Meld. St. 31 (2018–2019)

Sámi giella, kultuvra ja servodateallin

Sisdollui

4 Oahppu ja dutkan

Buorre oahppu ja dutkan lea dárbbašlaš sihkkarastin dihte ahte sámi gielat, kultuvra ja servodateallin ovdána.

4.1 Dilálašvuođačilgehus – mánáidgárde- ja vuođđooahpahusfálaldat

Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja Norgga lágat nannejit ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oahppat, atnit ja ovdánahttit gielaset ja kultuvrraset. Mánát ja nuorat galget ovdánahttit dieđuid, máhtuid ja guottuid vai sáhttet hálddašit eallimiiddiset, vára váldit alddiineaset ja guhtet guimmiineaset, ja oassálastit bargo- ja servodateallimis. Mánáidgárdi ja skuvla galgá ovddidit oahppama ja šaddama máŋggabealat ovdáneami vuođđun. Mánáidgárddit ja skuvllat leat guovddážis nanneme ja ovdánahttime sámi gielaid.

4.1.1 Mánáidgárdefálaldat sámi mánáide

Mánáidgárdelága § 2 goalmmát lađđasa mielde galgá mánáidgárdi váldit vuhtii mánáid agi, doaibmadási, sohkabeali, sosiála, čearddalaš ja kultuvrralaš duogáža, ja maiddái sámi mánáid giela ja kultuvrra. Mánáidgárdelága § 8 goalmmát lađas regulere suohkana ovddasvástádusa láhčit mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide. Dat mearkkaša ahte sámegielaid giellahálddašanguovlluin lea suohkaniid ovddasvástádus ahte mánáidgárdefálaldat sámi mánáide lea huksejuvvon sámi giela ja kultuvrra ala. Eará suohkaniin galget dilit láhččojuvvon nu ahte sámi mánát sáhttet nannet ja ovdánahttit gielaset ja kultuvrraset.

914 máná 65 mánáidgárddis ožžo sámegielfálaldaga 2018:s. 689 sis vázze sámi mánáidgárddiin dahje mánáidgárdeossodagain, ja 225 vázze dáčča mánáidgárddiin main lea eará sámi fálaldat. Sámi mánáidgárddit leat lassánan 2014 rájes. Liikká leat seamma áigodagas 27 unnit máná sámi mánáidgárddiin. Lea dábálaš ahte mánáidlohku mánáidgárddiin juogo veaháš njiedjá dahje loktana, muhto mánáidlohku ja sámi mánáidgárdelohku lea bisson oalle stabiilan.

Ođđa rámmaplána mánáidgárddi sisdoalu ja bargguid birra mearriduvvui 2017:s, maŋŋel go ráđđehus ja Sámediggi šattaiga ovttaoaivilii ráđđádallamiin. Oahpahusdirektoráhtta ovttasbargá Sámedikkiin rámmaplána implementerema doarjumiin. Lea biddjojuvvon johtui okta dutkanprográmma evalueren dihte implementerema.

Stuoradiggi lea bivdán ráđđehusa árvvoštallat galggašii go leat geatnegasvuohta addit mánáidgárdefálaldaga go suohkanis leat unnimusat logi máná geat dan háliidit, maiddái suohkaniin sámegielaid giellahálddašanguovlluid olggobealde, gč. Endring av Prop. 1 S (2013–2014). Máhttodepartemeanta áigu dien árvvoštallat NAČ 2016: 18 Váibmogiela čuovvoleamis.

Stuoradiggi lea bivdán ráđđehusa ráhkadit evttohusa mánáidgárdelága rievdademiide sihkkarastin dihte ahte bargit almmolaš ja priváhta mánáidgárddiin máhttet dárogiela, ja ahte bargit sámi mánáidgárddiin máhttet sámegiela. Gáibádus dárogielgelbbolašvuođa birra váldojuvvui láhkii 2018:s. Máhttodepartemeanta áigu árvvoštallat sámegielgelbbolašvuođa gáibádusa NAČ 2016: 18 Váibmogiela čuovvoleamis.

NAČ 2016: 18 Váibmogiela čuovvoleapmin loktejuvvui Sámedikki juolludeapmi mánáidgárdefálaldagaide sámi mánáide 5 miljovnna ruvnnuin jahkásaččat reviderejuvvon našunálabušeahta 2017 rájes. Sámediggi lea atnán lasiheami álggahit mánáidgárdeprošeavtta «Sámi mánát ođđa searvelanjain – Samiske barn i nye pedagogiske rom». Dát lea vihtta jagi guhkkosaš ovdánahttinprošeakta mii galgá veahkkin loktet mánáidgárddiid kvalitehta main leat sámi mánát, ja buktit ávžžuhusaid sámi mánáidgárdeovdánahttimii.

4.1.2 Vuođđoskuvla ja joatkkaskuvla sámi ohppiide

Oahpahuslága § 6-2 nanne rievtti oahpahussii sámegillii ja sámegielas buohkaide vuođđoskuvlaagis sámi guovlluin (sámegielaid giellahálddašanguovllu suohkaniin). Sámi guovlluid olggobealde lea ohppiin geat háliidit sámegieloahpahusa ja oahpahusa sámegillii, vuoigatvuohta dasa jus sii leat oktiibuot unnimusat logi oahppi suohkanis, ja nu guhká go leat báhcán unnimusat guhtta oahppi jovkui. Joatkkaskuvllas lea sápmelaččain § 6-3 mielde vuoigatvuohta sámegieloahpahussii.

Oahpahusdirektoráhta dieđuid mielde ožžot 833 oahppi vuođđoskuvllas buot oahpahusa sámegillii 2018/2019 skuvlajagi. 892 oahppis lea davvisámegiella vuosttašgiellan, ja 1276 oahppis lea davvisámegiella nubbingiellan. 26 oahppis lea lullisámegiella vuosttašgiellan, 85 oahppis nubbingiellan. 34 oahppis lea julevsámegiella vuosttašgiellan, 81 oahppis nubbingiellan.

2018/2019 skuvlajagis lea 205 oahppis joatkkaskuvllas sámegiella vuosttašgiellan. 200 oahppis lea davvisámegiella ja 5 oahppis lullisámegiella. 273 oahppis joatkkaskuvllas lea sámegiella nubbingiellan, dan 273:s lea 14:s julevsámegiella, 248:s davvisámegiella ja 11:s lullisámegiella.

Ráđđehus lea nammadan almmolaš láhkalávdegotti mii galgá ollislaččat geahčadit ja árvvoštallat vuođđooahpahussuorggi njuolggadusaid ovdal juovlamánu 1. b. 2019. Sámediggi lea ovddastuvvon lávdegotti referánsajoavkkus. Ođđajagimánu 1. b. 2018 rájes šattai Sámi lohkanguovddáš (Senter for samisk i opplæringa) našuvnnalaš guovddážin, gč. Prop. 1 S (2017–2018).

Riikkarevišuvdna lea álggahan hálddašanrevišuvnna sámi ohppiid rivttiin oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Guorahallama ulbmil lea čuvget ožžot go sámi oahppit buori ja dásseárvosaš oahpahusfálaldaga sámegillii ja sámegielas, ja leat go stáhtalaš gaskaoamit ásahuvvon sihkkarastit dakkár fálaldaga.

4.1.2.1 Fágaođasmahttin

Buot skuvlla oahppoplánat galget ođastuvvot vai leat eanet relevánttat boahtteáiggis. Ođđa oahppoplánat galget váldojuvvot atnui cehkiid mielde skuvlaálgima rájes 2020:s. Fágaođasmahttin galgá hábmet skuvlafágaid main lea buot ohppiide relevántta sisdoallu, buorre progrešuvdna ja buoret oktavuohta fágain ja fágaid gaskka. Oahppit ja fidnooahppit galget oažžut eanet áiggi čiekŋalisoahppamii.

Bajit oassi – vuođđooahpahusa árvvut ja prinsihpat, mearriduvvui 2017:s. Bajit oassi čilge makkár árvvut ja prinsihpat vuođđooahpahusas galget leat vuođđun, ja galget boahtit oahppoplánadahkosa oppalaš oasi sadjái 2020 rájes. Máhttodepartemeanta ráđđádalai Sámedikkiin Bajit oasi birra, ja sohpe geatnegahtti árvodokumeantta mii lea oktasaš dáčča ja sámi oahpahusas. Iešguđetge fágaid oahppoplánat galget čuovvut bajit oasi prinsihpaid.

Máhttoloktema – sámi oahppoplánabuktosa olis leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat. Dát plánat leat dásseárvosaččat ja parallealla oahppoplánat oahpahussii sámi guovlluin ja ohppiide olggobealde sámi guovlluid geain lea sámi oahpahus. Sihkkarastin dihte ahte buot oahppit ohppet sámi historjjá, kultuvrra ja servodateallima birra, de lea sámi sisdoallu sihke našuvnnalaš oahppoplánain ja sámi parallealla dásseárvosaš oahppoplánain.

Oahppoplánajoavkkut, Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhtta ovdánahttet oahppoplánaid sihke dáru Kunnskapsløftet ja sámi Máhttoloktema oahppoplánabuktosii.

Sihkkarastin dihte viiddis searvama fágaođasmahttimii, de lea ásahuvvon referánsajoavku mas leat ovddasteaddjit skuvlasuorggi guovddáš beliin, gos maiddái Sámediggi oassálastá.

Lea dárbu ođđa oahpponeavvuide olahan dihte fágaođasmahttima mihtuid. Muhtin fágain ja surggiin leat beare unnán oahppit dasa ahte oahpponeavvobuvttadeddjiin lea kommersiála beroštupmi ráhkadit oahpponeavvuid almma liige doarjaga haga. Dat guoská earret eará oahpponeavvuide sámegillii ja sámegielas. Sámedikkis lea ovddasvástádus ovdánahttit sámegiel oahpponeavvuid olles vuođđooahpahussii. Ráđđehus lea 2019 reviderejuvvon našunálabušeahtas evttohan lasihit Sámedikki doarjaga 10 miljovnnain ruvnnuin.

4.2 Hástalusat ovddos guvlui – mánáidgárdi ja vuođđooahpahusfálaldat

Unnán sámegielat bargit mánáidgárddiin ja skuvllain lea stuorámus hástalussan sámegiela ovdánahttimis ja nannemis. Leat beare unnán sámegielagat geat váldet oahpaheaddjeoahpu sihke mánáidgárddiide ja vuođđooahpahussii, ja lea stuora dárbu sidjiide geain lea dakkár oahppu. Eanet rekrutteren mánáidgárddiid ja skuvllaid virggiide lea deaŧalaš sihkkarastin dihte ahte sámi mánáid ja nuoraid rievttit váldojuvvojit vuhtii.

Buorre sámegieloahpahus mánáidgárddiin ja skuvllain, ja oppalaččat sámi servodagas, lea maid mearrideaddji boahttevaš rekrutteremii sámi oahpuide. Ráđđehus ovttasbargá Sámedikkiin iešguđetlágan gealbo- ja rekrutterendoaibmabijuiguin, dasa gullá maid Kompetanse for fremtidens barnehage. Revidert strategi for kompetanse og rekruttering 2018–2022 (Gelbbolašvuohta boahtteáiggi mánáidgárdái. Reviderejuvvon strategiija gelbbolašvuođa ja rekrutterema hárrái 2018 – 2022).

Máhttodepartemeanta ja Sámediggi leat daid maŋemus jagiid bargan loktet studeantalogu sámi oahpaheaddjeoahpuin. Loga eanet dan barggu birra čuoggás 4.4.

Sámedikki mearkkašumit

Sámediggi árvvoštallá ahte dálá lágat dahket ahte sámi mánát geat leat sámegielaid giellahálddašanguovlluid olggobealde eai oaččo mánáidgárdefálaldaga mas lea máná sámi giella ja kultuvra vuođđun. Mánáidgárdelágas leat goabbatlágan gáibádusat mánáidgárdefálaldagaide mat leat sámegielaid giellahálddašanguovllu siskkobealde ja olggobealde. Individuála rivttiin oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga oččošedje buot mánát geat dan háliidit, dakkár fálaldaga mas sámegiella ja kultuvra lea vuolggasadjin.

Sámi mánáidgárddit leat erenoamáš deaŧalaččat mánáid giellaovdáneapmái, ja dan dihte fertejit sámi mánáidgárdebargit leat sámegielagat ja sis ferte leat buorre gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras. Dál leat unnán sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddjit dán dárbbu ektui, ja Sámediggi árvvoštallá dán dili leat kritihkalaš dásis. Vai sáhttá dahkat juoidá dainna diliin de oaivvilda Sámediggi ahte fertejit biddjojuvvot johtui doaibmabijut vai oažžut eanet sámegielagiid válljet mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu. Dat ii sáhte leat dušše Sámedikki ovddasvástádus, ja Sámediggi ohcala ollislaš našuvnnalaš áŋgiruššama dán suorggis.

Sámediggi lea leamaš duhtavaš mánáidgárddi ođđa rámmaplána proseassain ja sisdoaluin, muhto Sámediggi lea liikká ožžon máhcahemiid sámi suohkaniin, sámi mánáidgárddiin ja bargiin das ahte dálá rámmaplána ii leat doarvái heivehuvvon sámi árvvuide, jurddašanvuohkái ja gáibádusaide dasa movt galgá bargat sámegielain ja sámi árbevirolaš máhtuin ja kultuvrrain. Sámediggi oaivvilda ahte ferte ovddiduvvot láhkarievdadus mii addá rievtti sámi mánáidgárdefálaldahkii, ja ahte dan dihte ráhkaduvvojit rámmaplánat sámi mánáidgárdefálaldagaide.

Oahppit erenoamáš dárbbuiguin leat hearkkes joavku oahppovuogádagas ja sámi oahppit erenoamáš dárbbuiguin leat erenoamáš hearkkit. Dát oahppit dárbbašit ahte sin oahppofálaldat lea sihke erenoamážit heivehuvvon ja vel heivehuvvon sin gillii ja kultuvrii. Sámediggi vásiha ahte mánáid fuolaheaddjit dávjá dieđihit ahte skuvlaeaiggádiin leat hástalusat láhčit diliid erenoamášpedagogalaččat heivehuvvon oahpahusfálaldahkii mii maiddái lea sámegillii ja mas lea sámi kultuvra vuođđun. Sámediggi oaidná dan dihte ahte lea dárbu áimmahuššat ollislaš fálaldaga sámi ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut, maiddái ohppiide geain leat doaibmahehttehusat. Sámediggi fuolastuvvá erenoamážit dainna go sámi ohppiide geain lea dárbu erenoamáš heiveheapmái, eai leat sihkkarastojuvvon sámi oahpponeavvut, eai ge sámi kártenreaiddut.

Sámediggi oaidná ahte lea dárbbašlaš ahte oahpahusláhka geahčaduvvo ollislaččat, ja oaivvilda ahte lea hui unohas ahte dán ráđđehusnammaduvvon láhkalávdegottis ii leat sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Sámediggi oassálastá lávdegotti referánsajoavkkus. Referánsajoavkkus eai leat ovddasteaddjit geain lea praksishárjáneapmi sámi skuvllain ja skuvllain mat fállet sámegieloahpahusa.

Sámediggi oaivvilda ahte riekti oažžut sámi oahpponeavvuid ferte boahtit ovdán ođđa oahpahuslágas, seamma ládje go movt dálá lágat sihkkarastet oahpponeavvuid dárogillii. Dál eai gávdno sámi oahpponeavvut buot fágain ja buot jahkecehkiin ja dásiin. Sámi digitála oahpponeavvut leat maid hui unnán ja leat divrasat ráhkadit. Sámi oahpponeavvuid váili sáhttá addit ohppiide dakkár gova ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea unnit árvu go dárogielas. Dat áitá maid sámi mánáid rievtti kvalitatiivvalaš buori oahpahusfálaldahkii. Stáhtalaš juolludemiid dálá dásiin ja go oahppoplánat dávjá reviderejuvvojit, mii dahká ahte dárbbašuvvojit ain ođđa oahpponeavvut, ii leat Sámedikkis vejolašvuohta ráhkadit dohkálaš oahpponeavvofálaldaga oahppoplánaid mielde doarvái jođánit.

Sámediggi oaivvilda ahte lea hástalus ahte oahppit geain oahpahuslága mielde lea vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas, eai oaččo ollašuvvot dan vuoigatvuođa. Dat gusto erenoamážit olggobealde sámi guovlluid, gč. oahpahuslága definišuvnna 6. kapihttalis. Sivva sáhttá maid leat skuvlaeaiggádiid váilevaš máhttu sámi ohppiid rivttiid birra, ja dasto maid go ohppiide ja váhnemiidda addojuvvojit unnán dieđut sámegieloahpahusa rievtti birra. Eará sivva sáhttá leat váilevaš ruhtadeapmi sámegieloahpahussii, ovdamearkka dihte ahte oahpahus gievrras giellamodealla mielde ii leat searvvis stáhtalaš doarjagis skuvllaide mat fállet oahpahusa sámegielas.

Ovttaskas oahppit geain lea leamašan sámegieloahpahus vuođđoskuvllas, vásihit ahte sii eai oaččo dakkár oahpahusa joatkkaskuvllain sámi guovlluid olggobealde jus sii eai leat sápmelaččat. Dat lea Sámedikki oainnu mielde headjuvuohta oahpahuslágas. Dat oahppit ožžot maid hástalusaid dárogiela siidogiela oahpahusas.

4.3 Dilálašvuođačilgehus – alit oahppu ja dutkan

Universitehtain ja allaskuvllain leat erenoamáš eavttut dustet stuora servodathástalusaid. St. meld. 16 (2016–2017) Kultur for kvalitet i høyere utdanning (Kvalitehtakultuvra alit oahpahusas) čilgejuvvojit boahttevaš gelbbolašvuođadárbbut ná:

Eanet go goassege ovdal lea dárbu bures oahppan álbmogii geain leat návccat resonneret ja analyseret, oaidnit relevántta áššiid ja atnit dieđalaš metodaid ja jurddašanvugiid čoavdit váttisvuođaid ja árvvoštallat dieđuid ja ákkaid doallevašvuođa.

Dát guoská maid sámi servodahkii. Dutkan ja alit oahppu leat áibbas guovddážis sámi giela, kultuvrra ja servodateallima ja eará dilálašvuođaid ovdánahttimis main lea mearkkašupmi sámi servodahkii, ja vai oažžut eambbo dieđuid daid birra. Dan dihte fállojuvvo dál sámi alit oahppu deaŧalaš kulturguoddi fágain nugo duodji, boazodoallu, journalistihkka, giella, girjjálašvuohta ja oahpaheaddjeoahppu.

4.3.1 Sámi čuolmmaid dutkan

Sámi dutkan dahkkojuvvo universitehtain, allaskuvllain ja moanat dutkanásahusain. Dutkan ovttasdoaibmá sámi árbevirolaš máhtuin, erenoamážit jearaldagain luonddu- ja resursahálddašeami birra. Lea deaŧalaš váras váldit, duođaštit, systematiseret ja viidáseappot ovdánahttit sámi árbevirolaš máhtu.

Norgga dutkanráđi sámi dutkama prográmma, SAMISK III, lea vuođđodutkanprográmma sámi čuolmmaide humaniora ja servodatdiehtaga siskkobealde. Lea maid sadji luonddudieđalaš dálkkádat- ja birasdutkamii mas lea njuolggo čanastat humaniorai ja servodatdiehtagii. Váldomihttu lea veahkehit Norgga erenoamáš ovddasvástádusas ovdánahttit ođđa dutkanvuđot máhtu vai sámi álbmotjoavku sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit giela, kultuvrra ja servodateallima. Prográmma ruhtaduvvo jahkásaš juolludemiiguin Máhttodepartemeanttas ja Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas. St. meld. 25 (2016–2017) Humaniora i Norge (Humanoria Norggas) ja St. meld. 4 (2018–2019) Langtidsplan for forskning og høyere utdanning 2019–2028 (Dutkama ja alit oahpu guhkesáiggeplánas 2019 – 2028) čuožžu prográmma birra. SAMISK III lea dál mielde váldojuvvon Dutkanráđi kategoriijai «jotkkolaš prográmmat», mii dahká ruhtadeami eanet einnostahttin.

2018:s juolluduvvui 23,5 miljovnna ruvnno gávcci SAMISK III-prošektii. Prošeavttat gielladiehtaga siskkobealde, erenoamážit ovttasbargoprošeavttat mat fokuserejit lulli- ja julevsámegiela, vuoruhuvvojedje.

Kvalitehtasihkkarastojuvvon almmuhankanálat leat maid dárbbašlaččat dutkamii. 2012 rájes lea Sámi dieđalaš áigečála sihkkarastán eanet einnostahtti ruhtadeami.

Sámedikki mearkkašumit

Sámediggi deattuha ahte mearkkašahtti stuora oasis sámi álbmogis Norggas leat ambivalenta dovddut dutkamii. Okta váldosivvan dasa leat sápmelaččaid historjjálaš vásáhusat dutkiiguin nálledutkama- ja dáruiduhttináiggis. Sámediggi oaivvilda ahte dutkit ja dutkanásahusat fertejit dán váldit duođas, ja váldit mielde dan oassái dutkanoahpus mii lea etihka ja ehtalaš čuolmmaid birra.

4.3.2 Alit oahppu

Golbma alit oahppoásahusa fállet dál sámegieloahpahusa. Sámi allaskuvla ja Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehta (UiT) fállet dál oahpu davvisámegielas, ja Nord universitehta fállá oahpu julevsámegielas ja lullisámegielas.

UiT:s lea našuvnnalaš ovddasvástádus álgoálbmotgullevaš dutkamii, ohppui ja gaskkusteapmái ja fállá mastergrádaoahpu álgoálbmotoahpuin, ja stivremis ja entreprenevravuođas davviguovlluin ja álgoálbmotguovlluin. Duon maŋibus lea maid ulbmilin ovdánahttit ealáhusdoaimmaid.

Sámi allaskuvla lea áidna ásahus gos sihke dutkan ja alit oahppu lea sámegillii. Dát golbma ásahusa ovttasbarget Universitehta- ja allaskuvlaráđi fágastrategalaš ovttadaga bokte sámi alit oahpu ja dutkama váras (UHR Samisk).

Olu giellafágat mat fállojuvvojit alit oahpuin, leat unnit. Dat guoská maid sámi gielaide. Ráđđehus áigu, oassin St. meld. nr. 25 (2016–2017) Humaniora i Norge čuovvoleamis, guorahallat ulbmillaš mekanismmaid hearkkes oahppofálaldagaid ja fágasurggiid sierraruhtadeapmái humaniorafágaid siskkobealde. Máhttodepartemeanta lea nammadan áššedovdijoavkku guorahallat doaibmabiju. Dat galgá buktit iežas árvalusa ovdal čakčamánu 16. b. 2019.

4.3.2.1 Studeantalohku

Sámi analysajoavkku raportta Sámi logut muitalit 11 mielde lea oahppočuoggábuvttadeapmi sámegielas lassánan maŋemus jagiid. Liikká leat ain oalle unnán sámegielstudeanttat. Norsk senter for forskningsdata (NSD) (Norgga dutkandieđuid guovddáža) dieđut čájehit ahte áigodagas 2016–2018 váldet olu studeanttat ovttaskaskurssaid sámegielfágain, muhto leat unnán geat čađahit sámegielgráda.

Nord universitehtas lea leamašan positiiva ovdáneapmi. 2018:s vázze gávcci studeantta julevsámegiela bacheloroahpus, čieža studeantta válde lohkanbadjekurssa julevsámegielas, ja golbma studeantta válde lullisámegiela jahkeoahpu. Leat olu eambbosat go ovddit jagiid.

2018:s ledje oktiibuot 30 studeantta iešguđetlágan grádaoahpuin davvisámegielas, ja lei okta gii lei davvisámegiela bacheloroahpus amasgiellan. Dasa lassin ledje UiT:s guokte studeantta davvisámegiela jahkeoahpus geain lei davvisámegiella eatnigiellan ja 27:s davvisámegiela jahkeoahpus geain lei davvisámegiella amasgiellan.

Leat maid olu studeanttat UiT:s geat čállet bargguid fáttáid birra main lea relevánsa sámi servodahkii. Buktin dihte kvalifiserejuvvon bargonávccaid sámi servodahkii lea UiT:s ja ovttaskas eará ásahusain sierra earit sámegielagiidda profešuvdnaoahpuide beassamii. Geahča Samordna opptak ruovttusiidduin oppalaš listtu dain.

4.3.2.2 Oahpaheaddjeoahppu

Buorre oahpaheaddjeoahppu lea dárbbašlaš vai boahtteáiggi oahpaheaddjit ožžot dan máhtu ja gelbbolašvuođa mii dárbbašuvvo addit mánáide ja nuoraide buori oahpu. Buot golbma ásahusa mat addet alit oahpu sámegillii, fállet oahpaheaddjeoahpu. Sámi allaskuvllas lea oahpaheaddjeoahppu leamaš guovddáš oassi sin portofolies dan rájes go ásahuvvui 1989:s.

2013:s mearriduvvui rámmaplána sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui. Oahpu ruohttasat leat sámi kultuvra ja servodat, ja oahpahusgiellan lea sámegiella. 2017:s almmuhii ráđđehus Lærerutdanning 2025 – Nasjonal strategi for kvalitet og samarbeid i lærerutdanningene (Oahpaheaddjeoahppu 2025 – Našuvnnalaš strategiija oahpaheaddjeoahpuid kvalitehta ja ovttasbarggu hárrái). Das deattuhuvvo lagas ovttasbargu oahpaheaddjeoahpuid ja praksissuorggi gaskka. Čoavdda lea oažžut oahpaheaddjeoahpuide oktasaš ja guovttebealat ovdáneami ja sihkkarastit alla kvalitehta praksisoahpus. Seammás addá ovttasbargu vejolašvuođa bargat regionála rekrutterendoaibmabijuiguin.

2017:s rievdaduvvojedje maid Norgga ja sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput masteroahppun. Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu ja vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu leat ovttadássásaččat vástideaddji dáčča oahpuiguin.

2018 čavčča ásahii Nord universitehta vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu sihke lulli- ja julevsámegielas, ja dainna olahuvvui deaŧalaš olahus. Oahpuin leat unnán studeanttat, muhto Nord universitehta bargá systemáhtalaččat ja bures rekrutteremiin – ovttas Sámedikkiin ja Nordlándda Fylkkamánniin. Plánejuvvo ođđa sisaváldin 2019 čavčča.

Nord universitehta bargá dasa lassin buoridit bargosadjevuđot mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuid lulli- ja julevsámegielas, mat álget 2020:s.

Sámi allaskuvla váldá studeanttaid mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui juohke nuppi jagi. 2016:s gárvejedje čieža kandidáhta sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu, ja 2018:s gárvejedje njealjis.

Sii geat háliidit oahpahit joatkkaskuvllain, sáhttet juogo váldit praktihkalaš-pedagogalaš oahpu (PPO) čađahuvvon mastergráda maŋŋel dahje integrerejuvvon mastergráda mii gohčoduvvo lektoroahppun. Áigodagas 2016–2018 čađahedje viđas PPO Sámi allaskuvllas (buohkat 2017:s). Lektoroahppu UiT:s lea áidna mas lea sámegiella fágan, ja áigodagas 2016–2018 lei dušše okta gii čađahii lektoroahpu sámegielas. UiT fállá dasa lassin sámegiela válljenfágan vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja oahpaha vuođđoskuvlaoahpaheddjiid geat sáhttet oahpahit sámegielas.

Sámedikki mearkkašumit

Sámedikki mielas lea heahtedilli go leat nu unnán oahpaheaddjit mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas geain lea sámegielgelbbolašvuohta. Sámediggi lea dan dihte vuoruhan oahpaheaddjeoahpuid iežas alit oahpuid stipeandaortnegis. Erenoamáš vuoruhuvvon oahput leat vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput 1–7 ja 5–10 main lea sámegiella fágabirrasis, ja sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu ja eará mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu studeanttaide geain lei sámegiella vuosttaš- dahje nubbingiellan joatkkaskuvllas. Oahpuide mat leat dáid vuoruhemiid siskkobealde sáhttá juolluduvvot gitta 25 000 ruvnno juohke 30 oahppočuoggá nammii juohke lohkanbaji.

4.3.3 Ođđa sámi buohccidivššároahppu

Stuoradiggi lea 2019:s juolludan ruđa ásahit sámi buohccidivššároahpu. Dat galgá fállojuvvot UiT:s, ovttas Sámi allaskuvllain. Universitehta boahtá fállat buohccidivššárfágaid, ja Sámi allaskuvla fállá fágaid davvisámegielas ja kulturmáhtus. Sámi allaskuvla lea ožžon ovtta miljovnna ruvnno dán buohccidivššároahpu ovdánahttimii, mii boahtá fállojuvvot oasseáiggis ja masa boahtá leat sisaváldin juohke nuppi jagi. Oahpu oahpahusgiellan šaddá leat eanas dárogiella. Oahppu šaddá deaŧalažžan dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid láhčimii ja sámi álbmoga dearvvašvuođafálaldaga kvalitehta loktemii.

Sámedikki mearkkašumit

Sámediggi oaivvilda ahte sámi buohccidivššárohppui fertejit ovdánahttojuvvot našuvnnalaš njuolggadusat mat atnet vuolggasadjin Forskrift om felles rammeplan for helse- og sosialfagutdanninger 2017 (Láhkaásahus dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid oktasaš rámmaplánii 2017).

4.4 Hástalusat ovddos guvlui – dutkan ja alit oahppu

Sámi alit oahpuid stuorimus hástalus lea rekrutteret doarvái olu studeanttaid geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta oahpuide mat leat sámegillii. NAČ 2016: 18 Váibmogielas vuorjašuvvá sámi giellalávdegoddi dan vuollegis rekrutterema dihte sámi alit oahpuide.

Rekrutterenhástalusat eai guoskka dušše studeanttaide. Lea maid gáibideaddji rekrutteret ja doalahit akademalaš bargiid sámi fágain buot dan golmma alit oahppoásahusas main leat sámi oahppoprográmmat, dan dihte go olu osiin servodagas lea beroštupmi sidjiide geain lea eanemus gelbbolašvuohta. Buot sámi gielaid fágabirrasat, erenoamážit julev- ja lullisámegielaid fágabirrasat leat unnit ja hearkkit.

Lea erenoamáš dárbu nannet rekrutterema sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui ja oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeanta ja Sámediggi barget dál gávdnat doaibmabijuid mat sáhttet loktet rekrutterema, ovttas relevántta aktevrraiguin. Alit oahppoásahusat leat maid ieža álggahan olu rekrutterendoaimmaid.

Sámi allaskuvla lea 2017:s ja 2018:s ožžon 700 000 ruvnno rekrutterenulbmiliidda Máhttodepartemeantta bušeahtas. Dasa lassin leat Davvi universitehta ja Romssa universitehta ožžon ruđaid rekrutteremii ja sin gealbudeapmái geat oahpahit skuvllain almma čađahuvvon oahpaheaddjeoahpu haga.

Oahpahusdirektoráhtta oaččui 2018:s 2,5 miljovnna ruvnno ovddidit ortnegiid maiguin movttiidahttet eanebuid váldit lullisámi, julevsámi ja kvena oahpaheaddjeoahpu. Direktoráhtta attii Nordlándda Fylkkamánnái válddi háldet 2 miljovnna ruvnno daid ruđain, lulli- ja julevsámi oahpaheaddjeohppui rekrutteremii.

Studeanttat geat váldet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, bohtet máŋgga ortnega vuollái mat sihkkot Statens lånekasse juolludan oahppoloana:

  • Studeanttat geat váldet unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas oahpaheaddjeoahpu oassin, dahje lassin dasa, sáhttet oažžut sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno oahppoloanas maŋŋel go leat geargan oahpus.

  • Vuođđoskuvlaoahpaheaddjit geat álget bargat Davvi-Romssas dahje Finnmárkkus, sáhttet jahkásaččat gitta 2022 rádjái oažžut sihkkojuvvot 20 000 ruvnno oahppoloanas.

  • Vuođđoskuvlaoahpaheaddjit ja lektorat geat álge ohppui 2017:s ja álget bargat Davvi-Norggas, sáhttet oažžut sihkkojuvvot gitta 160 000 ruvnno oahppoloanas, lassin dan 50 000 ruvdnui mii namuhuvvo vuosttaš čuoggás.

Dasa lassin leat Sámedikkis stipeandaortnegat rekrutteret eanet sámegielagiid oahpuide gos váilot sámegielat bargit, nugo giella- ja oahpaheaddjeoahpuide. Lea Sámedikki dievasčoahkkin mii mearrida guđemuš oahput vuoruhuvvojit.

Addojuvvojit stuorebuš stipeanddat sidjiide geat váldet vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu julev- ja lullisámegillii. Dasa leat Nordlándda ja Trøndelága fylkkagielddat, Divttasvuona suohkan, Sámediggi ja Nordlándda Fylkkamánni searvan. Sámediggi addá maid stipeanddaid sidjiide geat váldet julev- ja lullisámegiela allaskuvladásis.

Sámediggi lea dán jagi maid álggahan rekrutterenkampánjja sámi oahpaheaddjeohppui. Dat lea deaŧalaš ja čájeha ahte sámi eiseválddit dáinna lágiin čielgasit deattuhit oahpaheaddjeoahpu mearkkašumi sámi servodahkii. Buoridan dihte rekruterema, de lea ulbmillaš ja systemáhtalaš bargu deaŧalaš ja nu maiddái ovttasbargu relevántta aktevrraid gaskkas. Dasa lassin berre rekrutterenvuođđu buoriduvvot. Dat mearkkaša ahte berre bargat dan ovdii ahte eanet nuorat čađahit joatkkaskuvlla mas lea sámegiella, vai leat gergosat čađahit oahpuid sámegillii.

Sámedikki mearkkašumit

Sámi guovlluid ássiidlohku ja álbmoga ahkečoahkkádus čuvvot seamma ovdáneami go mii muđui lea Norgga boaittobealbáikkiin. Ovdáneapmi váikkuha dasa galle sámegielat studeantta alit oahpuide sáhttet boahtit. Maiddái stáhta ovdalaš dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan dán vuollegis rekrutterendási, erenoamážit sin logu geain lea sámegiella vuosttašgiellan.

Unnán sámegielat studeanttat, oahpaheaddjit ja dutkit lea Sámedikki oainnu mielde stáhta dáruiduhttinpolitihka boađus. Dan dihte berre ráđđehus, buoridan dihte dan politihka vahágahttimiid mat leat leamaš sámi giellaovdáneapmái, juolludit mearkkašahtti ruđaid stuorebuš áŋgiruššamii oažžun dihte eanebuid sámegielagin. Lea dárbu nannet stipeanddaid rekrutteren dihte eanebuid giella- ja oahpaheaddjeoahpuide. Lea maid vejolaš lágidit suohkaniidda ja eará bargosajiide vejolašvuođa juolludit lohkanlobiid oažžun dihte doarvái sámegielgelbbolašvuođa.

Sámedikki mielas lea giellaovdánahttin deaŧalaš buot servodagaid ovdánahttimii. Dan dihte lea sámi servodaga boahtteáigái mearrideaddjin ahte álggahuvvo mearkkašahtti našuvnnalaš áŋgiruššan oažžun dihte doarvái oahppan sámegielat bargiid. Ovdalaš dieđut ja bagadeamit giellaválljema birra lea okta fáktoriin mii dahká váhnemiidda vuođu válljet giela iežaset mánáide. Dakkár dilálašvuođain gos bearrašat barget fas váldit iežaset sámegiela atnui, de lea mearrideaddjin ahte mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas lea buorre kvalitehta.

Nu movt NAČ 2016: 18 Váibmogielas boahtá ovdán, de čájehit vásáhusat guovttegielagiid giellaovdánahttinbargguin ahte fertejit adnojuvvot gievrras giellamodeallat go galgá nannet minoritehtagiela oažžun dihte buriid bohtosiid giellaovdáneamis. Atnit gievrras giellamodeallaid sámegieloahpahusas mearkkaša ahte sámegiella galgá adnojuvvot buot oktavuođain ja leat váldo oahpahusgiellan. Sámediggi oaivvilda ahte dilit fertejit láhččojuvvot dainna lágiin ahte gievrras giellamodeallat mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas šaddet okta dain dábálaš metodain sámi giellaoahpahusas.

Ovdasiidui