4.7 Dearvvašvuođa- ...

4.7 Dearvvašvuođa- ja sosiálabalvalusat sápmelaččaid várás

Dearvvašvuođaministtar lea dán áigodagas doallan guokte čoahkkima, Kárášjogas ja Oslos, sámi álbmoga dearvvašvuođabálvalusa birra. Dáid ságastallamiid bokte leat ee. olahan ovttamielalašvuođa ásahit ovttasbargoorgána mii áittarda sámi álbmoga fuolaid dearvvašvuođaásahusaid ektui. Sámediggi ja Dearvvašvuođadepartemeanta ráđđádallet muđui nai jámmadit dearvvašvuođabálvalusa guoskevaš diliid birra.

Čuovvoleamis plána Mangfold og likeverd («Girjáivuohta ja dásseárvu») – mii lea Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána sámi álbmoga guovdu Norggas 2002–2005

Geahča st. dieđ. nr. 10 (2002–2003) kap. 4.3. ja st. dieđ. nr. 10 (2003–2004) kap. 6.

eaktuda departemeanta lagas ovttasbarggu Sámedikki ja Sosiála- ja dearvvašvuođa-direktoráhta gaskka. Doaibmaplána gusto 2002–2005 áigodahkii, ja boahttevaš čuovvoleapmi čielgá 2005 mielde.

Dearvvašvuođadepartemeanta lea juolludan ruđa (10,7 mill kr 2004:s) geahččalan- ja ovddidanbargguide NAČ 1995: 6 «Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána Norggas» ( Plan for helse- og sosialtjnester til den samiske befolkning i Norge ) vuođul, ja «Girjáivuohta ja dásseárvu» doaibmaplána vuođul. Dáin ruđain lea 5,1 mill kr sirdojuvvon Sámediggái. Eanas oassi dán submis manná doarjjaruđaid hálddašeapmái ja guovtti áššemeannudanvirgái Sámedikkis. 2002’ árvvoštallama mielde lea Sámedikkis iešheanalis ovddasvástádus hálddašit doarjjaruđaid.

Reastaruđa hálddaša Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta plána eará doaibmabijuid álggaheami várás. Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš lea 2004:s ožžon 4,3 mill kruvnno dábálaš doaimma várás ja sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami loahpaheami várás. Loahppa adno sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheapmái, jorgalemiide, dulkaoahpahusa ovdaprošekteremii ja Ráissas Sonjatuna dearvvašvuođaguovddáža sámi logopedavirggi ruhtadeapmái.

Fálaldat sápmelaččaide geat psykalaččat gillájit galgá nannejuvvot, ja danne viiddiduvvo Kárášjoga ja Leavnnja psykalaš dearvvašvuođasuodjalus našovnnalaš gelbbolašvuođabásan sámi álbmogii, nu movt lea ovddiduvvon Psykalaš dearvvašvuođa viiddidanplánas mas daddjo ahte fálaldat daidda sápmelaččaide geat gillájit psykalaččat, galgá nannejuvvot gelbbolašvuođaguovddáža ásaheami bokte ja dikšofálaldaga huksema bokte. Ollislaš juolludeapmi ulbmilii lea su. 13 mill. kruvnno 2004:s (6 mill. lassáneapmi 2003 ektui).