Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

EUROHPALAŠ EANADATKONVENŠUVDNA

Firenze, 20.X.2000

Davvikalohtas leat áibmadas luondu ja erenoamáš čáppa eanadagat – vuonaid rájis mat leat Barents-ábi guvlui, ja váriid ja duoddariid rájis gitta Davvimearrabađaluovtta gáttiide. Muhto dat birrasat maid mii ieža ráhkadit, eai álo leat nu čalbmáičuohcci čábbát. Norgalaš báikkit dávjá ilbmet soaitima vuollásaš čoakkáldahkan.

T-1486 S
ISBN 978-82-457-0443-3

EUROHPALAŠ EANADATKONVENŠUVDNA (pdf)

Davvikalohtas leat áibmadas luondu ja erenoamáš čáppa eanadagat – vuonaid rájis mat leat Barents-ábi guvlui, ja váriid ja duoddariid rájis gitta Davvimearrabađaluovtta gáttiide. Muhto dat birrasat maid mii ieža ráhkadit, eai álo leat nu čalbmáičuohcci čábbát. Norgalaš báikkit dávjá ilbmet soaitima vuollásaš čoakkáldahkan.

Árgabeaieanadat – mas olbmot ásset ja barget – lea vuos ja ovddimusat gielddaid bargosuorgi, beroškeahttá das leažžágo imašlaš čáppat vai áibbas dábálaš. Eurohpalaš eanadatkonvenšuvdna galgá nanusmahttit olbmuid diđolašvuođa das, man dehálaš eanadat lea sin eallindássái ja báikkálaš servodagaide, ja das makkár nuppástusaid olmmošlaš doaimmat dagahit dasa. Eanadatkonvenšuvdna sáhttá min veahkehit buoridit gávpogiid ja giliid eallindási dábálaš gielddalaš ja guvllolaš plánaiguin mat leat plána- ja huksenlága vuođul.

Loga maiddái dárogielat gihppaga man namma lea «Den europeiske landskapskonvensjonen – Hverdagslandskapet»

Davvisámegiel gihppaga ulbmil lea ahte sámi eiseválddiide, berošteaddjiide ja máhttobirrasiidda eanadatkonvenšuvdna galgá leat olámuttos. Min doaivu lea ahte dat veahkkin nanusmahttá olbmuid diđolašvuođa sámiid eanadagas – mii lea Sápmi.

Sápmi lea nugo diehtit viiddis guovlu mii lea juhkkojuvvon njealji riikii: Norgii, Ruŧŧii, Supmii ja Ruššii. Muhto oppalohkái sámi álbmot lea dušše unna unnitlogoš. Sámiin earislaš nationála čearddat leat sámiid ektui stuorra eanetlohku.

Ollu sámiin ruohttasat leat dan eanadagas masa sin máttut guđđe luottaideaset. Govvii gullet Sámi rievddaldusat ja šláddjes eallindilálašvuođat ja eallineavttut. Sámi kultureanadagas danne lea stuorra mearkkašupmi, go galgat seailluhit sámi ihčodaga ja kultuvrra, ja nanusmahttit ja joatkit historjjálaš ruohttasiid.

Hástalus lea seailluhit dán eanadaga ja dan árvvuid. Go mii searvat ja gulahallat eanadatkonvenšuvnna rávvagiid mielde, de sáhttit ovttasráđiid gávnnahit mo sihke sámiid beroštumiid ja eará servodatvuhtiiváldimiid berre nannet gielddalaš ja guvllolaš plánaiguin ja doaibmabijuiguin.