Vearroláhkaossodat

Almmustahttináigodat

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Vearroláhkaossodaga ovddasvástádus lea ovddidit ja hálddašit vearu, divadiid ja duolluid njuolggadusčoahki. Dat ráhkkanahttá láhkaárvalusaid Stuorradiggái, ja fuolaha beaktilis vearro- ja divathálddašeamis.

Ossodaga jođiha ekspedišuvdnahoavda Amund Noss. Oss.dir. Knut Erik Omholt lea nubbinjođiheaddji. Vearroláhkaossodagas leat guhtta sekšuvnna: Ealáhus- ja kapitálasekšuvdna, Person- ja fitnodatvearrosekšuvdna, Hálddahus- ja etáhtastivren sekšuvdna, Gaskalaš vearu sekšuvdna, Vearrosoahpamušaid ja olgoritáššiid sekšuvdna ja Vearrohálddašan- ja gáibidannjuolggadusaid sekšuvdna.

Juohke jsekšuvnnas lea ovddasvástádus buot bargguide mat gullet guđege sekšuvnna fágasurggiide, mii mearkkaša ahte galget doaibmat čállin sihke politihkalaš jođihangottis, láhkaráhkadanbargguin, áššečilgemiin, diehtojuohkimiin, olgguldas etáhta čáđahemiin, riekteáššiin jna.

Ealáhus- ja kapitálasekšuvdna (EKS)

Sekšuvdnajođiheaddji: Oss.dir.. Bjørn Berre.

Barggut:
Dábálaš ealáhusvearuheapmi, eanandoallu, vuovdedoallu ja guolásteapmi, petroleumvearuheapmi, čáhcefápmovearuheapmi, mearrajohtolat, dáhkádusdoaibma, rehketdoallu ja vearru, vearukeahtes institušuvnnat, miehtanáššit vearrolága 11-22 mielde (ovdalaš 1961-láhka), dábálaš kapitála- ja dienasvearuheapmi, valuhta, obligašuvnnat, ruhtadan instrumenttat, konsearnaid siskkáldas ruhtasirddašeamit, opmodatvearru, eaiggáduššanvearru, árbendiva, vearronjuolggadusat mat gusket árbemii ja skeaŋkkaide, autorisašuvdnaortnet rehketdolliide.

Person- ja fitnodatvearrosekšuvdna (PFS)

Sekšuvdnajođiheaddji: Oss.dir. Jon Tingvold.

Barggut:
Jahkásaš vearrohoiddut, dienasbargiid vearuheapmi, penšunisttaid vearuheapmi, persondienas ja juohkin, bearašvearuheapmi, álbmotoadjodivvagat, álbmotregistreren, mearráolbmáid ja guolásteddjiid vearrogeahpádusat, penšuvdna- ja dáhkádusortnegat, oasussearvvit ja seammadássásaš searvvit, oasusoamasteddjiid vearuheapmi, oasálastin sullasaš fitnodagat ja oamasteaddjit. NOKUS, ovttasteamit ja fišuvdna, fitnodaid oamastanhámi rievdadeamit, viessovearru, svalbárdavearuheapmi,

Hálddahus- ja etáhtastivrensekšuvdna (HES)

Sekšuvdnajođiheaddji: Oss.dir. Johanne Slinning.

Barggut:
Stivren, man vuollái gullá jođiheapmi, organiseren, bušeahtta, bohtosiid čuovvoleapmi ja bargiid hálddašeapmi vearroetáhta ja duolloetáhta oktavuođas, bušeahtta ja bargiid hálddašeapmi ossodagas, doaibmaplánen, organisašuvnna ovddideapmi, koordineret Riikkarevišuvdnaáššiid ja eará oktasaš áššiid, ovdakántuvrra ja vuorkábálvalusa, siskkáldas diehtojuohkin, eará oktasaš áššit.

Gaskalaš vearu sekšuvdna (GVS)

Sekšuvdnajođiheaddji: Oss.dir. Heidi Heggenes

Barggut:
Ráhkkanahttit ja ráhkadit láhkaevttohusaid, divatmearrádusaid ja láhkaásahusaid mat gusket lassiárvodivvagii, investerendivvagii, dullui ja sierradivvagiidda, koordineret juridihkalaš/fágalaš gažaldagaid mat gullet Duollo- ja Divatdirektoráhta divvagiidda ja dullui.

Vearrosoahpamušaid ja olgoritáššiid sekšuvdna (VOS)
Sekšuvdnajođiheaddji: Eksp. hoavda Odd Hengsle.

Barggut:
Vearrosoahpamušat eará stáhtaiguin, vearrogažaldagat eará riikkaidgaskasaš soahpamušain, riikkaidgaskasaš ovttasbargu vearrogažaldagaid oktavuođas, riikkaidgaskasaš ovdáneapmi vearrosuorggis, vearro ovdavuoigatvuođat riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide, lágas mearriduvvon kredihttageassimat (maiddái vuollásaš fitnodatvearus), vealgereantojuohkin go dienas dahje opmodat vearrosoahpamuša mielde ii gula norgga vearuheapmái, gáldovearru máksámušain olgoriikkaide, olbmuid sisa- ja olggosfárren, olgorit artisttaid vearuheapmi, norgalaččaid vearuheapmi geat leat olgoritbálvalusain, diplomáhtavearuheapmi, olgoritlasáhusa vearromeannudeapmi, siskkáldas haddebidjangažaldagat riikkaidgaskasaš oktavuođain,(earet eará OECD njuolggadusaid čuovvoleapmi), koordinerenovddasvástádus EØS-áššiin.

Vearrohálddašan- ja gáibidannjuolggadusaid sekšuvdna (VGS)

Sekšuvdnajođiheaddji: Oss.dir. Helle Harbou-Hals.

Barggut:
Juhkosa ovddasvástádus leat hálddašan- ja gáibidannjuolggadusat mat gusket olles vearro- ja divatsuorgái, dat mearkkaša vearru, oadjodiva, bargoaddidivat, lassiárvodivat, árbendivat, duollu ja sierradivvagat. Hálddašannjuolggadusaide gullet earet eará vearro- ja divateiseválddiid njuolggadusat, áššemeannudannjuolggadusat, dieđihangeatnegasvuođa njuolggadusat, bearráigeahččan ja ráŋggášteapmi (ráŋggáštus, lassivearru/-divat ja nu ain). Gáibidannjuolggadusaide gullet earet eará máksinnjuolggadusat, máksináigemearit, reanttut, áiggehuvvan áššit, vuosterehket, bággoollašuhttin, geahpedeapmi ja ovddasvástádusmearrádusat. Gáibidannjuolggadusaide gullet maid Statens Innkrevingssentrala njuolggadusat. Dasa lassin bargá dát sekšuvdna maid álbmotregistreren njuolggadusaiguin. Juhkosis lea maid ovddasvástádus koordineret departemeantta bargguid mat gusket ekonomalaš vearredaguide.