4.14 Bieggafápmu

4.14 Bieggafápmu

Sem-julggaštusas nannii ráđđehus mihttomearrin ahte galget leat bieggafápmorusttegat mat jahkásaččat buvttadit 3 TWh 2010 rádjái. Ulbmil lea huksejuvvon Stuoradikki mihttomeriid ala energiijanuppástumi hárrái, mearriduvvon Stuoradiggedieđáhusas nr. 29 (1998–1999) Om energipolitikken (Energiijapolitihka birra). Eiseválddit leat ovddidan ekonomalaš váikkuhandoaimmaid dása. Norgga luonddudilálašvuođaid geažil sáhttá bieggafápmu leat mearkkašahtti ávkin ođasmahtti energiija ovdánahttima dáfus.

Ráđđehusa mihttomearrin lea ahte bieggafápmohuksen dahkko guoddevaš vuogi ja ollislaš perspektiivva mielde, mas eará earála- ja servodatberoštumit vuhtii váldojuvvojit bures. Eanas plánejuvvon bieggamillorusttegat leat Trøndelágas davás. Dát mearkkaša ahte rusttegiid ásaheapmi sáhttá guoskkahit sámi beroštumiid, ja erenoamážit boazodoalu.

Boazodolliin lea álgoálbmogin rievttálaš suodjalus mearkkašahtti sisabahkkemiid vuostá, mat váikkuhit sin vejolašvuođaid joatkit iežaset árbevirolaš ealáhusadoaimma. Dát nannejuvvo sihke álbmotrievttis, muhto maiddái Norgga rievtti mearrádusain. Stuoradiggedieđáhusas nr. 33 (2001–2002) – Lassedieđáhusas St.dieđáhussii nr. 55 (2000–2001) Sámepolitihka birra deattuha Ráđđehus dárbbu nannet boazodoalu areálaid suodjaleami. Lea dehálaš čielggadit iešguđet bieggamilloprošeavttaid váikkuhusaid ja čađahit heivvolaš proseassaid maid olis sáhttá unnidit vejolaš negatiiva váikkuhusaid boazodoalu guovdu.

Dála njuolggadusat bieggafápmoprošeavttaid birra mielddisbuktet juohke áidna prošeavtta vuđolaš árvvoštallama energiijalága ja plána- ja huksenlága KU-mearrádusaid olis, ja addet nu buori vuođi árvvoštallat juohke prošeavtta váikkuhusaid. Ráđđehus atná dárbbašlažžan ahte addo vuođđu eanet ollislaččat árvvoštallat plánejuvvon bieggamillorusttegiid váikkuhusaid oppalaččat. Dan oktavuođas háliida Ráđđehus ásahit temahtalaš vuostelasvuođaárvvoštallama vuogádaga, earret eará boazodoalu dáfus, gos sihke dieđihuvvon ja váikkuhusiskkaduvvon bieggamilloprošeavttaid geahčča oktanis.

Vuostelasvuođaárvvoštallama boazodoalu beroštumiid ektui sáhttá boazodoallohálddahus čađahit dárkilet eavttuid mielde. Dieđihuvvon prošeavttaid árvvoštallama hárrái sáhtášii diekkár čielggadeami čađahit jođánit ja njuovžilit. Vuogádat sáhttá hálddašit sihke dálá plánaid ja ođđa prošeavttaid mat dieđihuvvožet. Vuostelasvuođa-árvvoštallamat galget leat oassin dieđihuvvon prošeavttaid doaibmalohpe- ja plánagieđahallama vuođus.

Bieggafápmorusttegiid ásaheami oktavuođas lea váldonjuolggadus ahte gáibiduvvo lohpi sihke energiijalága mielde ja ahte ráhkaduvvo regulerenplána plána- ja huksenlága mearrádusaid mielde. Plána- ja huksenlága mearrádusaid olis sihkkarasto boazodollui stuorát vejolašvuohta váikkuhit proseassaid. Ráđđehus oaivvilda ahte dábálaččat ii berre addot dispensašuvnda plána- ja huksenlága mearrádusain doaimmaide mat gáibidit nu viiddis eatnamiid go bieggafápmorusttegat. Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos leat sámi beroštumit ja boazodoalloberoštumit.

Ráđđehus áigu ráhkadit njuolggadusaid bieggafápmorusttegiid plánema ja huksenbáikki válljema birra. Oktan ulbmilin njuolggadusaiguin lea movttiidahttit suohkanlaš ja guovllulaš dásiid iežaset váldo areálaplánain aktiivvalaččat árvvoštallat heivvolaš guovlluid bieggafápmuhuksemii. Dasa lassin galget njuolggadusat čilget máid galgá vuhtii váldit bieggafápmorusttegiid huksemis ja lokaliseremis. Njuolggadusain čujuhuvvo maiddái movt bieggafápmoáššiid gieđahallan plána- ja huksenlága mielde ja energiijalága mielde sáhttá ovttastahttojuvvot vuohkkasit.