Soahpan 2024/2025 boazodoallošiehtadusa

Stáhta Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bokte ja Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi (NBR) leat odne soahpan ođđa boazodoallošiehtadusa 2024/2025 áigodahkii.

Sohppojuvvon šiehtadusa rámma lea 225 mill. ruvnno. Dát lea 25 mill. ruvnno eambbo go dálá šiehtadusrámma, ja dahká proseanttaid mielde 12,5 proseantta lassáneami. Rámma ii leat lasihuvvon ná olu dan rájes go boazodoallošiehtadus ásahuvvui, ja dat čájeha ahte ráđđehus láhčá dili boazoealáhusa rámmaeavttuid nannemii.

- Lea hui hávski go mii leat soahpan NBR:in šiehtadusa 2024/2025 áigodahkii. Mu mielas lea NBR gáibideaddji, muhto konstruktiivvalaš šiehtadallanbealli. Ii leat eahpádus ge ahte NBR áigumuš gávnnahit čovdosiid maiddái dáin šiehtadallamiin lea juoga mii boahtá olles ealáhussii ávkin, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad.

2024/2025 Boazodoallošiehtadusa váldovuoruheamit leat njuolggodoarjja, boazodoalloeatnamiid fuolaheapmi, dálkkádatheiveheapmi ja gearggusvuohta. Váldovuoruheamit nannejit daid boazoeaiggádiid rámmaeavttuid geain boazodoallu lea váldodoaibman.

Njuolggodoarjagat lassánit 16,55 mill. ruvnnuin. Buvttadandoarjja ja miessenjuovvandoarjja vuoruhuvvojit erenoamážit. Njuolggodoarjjaortnegiid vuoruheapmi doarju daid boazoeaiggádiid geain lea áigumuš lasihit buvttadeami ja árvoháhkama. Seammás mielddisbuktá sajáiduvvan njuolggodoarjagiid vuoruheapmi dárbbašlaš dássitvuođa ja einnostahttivuođa boazodoallošiehtadusa ortnegiid hárrái. Ja seammás, go sajáiduvvan njuolggodoarjagat vuoruhuvvojit, de šaddet boazodoallošiehtadusa ortnegat nu dássidat ja einnostahttit go lea ge dárbbašlaš.

Eanadoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad
Eanadoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad ja Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi (NBR), Inge Even Danielsen Govva: Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta

Boazodoallu lea dakkár ealáhus mii gáibida eatnamiid, ja areálavárri lea guovddáš eaktu jus ealáhus galgá oažžut áigái eambbo buvttadeami ja gánnáhahttivuođa. Vai boazodoalloeatnamat sáhttet buorebut fuolahuvvot, de leat šiehtadallanbealit soahpan ásahit bistevaš ráđđeaddinbálvalusa areálaáššiide, ja nannet bálvalusa. Orohatdoarjja lasihuvvo dovdomassii vai orohagat ožžot eambbo resurssaid bargat areálaáššiiguin.

Boazodoallu lea okta dain ealáhusain mat ovddemus ja čielgasepmosit dovdet dálkkádatrievdamiid. Vai boazodoallu sáhttá dustet dihto hástalusaid nuppástuvvan dálkkádaga dihte, de leat šiehtadallanbealit soahpan dovdomassii lasihit Boazodoalu ovddidanfoandda friddja ruđaid. Ruđat galget vuoruhuvvot infrastruktuvradoaibmabijuide. Dálkkádatrievdamat dagahit ahte dávdariska lassána. Dusten dihte ee. dán riskka, de ásahuvvo bistevaš dearvvašvuođabálvalus bohccuid váste.

Boazodoallu lea moatti jagis vásihan máŋga guohtunroasu dálkkádaga geažil. Šiehtadallanbealit leat buori ovttasbarggu bokte ráhkadan gearggusvuođavuogádaga. Sohppojuvvon šiehtadusas bisuhuvvo dát ásahuvvon vuogádat, ja gearggusvuođafondii lasihuvvo 10 mill. ruvdno.

Bohccobiergomárkan lea guhká ovdánan buori guvlui. Vai bohccobierggu sajádat márkanis bisuhuvvo, de vuoruhuvvojit ruđat Bohccobierggu márkanlávdegoddái. Dasa lassin bisuhuvvojit lassiealáhusaid vuoruheamit Ovdánahttinprográmma ja oahppo- ja fuolahusvuđot bálvalusaid bokte.

Šiehtadusbealit leat ovttaoaivilis das ahte lea dárbu boazodoallofágalaš ráđđeaddimii ja leat soahpan čađahit guorahallama boazodoalu ráđđeaddima dáfus boahtte jagi šiehtadallamiidda. Guorahallan galgá ee. gávnnahit guđiid fágasurggiid lea dárbu gokčat ja movt ráđđeaddinbálvalus galgá organiserejuvvot.