Sámegiella ja giellateknologiija

Vai sámegielat sáhttet eallit ja leat aktiiva gielat, de fertejit gielat sáhttit geavahuvvot árgabeaivválaš oktavuođain. Sámi giellateknologiijain ovddidit, ahte sámegiela geavaheaddjit besset geavahit reaidduid, mat álkidahttet sámegiela geavaheami árgabeaigiellan ja ahte sámegiela bustávaid sáhttá geavahit almmolaš dihtorvuogádagain.

Mann med mobil
Govva: Johtti Productions

Lea mávssolaš sihkkarastit ahte sámásteaddjit besset geavahit ođđa teknologiija, sihke vai sámit besset leat servodaga oassin ja vai sámegielat ovdánit. Divvun, mainna UiT Norgga árktalaš universiteahtta bargá, lea maŋimuš jagiid ovddidan ja almmustahttán ollu giellareaidduid sihke sámegielaid ja eará unnitlogugielaid várás. Lea sáhka earret eará giellaoahppaprográmmain, gieladárkkistanprográmmain, elektrovnnalaš sátnelisttuin ja sámi boallobeavdečovdosiin dihtora ja mobiilla várás. Divvun lea maid ráhkadan teavsttas-hállamii-prográmma, mainna sáhttá logahit jitnosit sámegiel teavstta. Gielda- ja guovlodepartemeanta ruhtada Divvun-reaidduid, maid sáhttá viežžat dihtorii nuvttá.

Giellatekno, maid Sámi giellateknologiija guovddáš jođiha UiT Norgga árktalaš universiteahtas, lea earret eará ovddidan mašiidnajorgalanprográmma, mii jorgala davvisámegielas dárogillii. Prográmma vehkiin besset ovdamearkka dihte sámi ásahusat geavahit davvisámegiela bargogiellan, vaikko buot bargit eai máhte sámegiela.

Sámi bustávat almmolaš dihtorvuogádagain
Buot DGT-ovddideapmi almmolaš suorggis galgá čuovvut universála hábmema. Dat mearkkaša ahte sámegiela bustávaid galgá sáhttit geavahit neahttasiidduid teavsttain, geavaheddjiiguin gulahallamis, siskkáldas vuogádagain, ja ahte namaid ja čujuhusaid, main leat sámi bustávat, galgá sáhttit registreret riekta.

Sámi bustávat, mat geavahuvvojit davviriikkaid alfabehtaid lassin leat Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž (davvisámegielas) Áá  ja Ŋŋ (julevsámegielas) ja Ïï (máttasámegielas).

Sámegielaid bustávaid sáhttá válljet geavahit dábáleamos operatiivavuogádagain.