3.3.16 Ovttasbargu

3.3.16 Ovttasbargu

3.3.16.1 Guovllulaš ovddidanprográmmat

Sámediggi lea leamaš juo máŋga jagi mielde ovttasbargojoavkkus, man ulbmilin lea leamaš oktiiortnet váikkuhangaskaomiid Finnmárkkus. Guovllulaš searvevuođa barggu oktavuođas lea dát joavku viiddiduvvon, ja dat gohčoduvvo dál Guovllulaš ovddidanprográmma-searvevuohtan. Mihttomearrin lea ahte oasálaččat galget leat geatnegasat čuovvolit daid vuoruhemiid mat leat dain mihttomeriin, strategiijain ja doaibmabijuin ja masa searvevuohta ovttamielalaččat mearrida galget leat mielde Guovllulaš ovddidanprográmmas. Fylkkagielddas dat lea dat bajimuš ovddasvástádus prográmmas ja mii mearrida prográmma.

2003:s lea searvevuohta ráhkadan njeallje jagi Guovllulaš ovddidanprográmma, ja 2004 jahkeplána. Ovttasbargošiehtadusa čuovvoleami oktavuođas Finnmárkku fylkkagielddain artihkkala 5 ektui «guovllulaš plánen ja areálahálddašeapmi», dollojuvvui čoahkkin 06.11.03 Finnmárkku fylkkagieldda fylkkasátnejođiheaddji ja Sámediggeráđi gaskka, gos ságastallojuvvui dan 4-jagáš guovllulaš ovddidanprográmma birra Finnmárkkus 2004:s.

Nugo Finnmárkkus lea dahkkojuvvon, de lea maid Romsa ráhkadan 4-jagáš guovllulaš ovddidanprográmma. Ovttasbargošiehtadusas Romssain leat bealit šaddan ovttaoaivilii ahte oasálaččat jahkásaččat galget várret ruđaid jahkásaš guovllulaš ovddidanprográmmaid čađaheapmái.

3.3.16.2 Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin

2002:s vuolláičállojuvvui ja fápmuduvvui dan rájes ovttasbargošiehtadus Romssa fylkkagielddain. 2003:s lea bargu čuovvoluvvon čoahkkimiiguin hálddahuslaš dásis ja politihkalaš dásis ja ollu ar-tihkkalat ovttasbargošiehtadusas leat čuovvoluvvon. Konkrehta áššiin namuhit Ája huksema ja sámi viesu Sáččas.

Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain, de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid. Šiehtadus galgá leat ođđa doaibmabijuid ja vuoruhemiid gaskaoapmin, ja dilálašvuođaid láhčimis Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoávádaga ovddideames maiddái eamiálbmotguovlun. Finnmárkku fylkkadiggi mearridii ovttasbargošiehtadusa geassemánus ja Sámediggi fas čakčamánus 2003:s.

Mii guoská Mátta-Trøndelága, Davvi-Trøndelága, Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide, de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra. Fáttáid gaskkas mat ožžo erenoamáš fuomášumi leat earret eará, sámi ásahusaid ovddideapmi, joatkkaoahpahus, Sámedikki searvan fylkkagieldda guovllulaš plánabargui ja sámi giellaovddideapmi. Ulbmilin lea ahte ovttasbargošiehtadusevttohus lea gárvvis 2004 álgojahkebealis.

Mihttomearrin ferte leat ahte fylkkat maiguin Sámediggi dáhká šiehtadusa, dađistaga sáhttet fállat sámegiela fágan joatkkaskuvllain buot oahppiide geat háliidit, ja ahte fylkkagielddat maiddái sáhttet fállat fágan «sámi kulturmáhtolašvuođa» oahpposuorgefágan dahje válljenfágan buot joatkkaskuvllain nu ahte ii oktage oahppi dáid fylkkaid joatkkaskuvllain galgga vázzit skuvlla nu ahte ii oažžo vuđolaš máhtolašvuođa sámi diliid birra.

3.3.16.3 Sámi ovttasbargu

Dán áigodagas lea Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) váldoáŋgiruššansuorgin sámegiela doalaheapmi ja ovddideapmi, oahpahus, oahppaneavvuid buvttadeapmi, dásseárvu ja nuoraid searvan sámi servodagas. SPR galgá maddái oktiiortnet sámi jiena eará eamiálbmogiid ektui ja riikkaidgaskasaččat, earret eará barggu bokte eamiálbmotáššiiguin forain nugo Barentsovttasbargu, Arktalaš ráđđi, ON ja EU. 2003:s leat guovddážis leamaš dásseárvu, sámi mánáid oahpahusdili kárten davviriikkain ja sámi giellabarggu formaliseren SPR:s.

Sámediggi háliida dakkár ovdáneami mas visotsámi perspektiiva nannejuvvo. Danne leage Sámediggi vuoruhan parlamentáralaš sámi ovttasbarggu ásaheami maŋimuš jagiin. SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin, earret eará sámi giellaovttasbargguin, oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. Mii oaidnit ovdáneami davvin ahte davviriikkalaš orgánat fievrridit iežaset ásahusaid isitriikkaide, omd. oahpahusa ja dutkama oktavuođas. Dás leat váikkuhusat maiddái sámi ásahusaide. Sámediggi háliida eanet visotsámi sámi ásahusaid, go davviriikkaid stáhtat ja dávviriikkalaš ovttasbargoorgánat háliidit oppalaččat juste nuppeláhkai. Sámi parlamentáralaš ráđi váldohástalussan lea oažžut ruhtadeami doaibmasis.

Ovttasbargu ráđđehusaid ja Sámedikkiid gaskka, sihke politihkalaččat ja hálddahusa dásis, lea bures jođus, earret eará davviriikkaid sámeministtariid ja Sámedikkiid presideanttaid gaskasaš jahkásaš čoahkkimiid bokte.