leat buorebut ráhkkanan dán áigge čoavdit hástalusaid. Ja buorebut maid ásahit ovttasbargguid ja oktavuođa, go dušše moaddelogi jagi áigi.

Mii berrešeimmet sáhttit áimmahuššat - jus eat sáhte ge álo ovttastahttit - máŋga ášši oktanis - ja go leat vuostálasvuođat, de mis fertejit leat buorit rutiinnat čoavdit dahje gieđahallat dakkár vugiin mii lea riektestáhta árvosaš,

Ságastallamiid galgá leat álki álggahit.

Deaivvadeamit sámi nuoraiguin Trefoldighetsgirkus Oslos ja guvttiin buolvvain Fovsen-boazodoallosápmelaččaiguin čuhce munnje.

Háliidan fas deattuhit - Ráđđehusa bealis - hui čielgasit:

Mii galgat nannet gulahallama.

Nannet ovttasdoaimma.

Nannet dan ahte vuogi movt mii guldalit ja vuhtiiváldit sápmelaččaid ja oahppat sis.

Ja mun giittán sámediggepresideantta lagas ja luohttevaš oktavuođa ovddas daid maŋemus vahkuid.

Čoahkkinjođiheaddji,

Dál lea erenoamáš dehálaš čuožžut ovttas. Mii eallit ráfehis áiggis.

Min ránnjá nuortan, Ruošša, viggá vuollástit ovtta iežas  ránnjáriikkain, dakkár garra vugiin maid eat leat oaidnán nuppi máilmmisoađi rájes.

Mii dárbbašit ráfi, ovttasbarggu ja stabilitehta ja vuollegis gealdagasvuođa dáppe davvin.

Mii fertet láhttet Ruošša álbmogiin bures, nu go leat dahkan jahkečuđiid, erenoamážit dáppe rádjeguovlluin. Mun dieđán dii jurddašehpet olu din sámi vieljaid ja oappáid birra geat leat Ruošša bealde ráji.

 

«Áigi lea skiippa mii ii luoitte áŋkora», nu dadjá dovddus sámi sátnevájas. Mii leat álo mátkkis, jođus, servodahkan, našuvdnan ja álbmogin. Guokte álbmoga - muhto ovtta ja seamma fatnasis.

Demokratiija oahpaha go lea buot buoremusas. Demokratiija váldá mielde vásáhusaid ja ráhkada buoret mearrádusvuođu boahtte luoddaearus.

Nu mii ráhkadit ođđa luottaid.

Dan mii galgat ovttas čájehit.

Dasa geatnegahtán iežan.

Giitu mu bealis.

 

Staateministeren healsoehtimmie Saemiedægkan njoktjen 9.b. 2023

Tjåanghkoeåvtehke, Saemiedigkie,

Dïhte lea goh heevehtimmie daesnie tjåadtjodh stoerretjåanghkoen-savkesne Saemiedigkesne – goh staateministere. Gæjhtoe dan nuepien åvteste Saemiedigkien stoerretjåanghkoem heelsedh. Manne sïjhtem jååhkesjidh mijjieh libie saemiej aerpievuekien årromedajvine. Mijjieh sïjhtebe daesnie vååregelaakan jïh seahkarimmine fealadidh.

Daennie tjaebpies gåetesne, dïhte konkreete symbovle dam politihken jïh reaktan staatuse mah saemieh goh åålmeginie utnieh.

Dejnie stoerre tjeahpoevierhkine “Gïejh” (‘Luottat’) mov duekesne, gusnie tjiehpiedæjja Hilde Skancke Pedersen lea gïejh gööthsijjeste jïh kroeptesijjeste.

Gïejh, væhtah, leahtah jïh labyrinth mah kultuvre jïh soptsesh leah laehpedh dej minngesne.

 

Tjåanghkoeåvtehke,

Guhkiem soejkesjamme manne diekie guessine galkem båetedh.

Læjhkan sjïere mïelem åådtje stujmiej jïh mïerhkesjimmiej mænngan Oslovisnie saemide mah båatsosne Fovsenjaarkesne.

Manne diekie båatam våhkoen mænngan nöörjen reerenasse lea båatsoesaemide Fovsenjaarkesne gaatelassjeme.

Mijjieh gaatelassjimh konsesjovnemieriedimmide bïegkefaamoeturbijnide 2013 raejeste mah almetjereaktide mïedtelieh. Juktie, guktie Jollemesreakta nænnoste, dah sijhtieh dan negatijve effektem båatsoesaemiej nuepide utnedh dej kultuvrem eadtjaldehtedh.  

Saemieh dam nuepiem utnieh konvensjovni mietie mejtie Nöörje lea jååhkesjamme guktie aalkoeåålmegi reaktah vaarjelidh. Dïhte lea mijjen dïedte hoksedh dejtie reaktide gorredidh.

Manne daesnie tjïertestem, Saemiedigkien håalemesijjeste, Reerenasse dam dïedtem vaalta jïh sæjhta eensilaakan guhkiebasse barkedh dåapmoen Jollemesreakteste dåeriedidh.

Tïjje lea vaaseme.

Mijjieh sïjhtebe darjodh maam maehtebe dam jeatjahtehtedh.

Manne sïjhtem jearsoeslaakan laavenjostedh båatsoesaemiejgujmie Fovsenjaarkesne, jïh Saemiedigkine, loetemem gaavnedh mij vïhnesjidh saemiej reaktide gorredidh. Jïh mij maahta vuesiehtidh mijjieh dam loetebe goh ektievoete – gusnie mijjieh ektesne dïedtem vaeltebe.

 

Tjåanghkoeåvtehke,

Manne sïjhtem dååjrehtimmiem juekedh tjåanghkoste båatsoesaemiejgujmie Fovsenjaarkeste minngemes bearjadahke. Aktem dejstie jeehti jaepiej mietie vuastalimmine dejnie aamhtesinie mijjieh dååjrehtimh nöörjen staate ij lij daesnie mijjese. Idtjimh vååjnoes. Idtjin mijjiem guarkoeh. Mijjieh libie oktegh. Dïhte lij ovjearsoes, jïh dïhte lij vaejvie, dïhte jeehti.  

Dïhte mannem baajnehti. Ibie maehtieh naemhtie utnedh.

Mijjieh seammavyörtegs laaken uvte Nöörjesne. Gaajhkh gelkieh dååjrehtidh staate lea rïekteslaaketje vaarjelæjja mij vaarjele laaki mietie fulkesidh jïh mijjen reaktide gorredidh jïh staate mijjiem seahkarimmine dåastohte.

Dïhte tsïhkestahta jis maehtebe ektesne jieledh, gaajhkene mijjien gellievoetesne. Guktie mijjieh maehtebe “mijjieh” årrodh mij gaajhkem faerhmeste.

*

Mijjien ektiesoptsese, ektiehistovrije, saemieh jïh daaroeh.

Mohte saemiej histovrije, aalkoeåålmegisnie, guhkebe jåhta. Dïhte lea guhkiem orreme.

Dijjieh lidie daesnie guhkiem, guhkiem juassah.

Guhkiem raasti åvteli, staati åvteli, staateinstitusjovni åvteli, tjaaleme laaki åvteli.

Dijjieh vierhtieh vueptiestin eatnamisnie, jeanojne, jaevrine jïh mearosne, guktie meehtin dam nuhtjedh jïh gorredidh.

Dijjieh maahtoem tjöönghkin, guktie eatnamisnie jieledh, jïh dam dijjieh mijjese juekiejin, nöörjen ektievoetine.

Ektievoete mij daan biejjien stoerreseabradahke jïh voengeseabradahke, jienebelåhkoeh jïh unnebelåhkoeh, aalkoeåålmege jïh sïjsejuhtijh – jïh gaajhkh sïjsejuhtijh. Guktie mijjieh aavojne heevehtimh gellie sijjine laantesne Saemieåålmegen biejjie, goevten 6.b., mij daelie lea byögkeles saevegebiejjiem orreme 20 jaepine.

 

Tjåanghkoeåvtehke,

Gellie tjuetie jaepine daaroeh jïh saemieh ektesne eksisteereme, aaj vierhtiej nåhtoen bïjre.

Mohte gellie vaejvie luhkie jaepiej mietie gosse nöörjen staate lea daaroedehtemem tjïrrehti, vesties ovreaktoe saemiej gïeli, kultuvri jïh identiteeti vööste, jïh dam tjabrehtimmine. 

Ovreaktoe mij nöörjen staate lea saemien åålmegem stilli – jïh mij Dïhte Majesteete Gånka ektievoeten åvteste lea gaatelassjeme, daesnie Saemiedigkien håalomestovleste.

Mijjieh ennje jïjnje maahtoem daarpesjibie maam deahpadi daaroedehtiemisnie.

Guktie dïhte meehtie deahpadidh, man gaavhtan dïhte deahpadamme jïh maam mijjieh maehtebe daan biejjien lïeredh. 

Åvtese vuejnedh

Dan gaavhtan lea Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne vihkeles barkoe. Dïhte dan reektehtsem Stoerredægkan buakta giesien åvteli, jïh dïhte mijjese våaromem vadta ektesne jåerhkedh vaedtsedh.

Dam mijjieh daarpesjibie.

Dovne saetniesvoete jïh likteme. Almetjevierhtie jïh seammavyörtegs.

Juktie ennje haestemh utnebe: Gïelh mah smållenieh. Aerpievuekien jieledevuekieh mah eah leah boelveste boelvese jåhteme. Healsoehaestemh. Vaenebe almetjh årrodh dennie dajvine gusnie saemiej aerpievuekien årromedajvh.

Jïjnjh saemieh daaresjimmiem jïh dïedtelgimmiem daan biejjien dååjrehtieh. Væssjojes lahtestimmieh båetieh saemien saernide. Saemiedigkiepresidente lea dåastoehtamme jïjnjh væssjoehtimmieh jïh aajhtoeh sosijaale medijinie dej minngemes biejjine. Daam aaj jïjnjh saemien noerh jiehtieh.

Dïhte lea itjmies, dïhte ovjearsoesvoetem skaepede.

Jïh dïhte lea ij guktie gænnah saemievæssjoehtimmiem jååhkesjh. Ibie edtjh naemhtie utnedh.

Almetjh fer vaenie daajroem utnieh jïh destie åvtelhaarvoeh sjidtieh.

Åvtelhaarvojste maahta sïerredimmiem sjïdtedh.

 

Tjåanghkoeåvtehke,

Mijjieh tjoerebe doj baaletjem jååhkesjibie – jïh daejbaaletjem – guktie maehtebe ektesne tjåadtjoeh båetije biejjide.

Ruffien doen jaepien orre Nasjonaalemuseumem rïhpesti Oslovisnie, Noerhten stööremes tjeahpoemuseume.

Jienebh enn akte millijovne guessieh lea dåastoehtamme oksen lïhke golme meteerh jolle jïh vïjhte meteerh gamte tjeahpoevierhke maam Máret Ánne Sara Guovdageajnoste lea dorjeme: vïedtjejievege njieljie tjuetieh bovtsen åejjieh, saemien saevegen malline.

Dïhte faamoje.

Dïhte politihken dïjre dyjri, gåatomen jïh reaktaj bïjre lea tjïelkes – jïh julmies.

Sara jïh göökte jeatjah tjiehpiedæjjah lin noerhten paviljonge biennalesne Venezia:sne 2022.

ïhte akte destie gellie vuesiehtimmijste guktie saemien kultuvre stuerebe sijjiem åådtje – Nöörjesne jïh internasjonaalesne – filmh jïh TV-raajroeh – jïh musihke – aerpievuekien vuekeste daaletjen vuakan lea bijjemes spïelemelæstojne.

Mijjieh sïjhtebe dam evtiedimmiem nænnoestidh.

Guktie mijjieh Hurdalsplattformesne tjaelebe Reerenasse sæjhta eensilaakan saemien gïeligujmie barkedh jïh aaj nasjonaale saemien kultuvrelutnjeminie barkedh.

Saemien nasjonaaleteaterem jïh saemien jåarhke- jïh båatsoeskuvlem tseegkeme jåhta guktie soejkesjamme. Jïh lea aaj aalkeme saemien tjeahpoemuseumem prosjekteeredh tseegkedh.

Mijjieh sïjhtebe saemien gïelide nænnoestidh, gaajhkene njieptjine, maanagïertesne, maadthööhpehtimmien tjïrrh jïh jollebe ööhpehtæmman. Reerenasse dåarjoem saemien ööhpehtæmman lissehte daan jaepien jïh jienebe beetnegh saemien learoevierhtide. Jïh mïetsken 1.b. raejeste maanagïerte namhtah Noerhte-Romssesne jïh Finnmaarhkesne.

Mijjieh dam darjobe juktie daejrebe saemien gïelemaahtoe lea dasmoes.

Manne måjhtam gosse manne lim guessine Deatnun maadthskuvlesne naan jaepiej juassah. Lohkehtæjja saemiengïelesne lij nåajsan, jïh dåeriesmoerem mannine juekieji. Gie edtja dejtie learoehkidie lïerehtidh gosse dïhte permisjovnem utni?

Gellie tjïelth stoerre barkoem darjoeh. Gellie almetjh saemien gïelide lïerehtidh, lohkehtæjjah jïh dah gïeh skuvline jïh maanagïertine berkieh.

Mijjieh daarpesjibie dejtie garmerdehtedh.

Seamma aejkien ibie maehtieh darjodh guktie mijjieh jearohks ïedtjeladtjide jïh aktegs almetjidie. Gaajhkesh edtjieh dej reaktah lïerehtæmman saemiengïelesne illedh hijven vuekine. Dam tjuara darjodh seamma saaht saemien dajvesne jallh dan ålkoelisnie årroeh.

Jis mijjieh galkebe dam maehtedh darjodh, tjoerebe jienebh saemien lohkehtæjjah lïerehtidh jïh rekrutteeredh. Dan gaavhtan iemie Reerenasse maahtoem jïh rekrutteeremem veeljie goh dan jaepien dïjrem Stoerredægkan saemien gïeli, kultuvren jïh seabradahkejieledi bïjre.

Mijjieh stuerebe guvviem vuejnebe daesnie: Jis jienebh sijhtieh saemien gïeligujmie abpe ööhpehtimmien mietie gïehtelidh, dellie rekrutteeremevåarome stuerebe sjædta, maanagïertide, skuvlide jïh saemien institusjovnide. Dellie mijjieh dejtie saemien gïelide nænnoestibie – jïh saemien identiteetem.

Jïh destie aaj maahtoem stuarene saemien histovrijen jïh kultuvren bïjre gaajhkene mijjine.

 

Tjåanghkoeåejvie,

Mijjieh haestemh jïh nuepieh daaletje dåastoehtibie mah krievieh dam bööremes mijjeste goh ektievoete. Laavenjassh mah krievieh mijjieh loetemh gaavnebe mah gellievoetem vuesiehtieh jïh dovne jienebelåhkoen jïh unnebelåhkoen reaktide seahkarieh.

Mijjieh tjoerebe eatnemevierhtide nuhtjedh monnehke jïh eensi vuekesne.

Ektesne tjoerebe dovne dåastoehtidh jïh gæmhpode dejtie globaale klijmahaestiemidie. Jïh akte stoerre bielie årroejijstie dam dååjroeh – jïh sjïere daebpene noerhtene. 

Klijmajarkelimmieh mijjese vedtieh – goh åålmegeveeljeme politihkerh daan biejjien – sjïere dïedtem dejtie båetije boelvide. Daate mijjen dïedte.

Noerhtedajvh bïjvelåbpoe, jïenge sjalkehte, jiehkine dovletjen dïrregh jïh jeatjah gïejh jijhtieh. Eatneme jeatjahtahta.

Vearelde tjarkebe sjædta. Mijjieh dååjrehtibie guhkebe boelhkh gosse mearoe jïh guelieh unnebe jaksoes göölijidie – jïh mijjieh dååjrehtibie jïengedamme gåatomh.

Mijjieh tjoerebe ektesne tjåadtjodh jïermijes politihkine mij maahta klijmajeatjatehtemh dåastoehtidh jïh gaertjiedidh, guktie mijjieh libie vearteneseabradahkese jïh båetije boelvide luhpiedamme.

Mijjieh tjoerebe ektesne tjåadtjodh regiovnale jïh nasjonaale tsiehkine – jïh globaale. Dah saemien dååjrehtimmieh edtjieh govloes, guktie manne dååjrehtim mov jaepiej mietie goh ålkoelaanteministere jïh mov håalometïjjem saemiedigkiepresidentine juekiejim arktihken tjåanghkojne.

 

Tjåanghkoeåejvie,

Manne leam gyjhteladtje byjrese- jïh klijmaeadtjaldehtemen åvteste saemien organisasjovnine , jielieminie jïh aktegs almetjinie, sjïere noerine. Dïhte lea vihkeles aalkoeåålmegh veartanisnie dej olkegïelem nuhtjieh jïh dejtie laantide jïh åejvieladtjide gåaskoeh mah åerieh.

Dah vuejnieh maam deahpede.

Mijjieh tjoerebe naan vihkeles veeljemh vaeltedh. Juktie klijmaulmide jaksedh, monnehke sjïdtemasse jarkelidh, bïjveles gåetieh utnedh jïh energijem sïeltide utnedh, dellie daarpesje orrestamme faamoem – jienebh nehtem daarpesjibie – jïh dellie jienebe energijeekonomiseeremem daarpesjibie – abpe laantesne.

Jarkelimmie maam tjuara darjodh lea stoerre. Mahte gaajhkh bielieh laantesne soejkesjieh guktie dejtie orrestamme energijevierhtide nuhtjedh, bïegkeste eatnamistie jïh bïegkeste mearosne – jïh biejjeste. Dïhte kruana jarkelimmie joe aalkeme.

Bieline laantesne mijjieh dan vaenie faamoem utnebe maam dïenestimmieh jïh sjïdtedimmiem heerrie sïeltine – jïh mestie aaj elfaamoem dovrehkåbpoe sjædta.

Ibie ennje desnie daebpene noerhtemes Nöörjesne. Mohte mijjieh dohkoe båetebe. Jis stille tjahkasjibie.

Nuepieh orrestamme energijem evtiedidh noerhtene leah hijven.

Nuepieh orre jieliemidie jïh jïjnjh orre, daaletjen barkoesijjieh noerhtene leah jïjnjh.

Saemien noerh seammalaakan goh jeatjah noerh sijhtieh gellievoetem barkoesijjijste jïh dej gaskem veeljedh gåessie dah gelkieh nænnoestidh gusnie jïh guktie dah sijhtieh jieledh.

Dah sijhtieh vierhtiesjugniedimmesne meatan årrodh.

Guktie årroejidie gorredidh – jïh saemien gïeleutnijh utnedh, kultuvreguedtijh, dejnie dajvine laantesne gusnie saemiengïele aarkebiejjiengïele – lea jearsoes barkoesijjieh daerpies.

Jïh guktie barkoesijjieh noerhtene gorredidh jïh nænnoestidh – sjïere Finnmaarhkesne – tjoerebe faamoefasseldimmiem jïh dan våaromen infrastruktuvrem nænnoestidh.

Ij dam maehtieh jïjtje darjodh.

Jis mijjieh galkebe maehtedh gaajhkem darjodh, tjoerebe mijjen jïermijevoetem jïh lïeremem nuhtjedh goh ektievoete.

Mijjieh tjoerebe gaajhkigujmie soptsestalledh.

Mijjieh tjoerebe hijven rutijnh dialåågese jïh govlehtehtemem utnedh.

Jïh ikth vielie: Mijjieh edtjebe hijvenlaakan dejtie aerpievuekien jieliemidie gorredidh – goh båatsoe, mearoegööleme jïh laantenburrie. Mijjieh edtjebe aalkoeåålmegi reaktide seahkaridh dej kultuvrem gïehtelidh.

Dan gaavhtan tjoerebe mijjen konsultasjovnen rutijnh nænnoestidh Saemiedigkine jïh båatsoeburrine jïh jeatjahgujmie gïeh ïedtjem aamhtesen bïjre utnieh. Dam libie dååjrehtamme.

Mijjieh tjoerebe dïedtem vaeltedh konsultasjovnine dåajmijes vuekine tjïrrehtidh jïh dah åeliedieh.

Mijjieh tjoerebe aareh dejnie aelkedh, guktie mijjieh maehtebe hijven prosessh tjirkedh jïh tsælloeh heerredidh aarealeåtnoen bïjre båetije aejkien.

Mijjieh tjoerebe tjirkedh gaajhkh eensilaakan govlesuvvieh.

Juktie mijjieh demokratijen ræhpas laavenjostemen kanaalh utnieh.

Saemiedigkie legitimiteetem, govlesovvemem, identiteetem jïh ovmessie saemien gïelh reerie.

Mijjieh byörebe buerebe ryöjredamme daan biejjien haestemh loetedh. Jïh byörebe buerebe maehtedh laavenjostemem jïh ektievoetem tseegkedh, enn naan luhkieh jaepieh daan åvteli.

Mijjieh byörebe buerebe gorredidh – jïlhts ij gåessegh iktedidh – jienebe krööhkestimmieh seamma sienten. Jïh gosse ïedtjh vuastalieh, dellie tjoerebe hijven rutijnh utnedh dejtie loetedh jïh gïetedidh vuekine mij lea vyörtegs reaktastaatesne.

Baalka dialåågese tjuara åenehks årrodh.

Gaavnesjimmieh noerigujmie Trefoldighetsgærhkosne Oslovisnie jïh göökte boelvine båatsoesaemieh Fovsenistie lij vihkeles munnjien.

Manne sïjhtem ikte vielie tjïertestidh – Reerenassen åvteste – tjïelkeslaakan:

Mijjieh edtjebe dialåågem nænnoestidh.

Ektiebarkoem nænnoestidh.

Vuekiem nænnoestidh guktie mijjieh saemide goltelidh jïh seahkaridh jïh saemijste lïeredh. Jïh manne Saemiedigkiepresidentem gæjhtam dan lïhke jïh jearsoen gaskesadtemen åvteste dej minngemes våhkoej.

 

Tjåanghkoeåejvie,

Ektesne tjåadtjodh lea dan vihkeles daelie. Mijjieh båånhtseres tïjjem jielebe.

Mijjen kraanna dunnie noerhteluvlien, Russlaante voejhkele aktem dejstie jeatjah kraannalaantem gyrreldidh, vuekine maam ibie leah vuajneme mubpien veartenedåaroen mænngan.

Mijjieh raeffiem, laavenjostemem, stabiliteetem jïh seadtoem daebpene noerhtene.

Mijjieh daarpesjibie russlaanten åålmegem seahkaridh, guktie mijjieh gellie tjuetie jaepiej mietie dorjeme, sjïere daesnie raastedajvine. Manne daajram dijjieh dijjen åabpah jïh vïellh saemien maadtosne russlaanten bielesne båånhtseridie.

*

“Juhtieminie buerebe årroeminie”, saemien raajese. Mijjieh juhtieminie, goh seabradahke, nasjovne jïh åålmege. Göökte åålmegh – seamma juhtiemisnie.

Demokratije gosse bööremes lea lïereme. Demokratije dååjrehtimmieh meatan vaalta jïh dej mietie buerebe mieriedimmieh båetije aejkien dorje.

Naemhtie orre gïejh skaepiedibie.

Mijjieh galkebe dam ektesne vuesiehtidh.

Dïsse manne åeledem.

Gæjhtoe mov åvteste.