Stáhtabušeahtta 2023

Lokte psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendillesuorggi

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus vuoruha psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendillesuorggi ja juolluda 300 miljovnna ruvnno nannejuvvon áŋgiruššamii dan suorggis.

Juolludeapmi lea oassi psyhkalaš dearvvašvuođa ceahkkálastinplánas mii ovddiduvvo 2023 giđa, ja gárrendillesuorggi eastadan- ja dikšunreforpmas mii maiddái ovddiduvvo boahtte jagi mielde.

– Mii áigut nannet ja ovdánahttit áŋgiruššama erenoamážit mánáid ja nuoraid ja pasieanttaid guovdu geain leat duođalaš ja máŋggabealálaš psyhkalaš- dahje gárrendilleváttisvuođat, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.  

Vuoruhit psyhkalaš dearvvašvuođa dál

Lassin psyhkalaš dearvvašvuođa ceahkkálastinplána ja gárrendillesuorggi eastadan- ja dikšunreforbmii, de boahtá maiddái psyhkalaš dearvvašvuohta leat dehálaš oassi álbmotdearvvašvuođadieđáhusas mii boahtá 2023 giđa.

– Mii eat vuordde dassážii go dat dehálaš barggut leat gárvvisin čállon. Mii vuoruhit dáid surggiid dán bušeahtas jo, dadjá Kjerkol.

– Dan dihte evttohit mii 150 miljovnna ruvnno psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrendillesuorggi ođđa doaibmabijuid nannemii ja ovdánahttimii ja dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusaide, ja vel 150 miljovnna ruvnno buohcciviesuide nannet jándordivššu spesialistadearvvašvuođabálvalusain.

Doaibmabijut álbmotdearvvašvuođa siskkobealde

Álbmotdearvvašvuođadieđáhus ovddiduvvo 2023 giđa ja lea ráđđehusa bajit mihttomearri  lea oažžut dearvvašvuođaovddideaddji servodaga ja eastadit buozalmasvuođaid.

Ráđđehus áigu maid nannet psyhkalaš álbmotdearvvašvuođa ja dahkat dieđuid movt juohke okta sáhttá nannet iežas psyhkalaš dearvvašvuođa álkibut olámuddui.

Gárrenmirkogeavaheapmi lea maid mearkkašahtti álbmotdearvvašvuođaváttisvuohta ja ráđđehus juolluda oktiibuot 4,5 miljovnna ruvnno garraset dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji áŋgiruššamii psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendillesuorggis.

Álggahit psyhkalaš álbmotdearvvašvuođakampánjja

– Buorit bálvalusat leat dehálaččat. Seammás fertet mii bargat dan ovdii ahte olbmot geat ožžot psyhkalaš váttuid ja gárrendilleváttuid vátnot. “Vihtta beaivái” lea oahpes ášši ovddidit fysalaš dearvvašvuođa. Dál mii álggahit kampánjja «Buori psyhkalaš dearvvašvuođa ABC», dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar.

– Mii áigut erenoamážit eastadit gárrenmirkogeavaheami ja buorebut ja árabut álggahit buori veahki ja čuovvoleami. Našuvnnalaš prográmma gárrenmirkoeastadeaddji barggu várás mánáid ja nuoraid ektui šaddá dehálaš oassin dán áŋgiruššamis.

Unnit merkejuvvon ruđat, eanet ohcanvuđot

Dálá ekonomalaš dilli Norggas eaktuda mihá čielgaset vuoruhemiid go maid ovdalaš ráđđehusat leat dárbbašan jurddašit. Vuoruhan dihte áŋgiruššama psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendillesuorggis ja dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusaid, de ferte geavahit resurssaid mat leat nu beaktilt go vejolaš ja vuoruhit juoga unnit.

Ráđđehus evttoha earret eará heaittihit moanat merkejuvvon doarjagiid stáhtabušeahtas – maiddái psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendillesuorggis. Viiddis dáhttu merket ruđaid sierra lea áiggi badjel hedjonahttán ohcanvuđot doarjjaortnegiid. Oppalaččat evttohuvvo dál sirdit merkejuvvon doarjagiid relevánta ohcanvuđot ortnegiidda.

– Mii áigut atnit doarjagiid ulbmillaččat olahan dihte min vuoiggalaš juogadeami ja sosiála dássema mihttomeari. Juolludeamit leat fámolaš gaskaoamit, ja dát ráđđehus háliida ahte álggu rájes jo galgá leat čielggas ahte mii háliidit eanet vuoiggalaččat juogadit go bargat ođđa mihtuid ovddas guvlui ja buoret bálvalusaid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.

Sihkkarastá dehálaš ja árra veahki mánáide ja nuoraide

Pandemiija áiggis leat lassánan mánát ja nuorat geat bohtet sihke suohkanlaš psyhkalaš dearvvašvuođafálaldagaide ja mánáid- ja nuoraidpsykiátralaš poliklinihkaide (MNP).

Das lea stuora mearkkašupmi ahte psyhkalaš dearvvašvuođahástalusaid eastadeapmi čuovvu rávisolbmoeallimii. Dan dihte nanne ráđđehus fálaldaga mánáide ja nuoraide sihkkarastin dihte ahte veahkki lea álkit olámuttus dalle go dasa lea dárbu.

Oassin das evttoha ráđđehus nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusaid 45 miljovnna ruvnnuin 2023:s. Dát bálvalusat leat dehálaš vuosttašceahkkefálaldagat mánáide ja nuoraide – maiddái go guoská psyhkalaš dearvvašvuhtii ja hástalusaide gárrenmirkogeavaheami oktavuođas.

Juolludeamit olgooktavuođaide ja borranváttuid eastademiide

Ráđđehus láhčá maid diliid suohkaniidda ásahit ohcandoaimma nugo olgooktavuođaid árabut identifiseret sihke psyhkalaš dearvvašvuođahástalusaid ja nuoraid gárrenmirkogeavaheami mas lea olu riska. Oktiibuot várrejuvvo 20 miljovnna ruvnno dan ulbmilii 2023:s.

Muđui lea maid ráđđehus fuomášan ahte nuoraid gaskkas lassánit borranváttut. Ráđđehus evttoha dan dihte juolludit 15 miljovnna borraváttuid eastadeapmái, árra fuomášeapmái ja veahkkái.

Eará masa ráđđehus áŋgiruššá leat oadjebas, digitála dieđut mánáide. Ráđđehus nanne Digi-Ung ja Ungdata junior -barggu oktiibuot 8,5 miljovnna ruvnnuin, ja dasa lassin juolluda 3 miljovnna ruvnno viidáset bargui digitála neavvuiguin iešbirgejupmái.

Pasieanttat ja geavaheaddjit geain leat máŋggabealálaš psyhkalaš dearvvašvuođa- dahje gárrendilleváttisvuođat

Ráđđehus vuoruha maid daid buohccimus pasieanttaid ja geavaheddjiid. Pasieanttat geain leat sihke gárrendille- ja psyhkalašgillámušat (ROP) leat erenoamáš hearkkes dilis jus ovttasdoaibma ja koordineren váilu.

Dan dihte evttoha ráđđehus ahte 10 miljovnna ruvdno áŋgiruššamis manná nannet ja ovdánahttit modeallaid movt ovttasdoaibmat pasieanttaid ektui geain leat erenoamáš máŋggabealálaš ja máŋgga áššiide oktanis bálvalusdárbbut dearvvašvuođasearvevuođa rámmaid siskkobealde.

Bargu badjelmeare váldimiid vuostá

Norggas leat ain beare oallugat geat jápmet badjelmeare váldimiid dihte, nu ahte eastadit badjelmeare váldosiid vuoruhuvvo.

Ráđđehus áigu nannet áŋgiruššama 6 miljovnna ruvnnuin 2023:s, ja áigu ain ovdánahttit barggu jápmimiid vuostá badjelmeare váldimiid dihte boahtte eastadan- ja dikšunreforpma bokte.

Ráđđehus juolluda maiddái 14 miljovnna ruvnno geahččalanprošektii dikšut dálkkaslaččat darváneami benzodiazepiinnaide ja sentrálastimulerejeaddji gárrenmirkkuide. Ulbmil lea háhkat máhtu vai sáhttá eanet geavaheaddjejoavkkuide fállat dakkár divššu, mii maid sáhttá veahkkin unnidit jámolašvuođa badjelmeare váldosiid dihte.

Buoret fálaldagat oapmahaččaide

Lea hui oahpes ášši ahte sii geat leat oapmahaččat olbmuide geain leat psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendilleváttut, guddet lossa noađi, ja dat dagaha eanet dávdanoađi ja servodatekonomalaš goluid earret eará čadnon buozalmasvuođajávkamii.

Ráđđehus áigu eastadit ja unnidit riskka ieš oažžut dearvvašvuođaváttuid sin gaskkas geat leat oapmahaččat olbmuide geain leat psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendilleváttut buori veahki ja čuovvoleami bokte.

– Oapmahaččat leat resursa maid mii fertet áimmahuššat, ja mánáin geat leat oapmahaččat leat sierra dárbbut maid buohkat dearvvašvuođabálvalusas fertejit atnit fuomášumi. Dan dihte juolludit mii 10 miljovnna ruvnno vai suohkanat sáhttet ásahit buoret fálaldagaid maid dán oapmahašjovkui, dadjá Ingvild Kjerkol.