Dálkkádatossodat

Ossodat galgá ovddasvástidit riikkaidgaskasaš áššiid, dálkkádat- ja vuovdeprošeavttaid ja dálkkádatsuorgái guoskevaš nationála politihkkaovddideami ja báikkálaš áibmokvalitehta ja šláma. Ossodagas lea maid bajimus ovddasvástádus biras- ja ovdánahttináššiin.

Ossodaga čuovvovaš sekšuvnnat:

  • Ossodatčállingoddi

    Sekšuvdna galgá ossodaga bealis gozihit ee. stáhtabušeahta,  ekonomiijastivrejumi, doarjjahálddašeami, raporterendoaimmaid, stáhtarehketdoalu guoskevaš rehketdoalloloahpaheami, bargiidhálddašeami ja doaibmaplánabarggu. Sekšuvdnii gullá maid etáhtastivrenovddasvástádus Birasdirektoráhta, Meteorologiija Instituhta ja Enova ektui. Sekšuvdna veahkeha dan lassin jođihanáššiin ja koordinere ollu hálddahuslaš áššiid ossodaga bealis.

  • Analysa- ja gaskaoapmesekšuvdna

    Sekšuvnnas lea koordinerenovddasvástádus nationála dálkkádatpolitihkkii, das váikkuhangaskaomiid ovddidit ja čuovvulit geahpedan dihte dálkkádatgássaluoitimiid petroleum- ja nannánindustriijasuorggis. Sekšuvnna bargui gullet maid riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadallamat, ja Norgga internationála geatnegasvuođaid čuovvulit ja ovddidit dálkkádatkonvenšuvnna ja Kyotoprotokolla vuođul. Sekšuvdna galgá maid vástidit EO dálkkádatearrevuogádaga gulahallama EO:n dan ektui mo jagi 2030 dálkkádatmihtuid sáhttá ollašuhttit. Sekšuvnna ovddasvástádussii gullet maid nationála dálkkádatvákšun, dálkkádatlága raporteren, ja doaibmabijuid analysabarggut. AV-sekšuvnnas lea stivrenovddasvástádus Enova ektui. Sekšuvdna ovddasvástida maid Norgga CO2-buhtadanortnega ja oassálastá proseassain mat čatnasit CO2-čatnamii ja –vurkemii (CCS).

  • Ođasmahttinsekšuvdna

    Sekšuvdna ovddasvástida ossodaga doaimmaid mat gusket ođasmahtti energiijai ja energiijabeavttálmahttimii. Earret eará ođasmahtti fápmobuvttadus ja fápmofierpmádat, ja bioenergiija maid oažžu biomássain, biogilvvavisttiin ja biogássas. Sekšuvdna galgá ossodaga bealis fuolahit ahte luoitimat geahpeduvvojit ja ahte karbonačatnamat lasihuvvojit vuovde- ja areálageavaheamis, eanadoalus ja huksensuorggis. Dálkkádatdutkan, ruoná gilvofápmu, birasteknologiija ja innovašuvdna leat maid barggut mat gullet sekšuvdnii.

  • Dálkkádat- ja vuovdedoaimmahus

    Doaimmahusas leat jođus máŋggalágan barggut maid ulbmil lea hehttet vuovddehuhttima, ee. bilaterála ovttasbargu riikkain gos leat stuora arvevuovddit, multilaterála ovttasbargu, juolludusat siviilaservodatorganisašuvnnaide ja ovttasbargu ealáhuseallimiin man ulbmil lea oažžut áigái váráiduhttingávpeovttastusaid mat eai billis arvevuvddiid.

  • Fievrridan- ja báikkálašbirassekšuvdna

    Sekšuvnnas lea bajimus ovddasvástádus ovddidit politihka man ulbmil lea geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid fievrridansuorggis, das maiddai lasihit birasseasti mášenfievrruid ja buhttáset biillaid. Sekšuvdna vástida maid dálkkádatáššiid gielddain ja dálkkádatheivehallandoaimmaid riikkadásis, ja das lea maid bajimus ovddasvástádus riikka politihkkii ja lágaide mat gusket báikkálaš áibmokvalitehtii. Sekšuvdna galgá maid vástidit vuosttaldanáššiid dálkkádat ja báikkálaš áibmokvalitehta oktavuođas, ja das lea maid etáhtastivrenovddasvástádus Meteorologiija Instituhta (MET) hárrái.

  • Ovddidan- ja ruhtadansekšuvdna

    Sekšuvdna ovddasvástida biras- ja ovddidanáššiid. Sekšuvnnas lea bilaterála dálkkádat- ja birasovttasbargu Kinain, Indiain ja Mátta-Afrihkáin, hálddaša doarjjaortnegiid ruoná ekonomiijaovdáneapmái, ja ovddasvástida maid stáhta earreoastinprográmma ja internationála márkanmekanismmaid ovddidandoaimmaid, dálkkádatruhtadeami ja oanehisáiggi dálkkádatnuoskkideddjiid.