Meld. St. 31 (2018–2019)

Sámi giella, kultuvra ja servodateallin

Sisdollui

8 Sámi kulturmuittut

8.1 Dilálašvuođačilgehus – sámi kulturmuittut

Sámi kulturmuittut leat sámi geavaheami ja eallima luottat eanadagas. Dat sáhttet leat ovdamearkka dihte hávdesajit, oaffarbáikkit, goahtesajit, goddebivdorusttegat ja boazomerkenbáikkit, dollasajit, viesut, áittit, hávdeeatnamat, sieiddit, bassi várit ja jávrrit, suidnenbáikkit, mánáid stoahkanbáikkit ja njálmmálaš muitalusat ja luođit mat čujuhit dihto báikkiide. Sámi kulturmuittut gávdnojit viidát Norggas, Hedmárkku rájes gitta Finnmárkui. Buot sámi kulturmuittut 1917 rájes ja boarráseappot leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága vuođul.

Sámi kulturmuittut čájehit áiggi ja saji dáfus viidát iešguđetlágán ealáhusheivehemiid ja resursaávkkástallama, oskku- ja religiovdnameanuid, huksenmálliid ja ássanmálliid. Kulturmuittut leat danne deaŧalaš gáldun sámi eallinvugiid, eanadagaid ávkkástallama ja leahkima birra. Leat unnán čálalaš gáldut, ja danne lea erenoamáš deaŧalaš bures hálddašit ja áimmahuššat sámi kulturmuittuid. Kulturmuittut leat maiddái deaŧalaš bealit identitehtahuksema, báikegottiid ovdánahttima ja árvoháhkama dáfus.

Doppe gos sámi ássan ja geavaheapmi ain odne lea čavddis, leat olu kulturmuittut guovddážis ealli árbevieruin. Dat sáhttet leat čadnon árbevirolaš resursageavaheapmái dahje myhtalaš dahje oskkoldatlaš doaimmaide. Muhtin árbevieruin leat čiekŋalis ruohttasat, ja sámi kulturmuitosuodjalussii lea deaŧalaš áimmahuššat árbevieruid ja fievrredit daid viidáseappot boahtteáigái.

Riikkaantikváras lea bajitdási direktoráhttaovddasvástádus kulturmuitohálddašeami hárrái, muhto regiovnnalaš sámi kulturmuittuid hálddašanovddasvástádus lea biddjojuvvon Sámediggái – seamma ládje go fylkkagielddain lea regiovnnalaš ovddasvástádus ii-sámi kulturmuittuid hárrái. Regiovdnaođastusa čuovvoleapmin lea Biras- ja dálkkádatdepartemeanta reivves njukčamánu 1. beaivvi 2019 vuolggahan konsultašuvnnaid válddi sirdima birra Sámediggái, seamma láhkái go viiddiduvvon váldi sirdojuvvo fylkkagildii ođđajagemánu 1. beaivvi 2020 rájes.

2011:s álggahuvvui registrerenprošeakta man áigumuš lea oažžut dihtosii automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon visttiid. Prošeakta loahpahuvvui 2017:s, muhto ledje maŋŋebarggut 2018:s ja 2019:s. Leat registrerejuvvon badjelaš 900 ráfáidahttojuvvon sámi vistti. Sámediggi lea sámi kulturmuitoeiseváldi ja hálddaša sámi kulturmuittuid nugo automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon visttiid, automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon arkeologalaš kulturmuittuid ja dihto kulturbirrasiid. Kulturmuittuid sámi hálddašanguvlui gullet vuosttažettiin Finnmárku, Romsa, Nordlánda, Trøndelága, ja dasa lassin oasit Hedmárkku ja Møre ja Romsdal fylkkain. Kulturmuitoeiseváldin oažžu Sámediggi ásahuvvon rutiinnaid mielde seamma áššiid gieđahallamii dán suorggis go muđui fylkkaid/regiovnnaid kulturmuitohálddašeaddjit ožžot.

Sámedikki mearkkašumit

Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi kulturmuittuid hárrái miehtá riikka, ja fágasuorggis leat dál birrasiid 15 bissovaš virggi, main golbmasis lea ovddasvástádus hálddašit dan 900 ráfáidahttojuvvon sámi vistti. Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid registrerenprošeakta bođii áigái maŋŋel go Riikkarevišuvdna 2009:s cuiggodii ahte diekkár bajilgovva váillui. Eará sámi arkeologalaš kulturmuittuid hárrái leat viiddit areálat sámi geavahan- ja ássanguovlluin mat eai leat kártejuvvon. Dat leat sihke siseatnamis ja riddoguovlluin. Balindhaug, Risan ja Thuestad dutkan 2007:s lea čájehan ahte dáin guovlluin sáhttet leat valjit kulturmuittut.

Sámedikkis lea iešheanalaš rolla ovddastit sámiid sihke álbmogin ja álgoálbmogin. Sámediggi oaivvilda ahte dát erenoamáš rolla mielddisbuktá ahte Sámedikki vuoigatvuohta ieš stivret iežas kulturárbbi, ja dárbu ovttastit ollislaš kulturmuitohálddašeami min riikkas ferte vuđolaččat árvvoštallojuvvot.

8.2 Hástalusat ovddos guvlui – sámi kulturmuittut

Stuoradiggi dagai 2017 mearrádusa mas ávžžuhii ráđđehusa ovddidit stuoradiggedieđáhusa kulturmuitopolitihka birra. Dat dáhpáhuvai maŋŋel go Dálkkádat- ja birasdepartemeanta, 2018 bušeahttaproposišuvnnas, lei evttohan ođđa našuvnnalaš mihttomeriid kulturmuitosuorggis. Lea áigumuš ovddidit ođđa stuoradiggedieđáhusa 2020 giđa.

Boahttevaš stuoradiggedieđáhusas váldojuvvojit ovdan hástalusat das movt dálkkádatrievdamat váikkuhit kulturmuittuid, ja movt kulturmuittut sáhttet váikkuhit sirkulára-ekonomiija. Eará hástalusat leat digitaliseren kártemiin, vákšumiin ja áššegieđahallamis, ja kulturmuittuid geavaheapmi lassánan urbaniserema oktavuođas. Dieđáhusas boahtá deattuhuvvot movt álbmoga máhttu ja beroštupmi kulturárbbi hárrái sáhttá lassánit beaktilet gaskkusteami bokte.

Boahttevaš stuoradiggedieđáhusas digaštallojuvvo maiddái kulturmuitohálddašeami huksehus, ja nu maiddái njuolggadusat kulturmuittuid gáhttema proseassaid ja sisdoalu hárrái. Jus šaddá áigeguovdil rievdadit ovdamearkka dihte arkeologalaš kulturmuittuid kártema ja kárttaide merkema proseassaid, de boahtá dat váldojuvvot ovdan boahttevaš stuoradiggedieđáhusas.

Sámedikki mearkkašumit

Sámediggi deattuha ahte Sámedikkis eai leat odne doarvái bušeahttarámmat sáhttit čađahit bealuštahtti ja dohkálaš kulturmuitohálddašeami. Sámediggi oaivvilda ahte dát dilálašvuohta sáhttá buoriduvvot stuorit juolludemiid bokte Sámediggái. Sámedikkis leat unnit resurssat iežas ovddasvástádusa guoddit kulturmuitosuorggis go mat fylkkain leat. Dohkálaš kulturmuitohálddašeapmi lea Sámedikki mielas dan duohken leat go doarvái virgeresurssat, doarjja- ja áimmahuššanruđat ja ođđaseamos dieđut ja máhttu áššesuorggis.

Sámediggi oaivvilda ahte stuorámus hástalusat sámi kulturmuitohálddašeamis ovddos guvlui leat čadnojuvvon dasa go sámi kulturmuittut leat geográfalaččat nu biđgosit, go automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid signifikánta lohku lassána dađistaga, ja go unnán sámi arkeologalaš kulturmuittut leat kárttaide merkejuvvon. Sámediggi oaivvilda ahte váilevaš merken heađušta Sámedikki vejolašvuođaid substansiálalaččat ja beaktilit searvat areálaplánemiidda.

Bargu sámi kulturmuittuiguin gáibida olu resurssaid sihke suodjaluvvon kulturmuittuid geahčadeapmái ja čuovvoleapmái, doarjagiid hálddašeapmái jna. Sámediggi oaivvilda ahte virgeresurssaid váili sámi kulturmuittuid oppalaš hálddašeamis ja erenoamážit sámi vistesuodjalusas hehtte dohkálaš ja bealuštahtti hálddašeami. Sámediggi oaivvilda ahte deaŧalaš áŋgiruššansuorggit ja barggut eai sáhte vuoruhuvvot nu go lea dárbbašlaš ja sávahahtti, mii fas čuohcá vejolašvuhtii olahit našuvnnalaš mihttomeriid kulturmuitosuorggis. Eará eaktu lea ahte Sámediggi ja ovddasvástideaddji stáhtalaš eiseválddit dialoga ja konsultašuvnnaid bokte olahit oktasaš ipmárdusa das movt doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái sáhttá sirdojuvvot Sámediggái.

Ovdasiidui