Od.prp. nr. 43 (2007-2008)

Láhka sámelága rievdadusaid birra

Sisdollui

4 Láhkarievdadus evttohusat

4.1 Válgabiirejuohkin –sámelága § 2 – 4

4.1.1 Válgabiirejuohku

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi deattuha ahte dálá válgavuogádagas biirejuogu vuođul lea oalle stuora eahpegorálašvuohta ja ferte danin mearridit vuođđudeaddji rievdadusaid ortnegii dan njulgemis. Lávdegoddi oaivvilda ahte ii leat ulbmillaš olles riika bidjat oktan válgabiiren ja árvalit unnidit otná 13 válgabiiriid logu 7 biirii. Árvalusa vuođđun leat sihke historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat, ja maiddái praktihkalaš ja pragmáhtalaš eavttut. Lávdegoddi cealká ahte sámi jienastuslohku lea áidna lohku maid sii leat sáhttán atnit vuođđun barggusteaset.

Sámediggi guorrasa Selle lávdegotti ákkastallamiidda. Sámediggi cealká earret eará ahte dat stuora erohusat mat leat dan ektui galle jiena leat juohke áirasa duohken geanohuhttet Sámedikki lobálašvuođa sihke sámi servodagas ja eará eisseválddiid ektui. Sámediggi lea mearkkašan ahte váilevaš ovddastuslašvuohta lea atnon ággan almmolaš digaštallamiin ja celkon ahte Sámedikkis ii leat legitimitehta ovddastit sámi álbmoga.

Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte válgabiirejuogu rievdadusain leat politihkalaš váikkuhusat. Dakkaviđe váikkuhus lea ahte bellodagat ja joavkkut main odne lea badjelmeare ovddastus manahit áirasiid, ja joavkkut main odne lea váileovddatus dáidet eanemusat vuoitit.

Gažaldagas movt biirejuohku galgá leat, lea Sámedikki mielas mearrideaddjin ahte buot biiriin berre leat vissis stuora lohku jienastuslogus vai šaddá buoret gorálašvuohta jienaid ja áirrasjuogu gaskkas. Sámediggi atná dehálažžan ahte okta ovttaskas suohkan akto ii dagat ovtta válgabiire. Duogážiin lea áigumuš easttadeames biire politihkalaš barggu gáržumis vuosttažettiin suohkanlaš ja báikkálaš áššiide ovdalgo Sámediggái našunála ásahussii mávssoleappot áššiide. Sámediggi árvvoštallá maiddái ahte biiret eai šatta nu viidát ja stuorrát ahte šaddá váttis- ja gáibideaddjin áirasiidda doalahit oktavuođa jienasteddjiiguin. Iešguđet guovlluid sámi joavkkuid historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat leat dehálačča dasa movt biiriid juohká. Danin fertege baicca geahččat dálá ovttastallama ja oktavuođaid ektui mat leat iešguđet sámi guovlluid gaskkas. Leat maiddái máŋga eará dilálašvuođa maid ferte atnit vuođđun go ođđa válgabiiriid juohká. Dát dilálašvuođat eai dáidde lea seammaláganat buot biiriin. Sámediggi atná danin dehálažžan ahte ovdalgo ođđa biiriid juohká de ferte buot ášši beliid ollislaččat árvvoštallat. Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalusas buori muddui lea dákkár ollislaš árvvoštallan.

Selle lávdegoddi atná vuođđun ahte geahpideames biiriidlogu otná 13 válgabiires eanet heivvolaš lohkui, de lea vuosttažettiin riika davimus oasis gos sáhttá olahit bohtosa go ovttastahttá ja/dahje mudde biirerájáid. Dat guokte lulimus biire –12 lullisámiguovlu ja 13 Lulli-Norga – evttohuvvojit danin bisuhuvvot nu movt otne leat. Lávdegottis leat guokte ákka dasa. Vuosttažettiin dát biiret fátmmastit stuora logu suohkaniid ja vel eanet ovttastahttin dáin biiriin sáhttá dagahit heajos váikkuhusaid válgga loahppabohtosa čađaheames. Nubbe eará ágga lea ahte iešalddis lea dehálaš bisuhit 12. biire, Lullisámiguovllu, sierra biiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Lávdegoddi atná dehálažžan doalahit dán válgabiire vaikko biires leatge ain unnán čálihuvvon jienastuslohkui. Daid eará 11 biiriid ektui lea lávdegoddi váldán vuođu otná biirejuogu váldohástalusain. Hástalussan lea earret eará eahpegorálašvuohta jienaidlogu ja áirraslogu gaskkas ja veahkeheames dustet daid heajos váikkuhusaid mat leat das go guokte suohkana/gieldda dahket goabbatge válgabiire. Oppalaš árvvoštallama vuođul de lávdegoddi árvala unnidit válgabiiriid logu 13 biires čieža biirii.

Sámediggi lea miehtan unnidit válgabiiriid logu 13 biires 7 biirii nu movt Selle lávdegoddi árvala. Sámediggi dattege evttoha rievdadit rájáid veaháš dan ektui movt lávdegoddi árvala. Sámedikki evttohus váikkuha Lullisámi guovllu ja Lulli-Norgga biiriide. Sámediggi čujuha ahte nu movt otne lea, ja nu movt Selle lávdegoddi árvala, de das ii leat ovttavásttolašvuohta dan guvlui man Sámediggi atná sámi árbevirolaš ássanguovlun. Danin berrejit Surnadal ja Rindal suohkanat Møre- ja Romsdal fylkkas ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedemárkku fylkkas sirdojuvvot evttohuvvon 6.válgabiirii, Lullisámi válgabiirii. Dát buorebut soahpá oktii dainna guovlluin mii gullá ráđđádallamiid bargovugiide gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámediggi.

Gulaskuddamis earret eará Olgeža váldoorganisašuvdna ja nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak (SSN)evttohit eará biirejuogu.

Olgeš oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvaluvvon 2. válgabiire ii doarvái bures vuhtiiváldde geográfalaš ja demográfalaš beroštumiid gaskal siseatnama ja riddoguovlluid. Olgeš evttoha čuovvovaš molssaevttolaš biirejuogu:

  • Válgabiire 2: Kárášjohka, Porsáŋgu, Davvinjárga, Muosát, Fálesnuorri ja Hammerfesta

  • Válgabiire 3: Áltá, Ákŋoluokta, Láhppi, Skiervá, Návuotna, Ráisa ja Guovdageaidnu

SSN cealká ahte Selle lávdegoddi válgabiirejuohkin ii leat doarvái vuhtiiváldán iešguđetge guovlluid kulturhistorjjálaš duohtavuođa. Sii čujuhit dasa ahte lávdegoddi ii čujut fágalaš historjjálaš-kultuvrralaš gálduide válgabiirejuohkimii doarjjan. SSN evttoha danin ođđa rájá 4. ja 5. válgabiriid gaskkas mii livččii buoret historjjálaččat ja kultuvrralaččat:

  • Válgabiire 4: Gáivuotna, Omasvuotna, Ivgu, Gálsa, Romsa, Báhccavuotna ja Málatvuopmi.

  • Válgabiire 5: Beardu, Leaŋgáviika, Birgi, Doasku, Ránáidsuolu, Ráisavuotna, Divrrát, Siellakvuona, Loabát, Rivttát, Skánit, Ivvárstádit, Harstad, Bjarkøy, Giehtavuotna, Ánddasuolu, Ikšnášši, Bievát, Suorta, Válafierda, Vuogát, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst, Lodegat, Dielddanuorri, Evenášši, Narvik, Bálát, Divttasvuotna, Hápmir, Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo, Fuosku, Sálát, Oarjjelij Bájddár, Bájddár ja Meløy.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta guorrasa Sámedikki árvvoštallamiidda ahte váilevaš ovttavásttolašvuohta gaskal válgajienaid ja áirraslogu dálá válgaortnegis sáhttá čuohcat Sámedikki lobálašvuhtii. Njulgemis erohusa mii otne lea das galle jiena leat juohke áirasa duogábealde evttoha Bargo- ja searvadahttindepartemeanta rievdadit sámelága § 2 – 4 válgabiirejuogu vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa.

Departemeanta evttoha ahte válgabiiriid lohku unniduvvo 13 biires 7 biirii, vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa. Oktiibuot 11 dálá biiriin evttohuvvojit ovttastahttojuvvot viđa biirii. Guokte lulimus biiriide, Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga, ovttastahttin ii guoskka danin go biiret geográfalaččat leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet. Lullisámiguovllu ja Lulli-Norgga válgabiiriide evttohuvvo vástideaddji Sámedikki evttohusa, smávit rievdadusat nu ahte 7 suohkana Møre- ja Romsdalas ja Hedemárkkus sirddihuvvojit Lulli-Norgga válgabiires Lullisámi válgabiirii.

Ráđđádallamiid oktavuođas lea departemeanta ja Sámediggi soahpan ahte maiddái Sunndal suohkan berre gullát 6. válgabiirii, Lullisámi válgabiirii. Dát mearkkaša ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal gullet 6. Lullisámi válgabiirii.

Departemeanta evttoha maiddái, Selle lávdegotti ja Sámedikki vástideaddji evttohusaid mielde, ahte otná guokte ovttaskas suohkanválgabiire, Guovdageaidnu ja Kárášjohka, ovttastahttojuvvojit Porsáŋgguin mii dál gullá viđát válgabiirii ja dahket ovtta válgabiire.

Departemeanta evttoha čuovvovaš válgabiirejuogu:

  1. Nuortaguovllu válgabiire/Østre valgkrets: Davvisiidda gielda válgabiire 5 Porsáŋggus, válgabiire 1 Várjjat ja válgabiire 2 Deatnu ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 1 Nuortaguovllu válgabiire.

  2. Ávjovári válgabiire/Ávjovári valgkrets: Válgabiire 3 Kárášjohka, válgabiire 4 Guovdageaidnu ja Porsáŋggu gielda válgabiire 5 Porsáŋggus ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 2 Ávjovári válgabiire.

  3. Davveguovllu válgabiire/Nordre valgkrets: Davvisiida ja Muosát gielddat Porsáŋggu válgabiire 5, válgabiire 6 Áltá/Fálesnuorri ja Skiervvá, Návuona ja Ráissa suohkanat Davvi-Romsa válgabiire 7 ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 3 Davveguovllu válgabiire.

  4. Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi valgkrets: Davvi-Romsa válgabiire 7 suohkanat, Gáivuotna, Omasvuotna ja Ivgu, válgabiire 8 Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa válgabiire 9 Ráisavuotna suohkan ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire.

  5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire/Vesthavet valgkrets: Válgabiire 9 Lulli-Romsa, earret Ráisavuona suohkan, válgabiire 10 Davvi-Nordlánda ja válgabiire 11 Gaska-Nordlánda ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 5 Viesttarmeara válggabijrra

  6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk valgkrets: Válgabiire 12 Lullisámiguovlu ja 13.válgabiire Lulli-Norgga suohkanat Surnadal, Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, Lulli-Norga ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 6 Åarjel-Saepmie Veeljemegievlie.

  7. Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge valgkrets: Válgabiire 13 Lulli-Norga earret Surnadal, Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal leat ođđa válgabiire 7 Lulli-Norgga válgabiire.

Tabealla 4.1 Diehtočielggadus gallis leat čálihuvvon jienastuslohkui ja jienastagat ja dohkkehuvvon jienat ođđa válgabiiriin 2005 sámediggeválgga loguid vuođul

Ođđa válgabiireLohku jienastuslogusJienastagat, dohkkehuvvon jienat
1 Nuortaguovllu válgabiire21401634
2 Ávjovári válgabiire35212610
3 Davveguovllu válgabiire17361199
4 Gáiseguovllu válgabiire17991331
5 Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire1226891
6 Åarjel-Saepmie veeljemegievlie732518
7 Lulli-Norgga válgabiire1384925
Oktiibuot125389108

Departemeanta doaivu ahte evttohuvvon biirejuohku sáhttá váikkuhit ahte organiseren viidát geográfalaš guovllus nannejuvvo. Dát sáhttá mielddisbuktit eanet listtuid, bellodagaid, listtačoahkádusaid, mii fas dagaha eanet politihkalaš beroštumi ja lasiha čáliheami jienastuslohkui ja buoret válgaoassálastima. Evttohus dagaha ahte sámelága § 2–4 ferte rievdaduvvot.

Departemeanta áigu láhkaásahusas sámediggeválgga birra mearridit eavttuid ja vugiid movt bargat go áigu registreret joavkku, bellodaga dehe sullásaš čoahkádusas dihto namain.

4.1.2 Ođđa válgabiiriid namat

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegottis ledje čuovvovaš gaskaboddosaš namat válgabiiriide iežaset raporttas:

  1. Nuorta-Finnmárku

  2. Gaska-Finnmárku

  3. Davveoarjjeguovlu

  4. Romsa

  5. Gaska-Norga

  6. Lullisámiguovlu

  7. Lulli-Norga

Sámediggi evttoha čuovvovaš namaid válgabiiriide:

Sámegielat namat:

  1. Nuortaguovllu válgabiire

  2. Ávjovári válgabiire

  3. Davveguovllu válgabiire

  4. Gáiseguovllu válgabiire

  5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire

  6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie

  7. Lulli-Norgga válgabiire

Dárogielat namat:

  1. Østre valgkrets

  2. Ávjovári valgkrets

  3. Nordre valgkrets

  4. Gáisi valgkrets

  5. Vesthavet valgkrets

  6. Sørsamisk valgkrets

  7. Sør-Norge valgkrets

Sámedikki nammaevttohusat leat ráhkaduvvon daid evttohusaid vuođul maid sii leat ožžon daid fágabirrasiin main lea máhttu sámegielat báikenamaid ja sámegiela terminologiija ja historjjá birra. Sihke sámegielat ja dárogielat namaid lea Sámediggi evttohan. Válgabiire 5. lea namma sihke julev- ja davvisámegillii, válgabiire 6. namma lea lullisámegillii, ja dain eará biiriin lea namma davvisámegillii.

Sámediggi lea ákkastallan 2. ja 4. válgabiiriid nammageavaheami ektui ná:

Válgabiire 2 Ávjovári válgabiire. Sámedikki vuođustus nama válljemis lea ahte dán geográfalaš guovllu namman lea Ávjovárri sihke sámegilli ja dárogilli.

Válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire lea ođđa ráhkaduvvon namma. Gáisá dahje gáisi lea dábálaš sámegielat sátni alla vári birra. Sámediggi lea gávnnahan várrečohkaid leamen oktasašvuohtan dán ođđa ásahuvvon válgabiires.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta guorrasa Sámedikki válgabiiriid nammaevttohussii. Dát mearkkaša ahte Sámelága § 2 – 4 ferte rievdaduvvot.

4.1.3 Smávit sámi joavkkut

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegotti mihttomearrin lea leamašan oažžut válgaortnega mii vuhtiiváldá earenoamáš hástalusaid sihke ovttaskas sámi guovllus go muđui olles sámi servodagas. Earenoamáš dehálaš lea leamašan sihkkarastit ovddastusa olles riikas ja earenomážit iešguđet árbevirolaš sámi ássanguovlluin. Lea dattege nu ahte válgaortnet mii Sámedikkis lea leamašan, ii dáidde dáhkidit ahte buot guovllu sápmelaččat – beroškeahttá sturrodat – olahit ovddastusa. Lávdegoddi čujuha ahte geavatlaččat fertejit bellodagat ja listtaevttoheaddjit váikkuhit dasa ahte dákkár ovddastupmi olahuvvo. Lávdegoddi lea earret eará árvvoštallan nuortasámi ovddastusa. Lávdegoddi čujuha dasa ahte jus dát joavku galgá sihkkarastojuvvot ovddastusa de berrejit ráhkaduvvot sierranjuolggadusat, dahje rávvet saji čáhkket nuortalaččaid evttohasaid válgalisttuide guovlluin gos dat lea áigeguovdil. Lávdegotti oaidnu lea ahte dákkár doaimmat váikkuhit nominašuvdnabarggu ja gáržžidit friddjavuođa man lávdegotti mielas listaevttoheddjiin berre leat.

Leat maiddái eará guovllulaš joavkkut go dušše nuortalaččat geat leat unnitlogus, iige daidda ge sáhte dáhkidit ovddastusa. Lávdegoddi dattege oaivvilda ahte galgá leat vejolaš láhčet dili nu ahte smávit joavkkuide addo govttolaš vejolašvuohta olahit ovddastusa, juogo iežaset listtuid bakte dahje ahte eará listtuide láhčojuvvo sidjiide sadji bajimus sajiide.

Sámedikki oaidnu leat ahte geavatlaččat ferte leat bellodagaide ja sidjiide geat listtuid bidjet geain lea ovddasvástádus vuhtiiváldit smávit joavkkuid ovddastus vejolašvuođaid. Sámediggi čujuha dasa ahte lea áddjás ja gáibideaddji bargun buohtastahttit iešguđet guovllulaš sámi joavkkuid dilálašvuođaid ja hástalusaid, ja dan vuhtiiváldit válgavuogádagas.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta oaivvilda ahte válgaortnet ii sáhte čoavdit ovddastusdárbbu buot sámi joavkkuide, beroškeahttá joavkku sturrodaga. Vuhtiiváldimis smávit joavkkuid oassálastima berre árvvoštallat Sámedikki lobálašvuođa ektui, mii sáhttá geanohuvvot jus šaddá beare stuora gorálašvuohta gaskal áirraslogu ja jienastuslogu mat leat juohke áirasa duogábealde.

Od. prp nr. 33 (1986 – 87) Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) deattuhuvvo ahte Sámediggi galgá leat sámi álbmotčeardda ovddasteaddji ásahus Norggas. Ovddasteaddjin dás oaivvilduvvo vuosttažettiin ahte ásahusa leat sápmelaččat válljen sápmelaččaid gaskkas. Vuhtiiváldimis ovddastuslašvuođa mearkkaša ahte ásahusas lea govda ja máŋggabealat čoahkádus. Válgaortnega hábmemis departemeanta lea deattuhan ahte berrešii sihkkarastit iešguđetge unnitálbmotjoavkkuid ovddastumi ásahussii. Od. prp nr. 33 (1986 – 87) lea earenoamážiid guorahallan lullisámiid, julevsámiid ja boazosápmelaččaid dilálašvuođa. Lullisámiid ektui evttohii departemeanta ahte lullisámi guovlu galggai leat sierra válgabiiren ja oažžut golbma áirasa. Departemeanta ii gávdnan liibba vuhtiiváldit buot joavkkuid Sámedikki ásaheami oktavuođas.

Geavatlaččat lea ođđa válgabiirejuogus dákkár váikkuhus iešguđetge sámi joavkkuide:

Lullisápmelaččat bisuhit iežaset geográfalaš guovllu sierra válgabiiren. Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti árvvoštallamiidda ahte válgabiire 12 Lullisámiguovlu berre bisuhuvvot sierra válgabiiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Vuđolaš árvvoštallama vuođul lea departemeanta árvvoštallan dát eanemus vuogasin vaikko biire jienastuslohku velá ovddasguvlui ge ii dáidde lassánit.

Dálá biirejuogus 11. válgabiire Gaska Nordlánda vuosttažettiin fátmmasta julevsámi ja bihtánsámi guovlluid. Ođđa válgabiirejuogus evttohuvvo ovttastahttit dán biire 9. válgabiiriin Lulli-Romssain, earret Ráisavuona suohkana, ja válgabiire 10 Davvi Nordlánddain nu ahte dahket ođđa válgabiire 5 Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire.

Departemeanta doarju dán árvalusa. Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti árvalussii danin go lea dán guovllus gos otná válgaortnega mielde lea stuorimus gorálašvuohta. Lávdegotti árvalus njulge otná erohusa. Evttohuvvon válgabiire fátmmasta sihke bihtánsámi, julevsámi ja stuora oasi márkosáme guovllus. Ovttastahttimiin de iešguđet sámi ássanguovlluin dáidet leat sámepolitihkalaš hástalusat mat leat seamma prinsihpalaš hámis, ja daid čoavdimis lea ávkkálaš ovttasbargat. Departemeanta árvvoštallá ahte áirasiid lohku mat dán guovllus sáhttet válljejuvvot lea doarvái dasa ahte báikkálaš áŋgiruššama bakte sáhttet guovllu vuođustuvvon listtuin nai válljejuvvot áirasat.

Nuortasápmelaččaid ja sin maŋisboahttit ásset Njávdámis, maiddái Girkonjárggas ja Báhčaveaileagis Mátta-Várjjat gielddas. Nuortasápmelaččat gullet ođđa válgabiirii 1 Nuortaguovllu válgabiirii. Joavku ii leat nu stuoris ja lea áidna nuortasámi kultuvrra guoddi Norggas.

Válgabiire1 Nuortaguovllu válgabiire fátmmasta nuortasámi ássanguovllu. Selle lávdegoddi ja Sámediggi eai oainne movt nuortasámi ovddastumi beroštumi sáhttá goalustit válgastruktuvrii. Departemeanta guorrasa dása danin go nu unnán nuortasámit orrot Norggas.

Selle lávdegoddi lea ieš čujuhan dasa ahte sin arvalus ii sihkkarastte nuortasámi ovddastusa. Sihke Selle lávdegoddi ja Sámediggi oaivvildit ahte lea eahpevuogálaš ovddidit garra gáibádusaid dasa movt válgalisttuid lágidit, omd. sierranjuolggadusaid ráhkadeami bakte.

Departemeanta guorrasa árvvoštallamiidda. Sámedikki válgaortnegis ii sáhte vuhtiiváldit buot beliid geográfalaš ja kultuvrralaš ovddastumis. Ovddasvástádus sihkkarastimis govdodaga ovddastumis lea sis geat nominašuvdnabarggu čađahit.

4.1.4 Unnidit áirraslogu

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi bidjá eavttu ođđa biirejuogu árvalusas, ja dain meroštallamiin mat namuhuvvojit, ahte dássenáirrasortnet mii álggahuvvui 2005 válggaide, heaittihuvvo. Selle lávdegoddi čujuha ahte árvaluvvon biirejuohku lea vástádussan váilevaš ovttavásttolašvuhtii mii lea leamašan das gallis leat čálihuvvon jienastuslohkui biire áirraslogu ektui. Dáinna ođđa biirejuoguin ii leat šat dárbun doalahit daid njeallje dássenáirasa. Lávdegoddi árvala ahte Sámediggi fas máhccá 39 áirraslohkui.

Sámediggi doarju dán árvalusa. Sámediggi čujuha dasa ahte 39 áirasa leat doarvái sihkkarastimis dárbbašlaš viidodaga ja ovddastusa Sámedikki dievasčoahkkimis.

Ii oktage leat gulaskuddancealkámušas dadjan maidege árvalussii ahte geahpidit áirraslogu Sámedikkis 43 áirasis 39 áirasii.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta doarju Selle lávdegotti ja Sámedikki árvvoštallamiid, ja evttoha ahte Sámedikki áirraslohku geahpiduvvo 43 áirasis 39 áirasii ja ahte dássenáirras ortnet heaittihuvvo.

Dán vuođul departemeanta evttoha fámuhuhttit Sámelága § 2 – 4 nuppi lađđasa.

4.1.5 Áirrasjuohkin

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi gávnnaha ahte dálá válgavuogádagas lea stuora eahpegorálašvuohta jienaid ja válljejuvvon áirraslogu gaskkas. Eanemus heivvolaš vuohki movt dán čoavdit lea rievdadit áirraslogu juohke biires ja velá rievdadit válgabiiriid juogu.

Lávdegoddi atná vuođđun ahte leat stuora erohusat das gallis leat čálihuvvon jienastuslohkui ođđa evttohuvvon biiriid gaskkas. Jus galggašii atnit čielga gorálašvuođa meroštallama vuođđun go áirasiid juohká biiriide, de livčče válgabiiret davvin ožžot beare dievasválddálaš sajádaga. Danin lávdegoddi oaivvilda ahte lea govttolaš vissis dievadasain earenoamážiid smávva sámi ássanguovlluid ektui. Lávdegoddi oaivvilda ahte válgaortnet berre láhčit dáid guovlluide govttolaš ovddastusa vaikkovel leatge smávvát, mii mearkkaša ahte dáid guovlluin berre leat vissis badjelmeare ovddastus.

Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte dáin smávit sámi ássanguovlluin olggobealde (siskkit) Finnmárkku lea unnit čálihuvvon jienastuslohku go gaskamearri. Selle lávdegoddi lea earenoamážiid deattuhan dan ahte sihkkarastit duohta ovddastusa olles riikas ja earenoamážiid iešguđetge árbevirolaš sámi ássanguovlluin.

Selle lávdegotti árvala ahte berrejit leat unnimusat guokte áirasa juohke dain 7 válgabiiriin, beroškeahttá man unnán leat válgabiire jienastuslogus. Lávdegoddi árvala ahte maŋŋil go dat 14 bistevaš áirasa leat juhkkojuvvon biiriide, de juhkkojuvvojit dat loahppa 25 áirrassaji leaskalohkovugiin, ng. St. Laguë sullásaš vuohki.

Lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga áirasiid juohkimis Lulli-Norgga válgabiirii, danin go dat lea olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu. Spiehkastus mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire ii oaččo eanet áirasiid go maid gorálašvuođa mielde livčče ožžon jus 39 áirraslogu juogášii leaskalohkovugiin. Lávdegotti oainnu mielde lea danin dárbun atnit leaskalogo guovtti oasis: Álggos juohkit olles 39 áirraslogu vai gávdnat bajimus áirraslogu Lulli-Norgii, ja dasto loahppa 25 áirasa mat galget juhkkojuvvot biiriide maŋŋil go juohke biirii álggos leat juohkán guokte áirasa guhtiige.

Lávdegoddi čujuha dasa ahte stuorit válgabiiret main guđege biires leat guokte bistevaš áirasa ain dagaha vissis badjelmeare ovddastusa, earret Lulli-Norgga biires, muhto ii nu badjelmeare go odne. Árvaluvvon čoavddus lea buorebut go otná go dagaha buoret vejolašvuođa smávit sámi joavkkuide oažžut ovddasteaddji Sámediggái.

Gulaskuddancealkámušat Lulli-Romssas ja Davvi-Nordlánddas čujuhit dasa ahte dáruiduhttin lea leamašan nu garas sin guovllus ja ahte dan vuođul galggašii oadjut badjelmeare ovddastusa dán guovllus.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti ja Sámedikki ođđa áirrasjuogu evttohussii ja evttohusa vuođuštusa. Ulbmil rievdadanevttohusain lea govvidit jienasteddjiid sávaldagaid ja olahit vuoiggaleappot ja gorálaš áirrasjuogu válgabiiriid gaskkas.

Departemeanta mielas lea buorre ásahit matematihkalaš jugadanvuogi biire áirasiid juohkimii. Vuosttažettiin dat sihkkarastá dárkkistanvejolašvuođa ja rabasvuođa proseassas. Nuppádassii dat dagaha ahte biiret meannuduvvojit seamma ládje. Smávit biiret vuoruhuvvojit ja stuorimus biiret eai olát nu buori bohtosa danin go leat stuorrát. Goalmmádassii šaddá vejolažžan čađat muddet áirrasjuogu biiriide dan ektui movt jienastuslohku rievdá.

Departemeanta lea ovttaoaivilis Selle lávdegottiin ja Sámedikkiin áirrasjuogu hárrái. Evttohus mearkkaša ahte unnimusat galget guokte áirasa guhtiige dain čieža biirii. Maŋŋil go dát 14 dáhkiduvvon áirasa leat juhkkojuvvon biiriide, de dat loahppa 25 áirasa juhkkojuvvojit leaskalohkovugiin, čielga Saint Laguës molssaevttolaš vuohki. Geahča vuolábealde Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa birra.

Gorálašvuođa meroštallanvuohki lea seamma go válgalága § 11 – 3, goalmmát lađđasis mearriduvvon vuohki movt áirasiid juohkit válgabiiriide stuorradiggeválggain. Meroštallanvuođđu gorálašvuođa áirrasjuohkimii biiriide lea biire jienastuslohku. Juohke válgabiire meroštallanvuođu juhká dáid loguiguin 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15 jnv. Maŋimus 25 áirrassajiid juhkkojuvvojit biiriide juohkimis gávnnahuvvon goriid (kvotieanttaid) vuođul. Vuosttaš áirras dán juohkimis, manna dan válgabiirii mas lea stuorimus gorri. Nubbe áirrassaddji ges dan válgabiirii mas lea nubbin stuorimus gorri, jnv.

Departemeanta evttoha ahte lágas mearriduvvo ahte Saint Laguës vuohki galgá atnot áirasiid juohkimis biiriid gaskkas danin go áirrasjuohkinvuohki lea guovddáš oassi válgaortnegis.

Departemeanta deattuha ahte rievdadusevttohus ahte gorálašvuođain juohkit 25 áirasiid biiriid gaskkas jienastuslohkui čálihuvvon logu vuođul movttiidahttá eanet čálihit jienastuslohkui, ja nu dagaha ahte eanet jienastit boahttevaš sámediggeválggain.

Evttohus dagaha ahte sámelága § 2 – 4 ferte rievdaduvvot.

Departemeanta atná vuođđun ahte áigemearri gorálašvuođa áirrasjuogu meroštallan sámi jienastuslogu vuođul mearriduvvo láhkaásahusas. Departemeanta mearrida lagabui mearrádusaid áirrasjuohkimii ja evttohasválljemii sámediggeválggain láhkaásahusas sámediggeválggaid birra, nu movt odne ge.

Láhkaásahusa rievdadusevttohusat šaddet digaštallojuvvot ráđđádallančoahkkimiin Sámedikkiin.

4.1.6 Lulli-Norgga válgabiire

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga juohkinvuohkái Lulli-Norgga válgabiire áirrasjuohkimii.

Lulli-Norgga válgabiire lei 2005 vuolábealde gaskkameari das gallis jienastuslogus ledje, ja šattašii okta dain biiriin masa vissis dievadas áirrasjuohkin livččii ovdamunnin. Selle lávdegoddi árvvoštallá dattege nu ahte Lulli-Norgga biire ii berre oažžut eanet áirasiid go «vuoiggalaš oasi» áirasiin iige badjelmeare ovddastusa.

Dát mearkkaša ahte vaikko Lulli-Norgga biire jienastuslogu sturrodat lea vuolábealde gaskkameari, de biire ii berre badjelmeare ovddastusa olahit oaivvilda lávdegoddi. Selle lávdegoddi vuođušta spiehkastaga dainna ahte Lulli-Norgga válgabiirii gullet suohkanat mat leat olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid.

Sámediggi lea ovttamielalaš Selle lávdegotti Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa árvalusain. Sámediggái lea Lulli-Norgga válgabiire spiehkastat dehálaš prinsihppa vai biire ii oaččo áirasiid nu ahte goaridivččii daid biiriid mat leat siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.

Ráđđádallamiin Sámediggi čilgii ja vuođuštii oainnus. Sámediggi čujuhii dasa ahte NAČ 1984: 18 ja Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) árvvoštallojuvvui ahte galggai go Lulli-Norga obage leat sierra válgabiiren. Duogáš lea ahte Lulli-Norga sihke historjjálaččat ja kultuvrralaččat čuoldása árbevirolaš sámi ássanguovlluin. Sámediggi čujuha dasa ahte sámelága evttohusaid árvvoštallamis doarju dárbbu gáržžidit áirraslogu man biire sáhttá olahit. Vaikko sámi vuoigatvuođalávdegoddi lei juohkásan das ahte galggai go Lulli-Norga leat sierra válgabiiren, de ovttamielalaš vuoigatvuođalávdegoddi evttohii ahte dat guovllut mat ledje olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid galge oažžut gáržžiduvvon ovddastusa Sámediggái.

Sámediggi čujuhii viidáset dasa ahte departemeanta maiddái dása guorrasii Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) go celkkii: «Danin go sápmelaččaid lohku Lulli-Norggas geat obage dáidet beroštit sámeválggain, lea oalle eahpečielggas, oaivvilda departemeanta seamma go lávdegoddi (sámi vuoigatvuođalávdegoddi) ahte Lulli-Norggas ii sáhte go okta biire mas leat golbma áirasa». Dán dihte Sámediggi čujuha dasa ahte lea govttolaš mearridit vissis gáržžádusa áirraslohkui máid Lulli-Norgga válgabiire sáhttá oažžut eará válgabiiriid ektui, nu movt Selle lávdegoddi árvala.

Sámedikki árvvoštallama vuođul Selle lávdegotti juohkinvuogi árvalus dáhkida dárbbašlaš ovddastumi Lulli-Norgii nu ahte dán biire válljejeddjiid beroštumiid maiddái šaddet oassin sámepolitihkalaš digaštallamis. Sámediggi árvvoštallá ahte vuhtiiváldimis ovddastusa iešguđetge sámi guovllulaš joavkkuin siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu lea deháleabbo dan sadjái go sihkkarastit stuorit ovddastusa Lulli-Norgga válgabiirii. Stuorit ovddastus Lulli-Norgga válgabiirii sáhttá čuohcat ođđa 5. ja 6. válgabiiriide.

Sámediggi deattuha ahte ovddastupmi dain guovlluin gos sámiid orrot bieđgguid ja nannosit leat čadnon árbevirolaš ealáhusaide berre sihkkarastojuvvot. Sámediggi čujuha dasa ahte guovddáš sámepolitihkalaš fáttát dávjá leat čadnon dáid guovlluid valljodagaide.

Spiehkastat mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire ii oaččo eanet áirasiid go máid biire livččii ožžon jus buot 39 áirasa livččii juohkán leaskalohkovugiin. Válgabiirii oažžu nappo bajimus meari meroštallojuvvon juohke biire jienastuslogu sturrodaga mielde. Sámediggi čujuha ahte nu Lulli-Norgga válgabiires livččii vejolašvuohta oažžut eanet áirasiid jus sin jienastuslohku lassána eará biiriid ektui. Danin lea dás ain movttiideapmi oažžut eanet čálihuvvot jienastuslohkui maiddái dán válgabiires.

Gulaskuddamis eai leat boahtán negatiiva cealkámušat Lulli-Norgga spiehkastannjuolggadussii, eai biire gulaskuddancealkámušain ge.

Departemeanta árvvoštallan

Árvvoštallamis Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa Departemeanta guorrasa Sámedikki mearrádussii ja ákkastallamii. Departemeanta earenoamážit deattuha ahte spiehkastannjuolggadus dagaha ahte biiriide main leat smávit guovllulaš joavkkut, nugomat julevsápmealaččat ja lullisápmelaččat, lea dát ortnet vuoitun áirrasjuohkima oktavuođas.

Tabealla 4.2 Tabealla govvida áirasiid juogu ođđa válgabiiriide

  2005 Jienastuslohku39 áirasa juhkkojuvvon čielga leaskalohkovugiinÁirrasjuohku Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa vuođul
      Vuođđo-juogadeapmiGorálašvuođain juohkán 25 áirasa earenoamáš gáržžidemiin Lulli-NorgiiSupmi
1. Nuortaguovllu válgabiire21407246
2. Ávjovári válgabiire352111279
3. Davveguovllu válgabiire17365246
4. Gáiseguovllu válgabiire17996246
5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire12264235
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie7212213
7. Lulli-Norgga válgabiire139542214
Supmi12 53839142539

1 Lulli-Norga livččii juogadeamis rievtti mielde galgan oažžut golbma áirasa, muhto dat livččii oktiibuot addán ovtta áirasa eanet go bajimusmearri njeallje. Dát áirras juhkkojuvvo baicca nuppi biirii gean vuorru lea (dán oktavuođas biire nr 5).

4.1.7 Sámelága § 2 – 4 rievdadusevttohusa čoahkkáigeassu

Departemeanta evttoha ođđa válgabiirejuogu Sámediggeválgii ja ođđa namaid válgabiiriide. Viidáset departemeanta evttoha ahte dálá dássenáirras ortnet heaittihuvvo, nu ahte Sámedikkis fas leat 39 áirasa. Dasa lassin departemeanta evttohus mearkkaša matematihkalaš vuogi áirrasjuohkimii Sámediggái biiriid gaskkas, oktan spiehkastanmearrádusain 7. válgabiirii Lulli-Norgga válgabiirii.

Áirrasjuohku St. Laguës vuogi mielde oktan dainna spiehkastagain man Lulli-Norgga válgabiirii evttohuvvo čuodjá ná:

  1. Juohke biire oažžu vuođđojuogadeamis unnimusat guokte áirasa guhtege.

  2. Čielga leaskalohkovugiin gávdnat man galle áirasa Lulli-Norgga válgabiirii oktiibuot sáhttet juhkkojuvvot.

  3. Čielga leaskalohkovugiin juohkit daid 25 juogakeahtes áirasiid mat leat lassin daid 14 áirasiidda mat juo leat dáhkiduvvon vuođđojuogadeami bakte biiriide.

  4. Áirraslohku juohke biire nammii lea dat supmi man gávnnaha 2 áirasa vuođđojuogadeamis (14 áirasa oktiibuot) ja dat áirasat (oktiibuot 25) mat juhkkojuvvojit biiriid jienastuslogu vuođul.

  5. Jus Lulli-Norgga válgabiire lea olahan vejolaš bajimusmeari áirraslogu bajábealde nuppi čuoggá juogadeami vuođul, de viidáset áirrasjuogadeamis Lulli-Norgga válgabiirii eai juhkkojuvvo eanet áirasat.

Ođđa áirrasjuohkinvuogi oktavuođas departemeanta evttoha ahte St. Laguës vuogi geavaheapmi mearriduvvo lága bakte čujuhusain válgalága § 11 – 3 goalmmát lađđasii.

Láhkaevttohus mielddisbuktá ahte sámelága § 2 – 4 šaddá rievdadit.

4.2 Gáržžidit vejolašvuođa jienastit válgabeaivvi suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus –sámelága § 2 – 3

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi lea guorahallan njoahcivuođa válgga loahppabohtosa almmuheami danin go das lea váikkuhus sámediggeválgga árvui ja lobálašvuhtii. Selle lávdegoddi árvala danin ahte sápmelaččat geat leat čálihuvvon jienastuslohkui daid suohkaniin gos leat vuolil golbmalogi jienastuslogus dušše sáhttet ovdalgihtii jienastit válggain.

Dálá ortnega mielde válgaboađus lea gárvvis ja almmuhuvvo easka 10 beaivvi maŋŋil sámedikki válgabeaivvi. Lávdegoddi lea árvvoštallan iešguđet čovdosiid otná vuogádaga siskkobealde, muhto lea gávnnahan ahte sámediggeválgga boađus dattege ii sáhttá leat gárvvis ovdal áramusat bearjadaga, válgavahku loahpas, jus buot doaibmá plána mielde. Selle lávdegoddi árvala danin váikkuhangaskaoapmin, ahte sii geat leat jienastuslogus dain suohkaniin main leat unnit go 30 jienastuslogus dušše sáhttet ovdalgihtii jienastit sámediggeválggain. Lávdegoddi oaivvilda ahte dát sihkkarastá jođáneappot válgga loahpparehkenastima.

Árvalus mearkkaša veaháš erohusmeannudeami jienasteddjiid ektui. Lávdegoddi čujuha dán oktavuođas ahte dássádatprinsihppa ii ollásit doaimma odne ge danin go soapmásat geat olgoriikas orrot šaddet ovdalgihtii jienastit. Danin lávdegotti oaidnu lea ahte dohkkeheames dušše ovdalgihtii jienasteami muhtun suohkanin ii rihko friddja ja vuoiggalaš válgga.

Praktihkalaš sivaid geažil lávdegoddi ii árval eará ortnegiid Sámedikki ovdalgihtii jienasteapmái go stuorradiggeválggaide. Lávdegoddi ákkastallá ahte ovttaskas suohkaniidda eai berre leat máŋga áigemeari maid galget čuovvut. Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte beaktilis válgačađaheapmi eaktuda viidát diehtojuohkima ođđa válgaortnega birra, earenoamážiid válljejeddjiide ja buot suohkaniidda.

Válljejeddjiid ovddalgihtiijienat dain suohkaniin main eai leat 30 dahje eanet jienastuslogus, sáddejuvvojit biire lohkanstivrii lohkamii. Juohke dain čieža válgabiirii nammaduvvo lohkanstivra. Selle lávdegoddi árvala ahte galget leat lohkanstivrrat Deanus, Kárášjogas, Álttás, Romssas, Narvikas, Steinkjeras ja Oslos. Buot dát báikkit leat juo otná ortnega mielde lohkanstivrraid váldobáikkit.

Selle lávdegoddi árvala ahte ovddalgihtiijienat galget leat joavdan juohke ovttaskas válgabiire lohkanstivrii válgabeaivvi eahkedii diibmu gávcci rádjái. Nu válgaboađus daid suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus maiddái gárvána válgaija.

Válljejeaddjit suohkaniin main leat 30 dahje eanet jienastuslogus, sáhttet lassin ovdalgihtii jienasteapmái maiddái jienastit dan beaivvi go válga lea. Dát suohkanat galget Selle lávdegotti árvalusa vuođul sámediggeválgga jienaid gaskkaboddosaččat lohkat. Suohkanat galget dasto gaskkaboddosaš lohkanbohtosa almmuhit válgavuogádahkii válgabeaivvi eahkeda ja ija mielde. Suohkanis lohkkon jienat galget dasto sáddejuvvot biire lohkanstivrii oktan vuolláičállojuvvon beavdegirjjiin. Loahpalaš lohkama ja dohkkeheami dahká juohke ovttaskas válgabiire lohkanstivra.

Selle lávdegoddi deattuha ahte sii eai árval ortnegiid mat rihkkot čiegus válgga prinsihpa. Danin lávdegoddi ii árval jienaidlohkama báikkálaččat dain suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus.

Selle lávdegoddi árvala áigemearri das guđe suohkaniin leat 30 dahje eanet jienastuslogus biddjo dan beaivái go jienastuslohku giddejuvvo boahti válggaide.

Dain suohkaniin main leat eanet go 30 jienastuslogus ledje 2005 válgii oktiibuot 11 111 dain 12 538 geat leat čálihuvvon jienastuslohkui. Dat mearkkaša váile 90 % jienasteddjiin. Jagi 2005 válggas ledje 239 suohkana main oktiibuot ledje 1427 jienastuslogus ja dain fas gaskal 1 ja 29 olbmo sámi jienastuslogus. 147 suohkanin eai lean oktage jienastuslogus.

Selle lávdegotti árvalus mielddisbuktá ahte buot jienat sámediggeválggain sáhttet lohkkot válgabeaivvi eahkeda maŋŋil diibmu gávcci. Lávdegotti árvalus ahte ovdalgihtii jienastit dain suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus ja lohkan báikkálaččat dain suohkaniin main leat eanet go 30 jienastuslogus dagaha ahte sámediggeválgga loahppaboađus lea gárvvis válgabeaiija mielde.

Suohkanat leat iežaset gulaskuddancealkámušain vuodjudan jienaid lohkama árvalussii. Suohkanat main leat unnán jienastuslogus dorjot árvalusa ahte álggahuvvo ortnet mii mearkkaša dušše ovddalgihtiijienasteame dain suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus. Oslo suohkan oaivvilda ahte dákkár ortnet baicca eanet heađušta sámediggeválgga mearkkašumi dan ektui goas válgaboađus lea gárvvis. Nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak (SSN) oaivvilda ahte árvalus mearkkaša demokráhtalaš váttisvuođa mii sáhttá daguhit ahte cieggá b-steampil jurddašeapmi sámedikkejienasteaddjit ektui go eai beasa válgabeaivi jienastit.

Sámediggi árvvoštallá ahte guhkes áigi mii manná válgga rájes dassážiigo válgaboađus lea gárvvis, heađušta Sámediggeválgga mearkkašumi. Sámedikki mielas ii leat demokráhtalaš váttisvuohta vaikkohal olbmot dain suohkaniin main leat unnán jienastuslogus eai beasa válgabeaivvi jienastit. Sámedikki mielas jođánis válgabohtosa almmuheapmi lea deháleappot. Sámediggi deattuha viidáset ahte Sámediggeválggaid lobálašvuhtii oppalaččat lea ávkin jus lea ortnet mas lea álkes ja čađaheaddji struktuvra. Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalus jávkada dan badjelmeare organiserema masa lávdegoddi otná vuogádagas čujuha.

Sámediggi deattuhii ráđđádallamiid oktavuođas ahte nu guhkas go vejolaš berreše leat seamma áigemearit ja ortnegat sámediggeválggaide go stuorradiggeválggaide. Sámediggi oaivvilda ahte dán oktavuođas leat guokte prinsihpa maid berre vuhtiiváldit. Nubbi lea Sámedikki lobálašvuohta dan dáfus ahte olaha jođánis válgabohtosa. Nubbe prinsihppa ges lea ahte juohke jietna lea dehálaš. Sámediggi čujuha dasa ahte lea oalle unnán jienat mat hilgojuvvojit sámediggeválggaid oktavuođas dan ektui gallis ovdalgihtii leat jienastan.

Departemeanta árvvoštallan

Ovttasráđiid Selle lávdegotti ja Sámedikki árvalusain evttoha departemeanta rievdadit sámelága § 2 – 3 gáržžidit vejolašvuođa jienastit válgabeaivvi dain suohkaniin main leat unnit go 30 čálihuvvon jienastuslohkui.

Departemeanta doarju árvalusa ahte suohkaniin main leat eanet go 30 čálihuvvon jienastuslohkui ieža galget jienaid gaskaboddosaččat lohkat báikkálaččat. Berre láhčojuvvot nu ahte válgaija galget suohkanat sáddet raporta válgavuogádahkii seamma ládje movt stuorradiggeválggain dahket.

Departemeanta árvvoštallama mielde árvalusas lea stuora mearkkašupmi dasa ahte olahit jođánis válgabohtosa maŋŋil sámediggeválggaid. Lea árvvoštallojuvvon dehálažžan ahte válgaboađus lea gárvvis árrat danin go dat doaivumis váikkuha dasa ahte eanet oassálastet válggaide, stuorit lobálašvuođa ja lassáneaddji árvvu. Árvalus lea danin okta reaidduin dasa ahte ollášuhttá láhkarievdadusa ulbmila.

Láhkarievdadus mearkkaša ahte jienastuslohkui čálihuvvon olbmot dain suohkaniin main leat vuolil 39 jienastuslogus dušše lea vejolaš ovdalgihtii jienastit. Sii geat dáin suohkanin orrot eai sáhte jienastit dan beaivvi go válga lea jus vuolggáše ge dan suohkanii gos dábálaš válgabeaivi lea vejolaš jienastit sámediggeválgii.

Departemeanta láhče láhkaásahus rievdadusa jienaid lohkanvuohkái nu ahte buot suohkanat main leat eanet go 30 jienastuslogus galget gaskkaboddosaččat lohkat jienaid. Dát lea Selle lávdegotti ja Sámedikki árvalusa mielde. Dan oktavuođas galget ráđđádallamat čađahuvvot Sámedikkiin.

Departemeanta evttoha viidáset ahte láhkaásahusas mearriduvvo ahte suohkanat dađistaga galget sáddet ovdalgihtii jienaid lohkanstivrii.

4.3 Doaba «sámi jienastuslohku»

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegotti oainnu mielde jienastuslogu váldodoaibman lea leat jienastuslohku válggaid várás, mas jienastuslohkui čálihuvvon olbmot, válgaoassálastima bakte, válljejit sápmelaččaid álbmotválljejuvvon ásahusa.

Sámi jienastuslohku lea logahat mas leat buot Norgga sápmelaččat geat ieža leat ovddidan gáibádusa čálihuvvot jienastuslohkui. Jus galgá čálihuvvot jienastuslohkui ferte ollášuhttit eavttuid maid sámelága § 2 – 6 gáibida, ja nu oažžu vuoigatvuođa jienastit sámediggeválggain juohke njealját jagi.

Lea govda ipmárdus ahte leat oalle ollu olbmot geat ollášuhttet sámelága § 2 – 6 sihke subjektiiva ja objektiiva eavttuid, muhto iešguđetge sivaid dihte válljejit ii čálihuvvot jienastuslohkui.

Sii geat čálihuvvojit jienastuslohkui eai oaččo eará vuoigatvuođa go ahte ožžot vuoigatvuođa jienastit sámediggeválggain. Lávdegoddi atná vuođđun ahte sii geat jienastuslohkui leat čálihuvvon eai leat addán lobi jienastuslogu atnit eará ulbmiliidda.

Lávdegoddi árvala danin ahte berre čielgasit ovdanboahtit ahte sámi jienastuslohku iileat sámi álbmotlogahat, muhto válgalogahat sin várás geat háliidit dagahit sámi iešvuođaset politihkalaš áigeguovdilin sámediggeválggain juohke njealját jagi. Čalmmusteames dán, árvala lávdegoddi ahte sámelága doaba sámi jienastuslohkurievdaduvvo Sámedikki jienastuslohkui.

Lávdegotti árvalus ii mearkkaš rievdadusaid jienastuslogu girjemii ja hálddašeapmái dahje jienastuslogu geavaheapmái sámediggeválggain. Árvalus iige mearkkaš rievdadusaid mearrádussii ahte jienastuslohku sámedikki dohkkeheami vuođul sáhttá jienastuslohku atnot dieđalaš dahje servodatávkkálaš ulbmiliidda, vrd. sámelága § 2 – 6 ja láhkaásahus sámediggeválggaid birra § 81 vrd. § 12.

Sámediggi doarju Selle lávdegotti árvalusa ahte rievdadit lága doahpaga « sámi jienastuslogus» « Sámedikki jienastuslohkui». Sii čujuhit árvvoštallamis ahte jienastuslogu váldodoaibma šaddá čielgaseabbon go rievdada doahpaga ná movt lávdegoddi árvala.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta evttoha nu movt Selle lávdegoddi ja Sámediggi ahte sámelága namahus « sámi jienastuslohku» rievdaduvvo « Sámedikki jienastuslohkui»

Rievdadus mearkkaša rievdadusaid sámelága §§ 2 – 5, 2 – 6 ja 2 – 7.

Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti ja Sámedikki ákkastallamiidda ahte berre čielgasit ovdanboahtit ahte dát ii leat sámi álbmotlogahat norggas, muhto baicce válgajienastuslohku mii atno go galgá sámediggeválggain jienastit.

Namahusa rievdadeames «sámedikki jienastuslohkui» ii rievdat dan eavttu ahte Sámediggi sáhttá rahpat jienastuslogu dieđalaš ja eará servodatávkkálaš ulbmiliidda (vrd. Od.prp. nr. 26 (2003 – 2004).

4.4 Eavttut válgalisttaid evttohanvuoigatvuhtii – sámelága § 2 – 7

Selle lávdegotti árvalus ja sámedikki mearrádus

Selle lávdegotti ođđa válgabiireárvalus mielddisbuktá ahte buot unnimus válgabiiret jávket. Dát dagaha ahte gáibádusat das gallis galget vuolláičállit listaevttohusa berre muddejuvvot veaháš.. Otne gáibiduvvo ahte listaevttohusa galget vuolláičállit unnimusat 15 olbmo geat leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui dan biires gosa gullet. Lávdegoddi árvala ahte gáibádus listaevttohussii čavgejuvvo nu ahte unnimusat 30 olbmo galget dan vuolláičállit.

Sámediggi lea guorrasan Selle lávdegotti árvalussii.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeantat evttoha, seamma go Selle lávdegoddi ja Sámediggi, čavget gáibádusa válgalistaevttoheddjiide 15 vuolláičállagis 30 vuolláičállagii. Dát mearkkaša rievdadusa sámelága § 2 – 7.

Dát evttohuvvo ođđa válgabiirejuogu olis go biiriid lohku unnu muhto leat stuoribun. Buohkain geat leat čálihuvvon jienastuslohkui lea evttohanvuoigatvuohta dan biires gos leat jienastuslogus.

Rievdadus mielddisbuktá ahte 30 sápmelačča geain lea evttohanvuoigatvuohta galget vuolláičállit válgalista evttohusa. Departemeanta árvvoštallá ahte dát váikkuha dasa ahte fragmenteren unnu ja nanne Sámedikki sajádaga go dušše listtut main lea vissis meare doarjja servet válggaide.

4.5 Giellaeavttut jienastuslohkui čáliheami oktavuođas – sámeláhka § 2 – 6

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi árvala rievdadit sániid objektiiva eavttu cealkagis. Árvalus mielddisbuktá ahte sámelága § 2 – 6 vuosttaš lađđasa cealkka «lea sámegiella ruovttugiellan», lonuhuvvo «lea bajásšattadettiin leamašan sámegiella ruovttugiellan» cealkagiin.

Selle lávdegoddi oaivvilda ahte lea dehálaš dárkkuhit ahte subjektiiva ja objektiiva eavttut leat dássásaš eavttut. O bjektiiva eavttuin ipmirduvvo dilálašvuohta man earátgo go ieš sáhttá duođaštit. Das lea vuostálasvuohta subjektiiva eaktui mii mearkkaša jienastanvuoigatvuođa eaktu man vuosttažettiin oaidná das movt olbmo iešáddejupmi lea.

Lávdegoddi čujuha dasa ahte lea guhkes ja nana vierrun dulkot sámelága «ruovttugiela» doahpaga nu ahte lea «bajásšaddadettiin ruovttugielas» sáhka. Sii čujuhit dasa ahte dát heive oktii vuosttaš sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnuin go dálle ná hábmejedje cealkaga.

Sámediggi cealká árvalusastis ahte lea buorre go lágas dárkkuhuvvo máid oaivvilduvvo «ruovttugiela» doahpagiin vai eastada doahpaga dulkomis iešguđet ládje.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta oaidnu lea ahte láhkateaksta ii berre rievdaduvvot. Departemeanta ii oainne dárbun rievdadeapmái. Árvvoštallamis departemeanta deattuha ahte Od.prp. nr. 33 (198687) sámelága birra siidu 119 leat gávnnahan ahte ruovttugielain oaivvilduvvo giella maid bajásšaddadettiin lea hupman ruovttus. Departemeanta árvvoštallá ahte sátnádeami rievdadeapmi sáhttá ipmirduvvot ođđa eastagiin sidjiide geat árvvoštallat jienastuslohkui čálihit iežaset. Sámediggi lea ráđđádallamiid oktavuođas guorrasan departemeanta ákkaide das ahte juridihkalaččat lea dárbbašmeahttun teavstta rievdadit. Sámediggi ja departemeanta leaba ovttamielalaččat das ahte ii ovddiduvvo evttohus rievdadit sámelága § 2 – 6.

4.6 Láhkaásahusváldi

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi ii leat digaštallan Sámedikki láhkaásahusválddi.

Sámediggi evttoha ahte sámelágas addo Sámediggái váldi mearridit sámediggeválggaide lagabui mearrádusaid vrd. sámelága § 2 – 7 goalmmát lađđasa ja § 2 – 11 ja Selle lávdegotti árvalusa vuođul § 2 – 4 goalmmát lađđasa Gonagasa vejolašvuohta mearridit dárkilat mearrádusaid.

Departemeanta árvvoštallan

Sámediggi evttohii alcces láhkaásahusválddi maŋŋil go Selle lávdegotti árvalus lei leamašan gulaskuddamis. Departemeanta árvvoštallama mielde ii leat áigeguovdil ovddidit evttohusa almmá lagabui čielggadeami ja gulaskuddama. Sámediggi nannosit deattuha ahte áigumuš lea čađahit eará láhkarievdadusaid 2009 sámediggeválgii. Danin Sámediggi ja departemeanta ráđđádallamiid oktavuođas leaba šiehttan ahte Sámedikki láhkaásahusválddi árvalus ii árvvoštallojuvvo dán proposišuvnnas. Departemeanta áigumuš lea dan gažaldaga maŋŋil árvvoštallat, ja dan vuođul sáhttá ovddidit vejolaš láhkaevttohusa mii sáhttá gieđahallojuvvot buori áiggis ovdal válggaid jagi 2013.

4.7 Sohkabeali čohkadus

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi bivdojuvvui fápmudusas earenoamážit geahčadit ovddastuslašvuođa Sámedikkis, earenoamážit sohkabeali ektui. Lávdegoddi árvvoštallá ahte 2005 válgaboađus, mas lei measta dásseárvosaš sohkabealejuohku áirasiid gaskkas, duođašta ahte bonju sohkabealejuogu čalmmusteapmi ovdal válggaid lea mielddisbuktán buori bohtosiid. Lávdegotti prinsihpalaš oaidnu lea ahte gáibádus – ja bággen mii dagahivččii – buoret sohkabeale dássásašvuođa vuosttažettiinferte dahkkot listaevttoheddjiid beales, mii mearkkaša sámi siviila servodagas, iige vuosttamužžan válgalága/láhkaásahusa bakte. Viidáset oaivvilda lávdegoddi ahte árvaluvvon rievdadusat dagahit otne álkibun dáhkidit buori sohkabealedássádaga, vaikko dat ii regulerejuvvo njuolga lága ja láhkaásahusa bakte .

Sámediggi cealká ahte vaikko nissoniid- ja nuoraidlohku Sámedikkis buorránii 2005 válggas, de lea dehálaš vuogádagain mii maiddái láhče ja bisuha dássedis sohkabeali ja ahkeluohká čoahkádusa Sámedikki áirasiid gaskkas. Sáhttá leat jáhkehahtti ahte negatiiva čalmmusteapmi mii lei heajos nissonovddastumi ja agi čoahkádusa ektui Sámedikki áirasiid gaskkas ovdal 2005 válgga nominašuvdnabarggu dagahii ahte listtuid ja bellodagaid nominašuvdnabarggu áŋgirušše dán beali njulget. Ii leat dadjon ahte dákkár áŋgiruššan dáhpáhuvvá ovdal juohke válgga. Sámediggi deattuha dan ahte sámi servodat lea sihke girjái ja máŋggaláganin. Danin lea lunddolaš ahte lea válgaortnet mii bures láhče ovddastuslašvuođa.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta čujuha dasa ahte jagi 2005 mearriduvvui láhkaásahus sámediggeválggaid birra mas bođii ovdan ahte Sámediggi sáhttá ovddidit gáibádusaid evttoheddjiin ahte válgalisttain mat servet sámediggeválggaide galgá leat unnimusat 40 % sohkabealejuohku. Sámediggi mearridii dán láhkaásahusa 2004 juovlamánu 15.beaivvi. 2005 válggas válljejuvvojedje 22 nissonolbmo (51 %) Sámediggái. Departemeanta oaivvilda ahte bellodagaid, organisašuvnnaid ja válgalisttuid ain berre hástalit sihkkarastimis dássedis sohkabealejuogu dain listtuin mat servet válggaide.

Departemeanta árvvoštallá ahte ođđa válgaortnet láhče dili nu ahte ain galgá leat dássedis sohkabealejuohku Sámedikkis. Departemeanta danin ii oainne dárbun dál álggahit liige doaimmaid Sámedikki sohkabealejuogu hárrái.