Norga hárjehallá ukrainalaš soalddáhiid viidát

– Min ulbmil lea ahte mii ovttas lihtolaččaiguin leat mielde hárjeheame badjel 50.000 ukrainalaš soalddáha jagi 2023 mielde. Áigges áigái dán jagi veahkehit badjel 300 norgalaš bagadalli hárjehallat ukrainalaččaid, máilmmis ja ruovttus, ja boahtte jagi rájes lassána dát lohku. Mii plánet geavahit badjelaš miljárdda ruvnno Nansen-prográmmas boahtte jagi hárjehallat ukrainalaš soalddáhiid, dieđiha suodjalusministtar Bjørn Arild Gram (Gb).

Lihtolaččaid ja ovttasbargoguimmežiid ulbmil lea ovttas hárjehallat badjel 50.000 ukrainalaš soalddáha jagi 2023.
Lihtolaččaid ja ovttasbargoguimmežiid ulbmil lea ovttas hárjehallat badjel 50.000 ukrainalaš soalddáha jagi 2023. Govva: Torbjørn Kjosvold, Forsvaret

Skábmamánu 6. beaivvi galledii Gram vuosttaš geardde Ukraina, Norgga ja Duiskka soahteveagaid EU hárjehallandoaimmas Ukraina várás (EU MAM) olggobealde Berlina. Norga oassálastá ukrainalaš soalddáhiid hárjeheamis iešguđetlágan prográmmaid bokte: EU hárjehallanprográmma EU MAM bokte, brihttalaš hárjehallanprográmma INTERFLEX bokte ja hárjehallama bokte Norggas, ovdamearkka dihte spesialistaoahpus Trøndelágas.

– Maŋŋel go Ruošša fallehii ja soahttái Ukraina vuostá, lea riika ožžon viiddis militeara ja siviila doarjaga oarjemáilmmis. Ukraina dárbbaša seammás eanet ja eambbo hárjánan soalddáhiid soahtat Ruošša invašuvdnaveagaid vuostá. Dasa lassin lea sis dárbu buoridit gelbbolašvuođa máŋgga fágasuorggis. Lea dehálaš ahte Norga váldá oasi dás ja váikkuha doppe gos mii sáhttit, dadjá suodjalusministtar Bjørn Arild Gram.

– Seammás go Norgga soahteveagat oahpahit ukrainalaš soalddáhiid ovttas lihtolaččaiguin, de mii maiddái váldit mielde ollu oahpu ruoktot Norgii. Ukrainalaččaid vásáhusat soahtešiljus leat midjiide maid ávkkálaččat. Lagas ovttasbargu ja oktiiheiveheapmi eará riikkaiguin lea maid dehálaš oahppu, dadjá Gram.

Suodjalusministtar Bjørn Arild Gram galledii Norgga soahteveagaid mat hárjehallet ukrainalaš soalddáhiid Duiskkas.
Suodjalusministtar Bjørn Arild Gram galledii Norgga soahteveagaid mat hárjehallet ukrainalaš soalddáhiid Duiskkas. Govva: Torbjørn Kjosvold, Forsvaret

Norga ovttasbargá Duiskkain hárjehallat ukrainalaš soalddáhiid EU MAM Ukraine bokte.
– Norgga veahkkedoaibma EUMAM olis oažžu hui buriid máhcahagaid. Erenoamážit namuhuvvo Norgga geabbilvuohta ja profešunalitehta. Suodjalus lea hui čeahppi hárjehallat ja bagadit, ja Norgga lahkonanvuohki boktá stuora beroštumi eará našuvnnain, dadjá Bjørn Arild Gram.

Njukčamánu 5. beaivvi 2023 álge Norgga soahteveaga soalddáhat hárjehallat ukrainalaš soalddáhiid militearabáikkis Berlina olggobealde. Norgga soalddáhat oahpahit ukrainalaš stoarbmainšenevrraid ja čađahit soahtanoahpahusa ássanguovlluin. Ovdal 2023 loahpa galgá Norgga soahteveahka leat hárjehan sullii 2.000 infanteristta ja stoarbmainšenevrra EU MAM bokte, buoridan dihte sin dási ja máhtolašvuođa.  
– EUMAM-veahkkedoaimmas leat dál birrasiid 80 olbmo. Mii árvvoštallat lasihit Norgga veahkkebargiid 100 olbmui jagi 2024, dadjá Gram. – EU MAM áigumuš lea lasihit ukrainalaččaid logu geat hárjehallet jagi 2024, ja Norga háliida veahkkin ollašuhttit dan. Mii veahkehit nannet Ukraina suodjalusa dakko bokte ahte mii buoridit ukrainalaš soahteveagaid gelbbolašvuođa, dadjá Gram.

Norga ovttasbargá Stuora-Británniain hárjehallat ukrainalaš soalddáhiid INTERFLEX bokte
– Joatkevaš doarjja Ukrainai lea áibbas mearrideaddji. Soahti lea váibadahtti ja Ukraina dárbbaša ollu ođđa soalddáhiid. Hárjehallan ja oahpaheapmi lea áibbas guovddážis viidáset suodjalusdáistaleamis, sihke sin dáfus geat čuvvot vuođđooahpu ja sin dáfus geat čuvvot spesialistahárjehallama. Mun lean hirpmahuvvan dainna bargguin maid Norgga čeahpes bagadallit dahket, ja munnje lea leamaš dehálaš fitnat sin luhtte oaidnit movt hárjehallan čađahuvvo, dadjá Gram.

Norga lea okta dain stuorámus doarjagiin operašuvnnas; 11 riikka gaskkas mat veahkehit Stuorra-Británnia, lea Norga nubbin stuorámus veahkeheaddji. Operašuvdna INTERFLEX lea dál veahkehan hárjehit 28.000 ukrainalaš soalddáha, ja mihttomearri lea oktiibuot hárjehit 37.000 soalddáha ovdal jagi loahpa. Norga lea áidna riika earret Stuorra-Británnia ja Kanada mas leat eambbo go 100 bagadalli.

Operašuvnna INTERFLEX rámmas doarjjui Norga 2023 geasi rádjai oktiibuot 70 olbmo sturrosaš rámmain. 2023 geasi rájes bajiduvvui rámma 140 olbmui. Ukrainalaš soalddáhiid ja norgalaš bagadalliid hárjehallanáigi lea vihtta vahku, dasto lea guokte vahku evalueren, ráhkkaneapmi ja bagadalliid rekondišuneren.
 
Hárjehallan olles Norggas
Norgga fállá dál fágaoahpahusa ukrainalaš soalddáhiidda Norggas. Norgga soahteveagat hárjehallet ukrainalaš soalddáhiid earret eará dearvvašvuođa, báhčindoaimmaid ja jođiheami fágasurggiin. Ruovttusuodjalus (Heimevernet, HV) lea ožžon ovddasvástádusa jođihit ja organiseret hárjehallama Værnesas. HV:s lea guhkes hárjáneapmi olgoriikka soahteveagaid vuostáváldimis ja doarjumis. Sii leat maid jođihan ukrainalaš soahteveagaid hárjehallama Stuora-Británnias. Norga lea maid oahpahan ukrainalaččaid geavahit ávdnasiid maid mii leat skeŋken. Dát oahpahus lea čađahuvvon Norggas dahje goalmmátriikkas.

Birrasiid 700 ukrainalačča leat hárjehallan Trøndelágas jagi 2023 - seammás leat máŋga čuođi eará olbmo hárjehallan iešguđetge leairrain miehtá riikka.

Ráđđehus lea ovdal dieđihan ahte Norga addá F-16-veahki mas leat logi bagadalli ja guokte F-16-girdi.

Dasa lassin lea Norga mielde hárjeheame ukrainalaš miidnačorgejeddjiid Lietuvas. Dát hárjehallan lea davviriikalaš ovttasbargu.

Eambbo Norgga militearadoarjaga birra Ukrainai
Norga lea dan rájes go soahti álggii addán militeara doarjaga Ukrainai. Norgga militeara doarjja Ukrainai lea oassi lihtolaččaid ja ovttasbargoriikkaid govda riikkaidgaskasaš áŋgiruššamis. Norgga militeara doarjja lea hábmejuvvon njealji váldogeainnu mielde:
* Skeŋket ávdnasiid iežas rájuin.
* Skeŋket ávdnasiid maid leat háhkan riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ja foandamekanismmaid bokte.
* Skeŋket ávdnasiid maid leat háhkan njuolga industriijas.
* Hárjehallat ja oahpahit ukrainalaš bargoveaga.

Loga eambbo dáppe