Dálkkádatossodat

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Ossodaga ovddasvástádussii gullá ovddidit nationála dálkkádatpolitihka ja bargat riikkaidgaskasaš dálkkádatsuorgái guoskevaš áššiiguin. Ossodat galgá maid ovddasvástidit báikkálaš áibmokvalitehta, ja das lea maid bajimus ovddasvástádus biras- ja ovdánahttináššiide.

Ossodaga čuovvovaš sekšuvnnat:

  • Ossodatčállingoddi

    Sekšuvdna galgá Dálkkádatossodaga ovddas ovddasvástidit stáhtabušeahta, ekonomiijastivrejumi, doarjjahálddašeami, raporterendoaimmaid, rehketdoalu loahpaheami stáhtarehketdoalu oktavuođas, bargoveagahálddašeami ja doaibmaplánabarggu. Sekšuvdnii gullá maid etáhtastivrenovddasvástádus Birasdirektoráhta ektui ja stivrenvuogádagaid fuolaheapmi ja ovddideapmi. Sekšuvdna veahkeha dan lassin jođihanáššiin ja koordinere ollu hálddahuslaš áššiid Dálkkádatossodaga bealis.

  • Analysa- ja gaskaoapmesekšuvdna

    Sekšuvnnas lea koordinerenovddasvástádus nationála dálkkádatpolitihkkii, das váikkuhangaskaomiid ovddidit ja čuovvulit geahpedan dihte dálkkádatgássaluoitimiid petroleum- ja nannánindustriijasuorggis. Sekšuvnna bargui gullet maid riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadallamat, ja Norgga internationála geatnegasvuođaid čuovvulit ja ovddidit dálkkádatkonvenšuvnna ja Kyotoprotokolla vuođul. Sekšuvdna galgá maid vástidit EO dálkkádatearrevuogádaga ja koordineret barggu EO nannejuvvon dálkkádatnjuolggadusaid birra (“Klar for 55”-páhkka) ja gulahallama EO:n dan ektui mo jagi 2030 dálkkádatmihtuid sáhttá ollašuhttit. Sekšuvnna ovddasvástádussii gullet maid raporterendoaimmat, nu go dálkkádatlága raporteren, ja koordineret fágalaš gelbbolašvuođa dálkkádatpolitihka ovddideapmái. Sekšuvdna ovddasvástida maid Norgga CO2-buhtadanortnega ja oassálastá proseassain mat čatnasit CO2-čatnamii ja –vurkemii (CCS).

    Ossodatdirektevra Anne Gislerud

  • Ođasmahttinsekšuvdna

    Sekšuvdna ovddasvástida doaimmaid mat gusket bioenergiijai maid oažžu biomássain, biogilvvavisttiin ja biogássas, ja dat galgá ossodaga bealis fuolahit ahte luoitimat geahpeduvvojit ja ahte karbonačatnamat lasihuvvojit vuovde- ja areálageavaheamis, eanadoalus ja huksensuorggis. Sekšuvdna ovddasvástida ossodaga doaimmaid mat gusket ođasmahtti fápmobuvttadeapmái ja energiijabeavttálmahttimii. Sekšuvdna galgá maid fuolahit rasttideaddji dálkkádatdutkandoaimmaid ja koordineret ON dálkkádatpanela doaimmaid departemeantta ovddas.

    Ossodatdirektevra Are Lindegaard

  • Fievrridan- ja báikkálašbirassekšuvdna

    Sekšuvdna bargá iešguđetlágan doaibmabijuiguin ja gaskaomiiguin maid ulbmil lea geahpedit nuoskkidemiid ja čađahit birasseasti nuppástusa fievrridansuorggis (geaidnojohtolat ja áibmojohtolat), das maiddái lasihit birasseasti mášenfievrruid ja buhttáset biillaid, siskkáldasstruktuvra jna. Sekšuvnnas lea maid koordinerenovddasvástádus dálkkádatheivehallandoaimmain riikkadásis, ja das lea maid etáhtastivrenovddasvástádus Meteorologiija instituhta (MED) ektui. Sekšuvnnas lea maid bajimus ovddasvástádus riikka politihkkii ja lágaide mat gusket báikkálaš áibmokvalitehtii. Sekšuvdna vástida maid dálkkádatáššiid gielddain ja árvvoštallá vuosttaldanáššiid plána- ja huksenlága vuođul dálkkádat ja báikkálaš áibmokvalitehta oktavuođas.

    Ossodatdirektevra Anders Andgard

  • Ovddidan- ja ruhtadansekšuvdna

    Sekšuvdna ovddasvástida biras- ja ovddidanáššiid. Sekšuvnnas lea bilaterála dálkkádat- ja birasovttasbargu Kinain, Indiain ja Mátta-Afrihkáin, hálddaša doarjjaortnegiid ruoná ekonomiijaovdáneapmái, ja ovddasvástida maid stáhta earreoastinprográmma ja internationála márkanmekanismmaid ovddidandoaimmaid, dálkkádatruhtadeami ja oanehisáiggi dálkkádatnuoskkideddjiid.

    Ossodatdirektevra Guri Storaas