2 Ráđđehusa bargu sámepolitihkalaš áššiiguin ja Sámedikki jahkedieđáhusa čuovvoleapmi

Norggas leat máŋggalágan dilit ja dat lea hui girjái. Dan girjáivuođa lea dehálaš vuhtii váldit ja ovdánahttit. Vuođđun min oktasaš buresbirgemii lea dat árvoháhkan mii dáhpáhuvvá juohke sajes riikkas. Danne áigu ráđđehus hábmet dakkár politihka mii lea mielde huksemin nana ja girjás ealáhusaid.

Maŋemus jagiid leat mii oaidnán ahte olbmot fárredallet eret smávva báikkiin gávpogiidda ja stuorát čoahkkebáikkiide. Dasa lassin de oaidnin ahte leat unnit ahte unnit olbmot vuođđoealáhusain. Sámi kultuvrii lea dat dilli earenoamážit hástaleaddji, juste danne go giella ja ealáhusat leat nannosit čadnojuvvon báikkálaš servodagaide ja vuođđoealáhusaide.

Go eambbo sápmelaččat fárrejit muhtin báikkiide, de dalle bohcidit hástalusat, danne go gávpotsuohkanat ožžot eambbo ovddasvástádusa vástidit sámi álbmoga dárbbuide. Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargat dihto mihtu guvlui, ja ásahan ovttasbargošiehtadusaid guovllu ja stáhta aktevrraiguin, ja maid gávpotsuohkaniiguin nu movt Romssa ja Båddådjo suohkaniiguin. Sámi perspektiiva biddjojuvvo daid šiehtadusaiguin hui čielgasit politihkalaš áššelistui. Dat lea mielde hábmeme positiiva servodatovdáneami ja dat mearkkaša hui olu ovttaskas olbmo vásáhussii go lea sáhka sámi identitehtas.

2.1 Sámedikki rolla, váldi ja válljejuvvon áššesuorggit

2014:s lei 25 jagi áigi dan rájes go vuosttaš Sámediggi rahppojuvvui. Sámediggi čalmmustahtii 25-jagi jubileuma Sámedikki dievasčoahkkima oktavuođas golggotmánu 2014:s.

Dan rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989:s, de lea leamaš olu ovdáneapmi go lea sáhka rápmaeavttuin Sámedikki sajádaga ja doaibmanvejolašvuođa ektui. Sámediggái lea addojuvvon váldi máŋgga suorggis sierra lágaid ja -láhkaásahusaid bokte.

Hálddahuslaš barggut main fágadepartemeanttain lei ovddasvástádus leat sirdojuvvon Sámediggái. Sámediggi ii gula bruttobušeterenprinsihppii ja das lea stuora friddjavuohta beassat ieš vuoruhit. Ja leat ráhkaduvvon vuogit movt ráđđádallamat galget leat gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki, geahča čállosa kapihtal 2.6 vuolde.

Sámediggi oaččui 2014:s juolludemiin Dearvvašvuođa- ja fuolladepartemeantta, Dálkkádat- ja birasdepartemeantta, Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta, Kulturdepartemeantta, Máhttodepartemeantta, Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeantta, Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta, Oljo- ja energiijadepartemeantta ja Olgoriikkadepartemeantta bušeahtaid bokte.

2014:s juolluduvvui Sámediggái 421,3 milj. ruvnno (oktii Sámeálbmot foanddain) fágadepartemeanttaid bušeahtaid bokte. Sámediggi oaččui maid 5,7 milj. ruvnno. Riikkaantikváras, 158 908 ruvnno Tromssa fylkkasuohkanis ja 363 947 ruvnno Nordlándda fylkkasuohkanis. Oktiibuot hálddašii Sámediggi 427,8 milj. ruvnno 2014:s.

Dán stuoradiggedieđáhusas čállojuvvo movt Sámediggi lea atnán 2014 juolluduvvon bušeahttaruđain dihto surggiin.

Sámedikkis lea viiddis bargu ja Sámedikki doaibma sulastahttá daid bargguid mat leat Stuoradikkis, ráđđehusas, departemeanttas ja direktoráhtas. Sámedikki dievasčoahkkin bijai 2014:s oktiibuot 135,7 milj. ruvnno Sámedikki doaimmaheapmái. Golut Sámedikki politihkalaš doibmii dagahedje 33,1 milj. ruvnno, ja stuorámus poasttat ledje dievasčoahkkin, dievasčoahkkima jođiheaddjit ja sámediggeráđđi. Sámedikki hálddahusas ledje 141 jahkedoaimma juovlamánu 31. beaivvi 2014. Hálddahuslaš golut ledje 102,6 milj. ruvnno 2014:s.

Sámedikki 2013 rehketdoalus lei negatiiva balánsa 6,97 milj. ruvnno. Sámedikki 2014 divoduvvon bušeahtas de dássádahtte negatiiva balánssa. Dan dahke dainna lágiin ahte unnidedje doarjjaortnegiid maid ohccit sáhttet ohcat ja unnidedje maid daid ortnegiid gos ledje eanemus golut, iešálggahuvvon prošeavttaid mat eai lean vuos álggahuvvon, ja ovdánahttindoaibmabijuid suohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovlluin. Go dollet čoahkkimiid oktanaga ja go bidje oktii komitea- ja dievasčoahkkinvahkuid skábmamánus/juovlamánus 2014:s, de Sámediggi maid dainna lágiin unnidii doaibmagoluid politihkalaš dásis.

Sámediggi lea ságastallan Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain dálá bušeahttaortnega birra, mas bohtet juolludeamit máŋgga departemeantta bušeahtaid bokte. Dat lea sihke byråkráhtalaš ja hástaleaddji politihkalaččat. Dan dihte lea ráđđehus mearridan ahte Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta, ovttasráđiid eará departemeanttaiguin ja Sámedikkiin, galget geahčadit ovdamuniid ja heajut beliid mat boađáše das jus čohkke eanas, dahje buot juolludemiid Sámediggái, ovtta bušeahttakapihttalii ja ovtta bušeahttapostii. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta áigot gárvet dan barggu 2015:s.

Ráđđehus áigu ain šiehtadallat Ruoŧain ja Suomain davviriikkalaš konvenšuvnna hárrái. Ráđđádallamiid bokte leat boahtán ovttaide Sámedikkiin makkár mandáhtta galgá dain šiehtadallamiin.

Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu lei 2014:s proseassa man boađusin lei ONa álgoálbmogiid máilmmekonferánsa, mii dollojuvvui čakčamánu 22. ja 23. beaivvi 2014:s New Yorkas. Norgga eiseválddiin ja norgga sápmelaččaid ovddasteddjiin lei guovddáš doaibma sihke das ahte lágidit dan konferánssa ja maid dain šiehtadallamiin main bođii loahppadokumeanta konferánssas. Loahppadokumeanttas, maid mearridedje ovttajienalaččat, duođaštedje miellahttostáhtat iežaset doarjaga ONa 2007 álgoálbmotjulggaštussii ja sii geatnegahtte čađahit iešguđetlágan doaimmaid vai dat ollašuvvá. Loahppadokumeanta addá stáhtaide vejolašvuođa iehčanassii bargat go lea sáhka čuovvolanbarggus. Go álgoálbmotjulggaštus mearriduvvui, de Norga geahčai bearrái ahte julggaštus čuovvu gustojeaddji politihka. Álgoálbmotkonferánssa loahppadokumeantta politihkalaš geatnegasvuođat eai mana Norgga dáfus dobbelii go ONa álgoálbmotjulggaštus. Go Sámediggi lea čoahkkinastán Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain, de lea dat dovddahan ahte loahppadokumeantta čuovvoleapmi galggašii dáhpáhuvvat našunáladásis. Sámedikki máilmmekonferánssa čuovvoleapmi lea čielggaduvvon sierra čielggadusas mii lea solidaritehta ja riikkaidgaskasaš barggu birra. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta ja Olgoriikkadepartemeanta vuordá čálalaš árvvoštallama Sámedikkis dan birra makkár hástalusat sin mielas leat go lea sáhka das ahte našunáladásis čađahit daid ulbmiliid mat leat ONs álgoálbmotjulggaštusas, ja makkár mearrádusaide dat hástalusat leat čadnojuvvon.

2.2 Sámi gielat

Sámi gielat leat dehálaš kulturguoddit ja dat fuolahit ahte sámi árvvut ja máhttu dolvojuvvo viidáseappot boahttevaš buolvvaide. Gielat leat unnit ja hearkkes dilis, earenoamážit oarjelsámegiella ja julevsámegiella. Ráđđehus áigu fievrridit dakkár politihka mii sihkkarastá sámi gielaid boahtteáiggi Norggas.

Sámi gielat váldojuvvojit vuhtii riikkaidgaskasaš šiehtadallamiid ja našunála riektenjuolggadusaid bokte. Máŋggat almmolaš ásahusat barget aktiivvalaččat sámi gielaiguin, ja dat leat eambbo oidnosis go goassege ovdal. Liikká lea sámi gielaid dilli duođalaš. Dain sámegielain mat leat dál ja mat lea leamaš anus Norggas, de lea UNESCO bidjan iežas «rukses listui» nuortalaš giela, bihtánsámegiela ja ubmisámegiela, ja gohčoda daid jávkan giellan. Julev- ja oarjelsámegielaid gis lohket duođalaččat áitojuvvon, ja davvisámegiela gis atnet áitojuvvon giellan.

Sámedikki guokte váldoulbmila giellabargguid ektui lea dat ahte lasihit sámi gielaid geavaheami ja oččodit eambbo olbmuid hupmat sámegiela. Oktiibuot juolludii Sámediggi 75,8 milj. ruvnno iešguđetlágan gielladoaimmaide 2014:s. Dan supmis bijai Sámediggi 68,2 milj. ruvnno iešguđetlágan doaimmaide mat sáhttet movttiidahttit olbmuid eambbo atnit sámegiela, ja 44,9 milj. ruvnno dat juogadii guovttegielatvuođadoarjjan daidda suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda mat leat sámegielaid hálddašanguovllu siskkobealde. Sámediggi juolluda guovttegielatvuođadoarjaga ovttasbargošiehtadusaid vuođul mat leat gaskal suohkaniid ja Sámedikki, ja maid sisasáddejuvvon aktivitehtaplánaid ja raporttaid vuođul. Dál leat guorahallame dan ovttasbargoortnega mii lea gaskal Sámedikki ja suohkaniid ja maid dan makkár eavttuid atnet vuođđun go juolludit guovttegielatvuođadoarjaga. Sámediggi vuordá dán guorahallama gárvejuvvot 2015:s.

Sámediggi áigu sihkkarastit buriid rápmaeavttuid sámi giellaguovddážiidda. Giellaguovddážat leat dehálaš giella arenat ja dat leat mielde nannemin iežaset guovlluid sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa. 2014:s juolludii Sámediggi 13,9 milj. ruvnno doarjjan giellaguovddážiidda.

Sámedikki iežas ohcciide vuođđuduvvon doarjjapoasttas, Sámi giellaprošeavttat, lei 2014:s 7,6 milj. ruvnno sturrosaš rámma.

Sámediggi bijai 7,6 milj. ruvnno iešguđetlágan doaimmaide mat sáhttet movttiidahttit eambbo olbmuid giela geavahit, nu movt ovdamearkka dihte stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas, hupmansyntesa ja Sámi Giellagáldu – Davviriikkalaš sámi fága- ja resursaguovddáš.

Sámi Giellagáldu – Davviriikkalaš sámi fága- ja resursaguovddáš, maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit ásahedje 2013:s, lea oktasaš davviriikkalaš giellaorgána mas lea guovddážis gielladikšun, giellaovdánahttin ja terminologiija ovdánahttin. Ráđđehus sihkkarasttii norgga oasi dan ruhtadeamis go lasihii Sámedikki bušeahta 2 milj. ruvnnuin 2015 stáhtabušeahtas. Dasa lassin de ruhtaduvvo dat guovddáš Interreg-ruđaiguin.

Sámedikkis lea hui guovddáš rolla go lea sáhka das ahte sámi gielaiguin bargat. Seammás de lea norgga eiseválddiin bajit ovddasvástádus. Stáhtaid ovddasvástádussan boahtá álo leat dat ahte fuolahit sámi gielaide gáhttema ja ovdáneami. Buot almmolaš doaimmain lea ovddasvástádus vuhtiiváldit sámi giellageavaheddjiid vuoigatvuođaid iežaset bargosuorggi siskkobealde. Kulturdepartemeanttas lea giellapolitihkalaččat ovddasvástideaddji fágadepartemeanta, ja das lea bajitdási ja sektorrasttideaddji ovddasvástádus das ahte hábmet, dulkot ja ovddidit giellapolitihkalaš mihtuid Norggas. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea váldoovddasvástádus hálddašit giellanjuolggadusaid mat leat sámelágas ja das ahte ovttastahttit dan barggu mii lea Eurohpá lihtus guovllu- ja minoritehtagielaid ektui (minoritehtagielaidlihttu).

Ráđđehus ásahii čakčamánu 19. beaivvi 2014:s lávdegotti mii galgá geahčadit lágaid, doaibmabijuid ja ortnegiid mat lea sámi gielaid váste Norggas. Mandáhtta dadjá ahte lávdegoddi earret eará galgá árvvoštallat dálá ortnega, go mis lea hálddašanguovlu sámi gielaid várás, ja dat galgá árvvoštallat vugiid das movt dasa fátmmastuvvo, ja galget maid geahčadit lea go dárbu eambbo soddjilis njuolggadusaide. Áigeguovdilis čovdosat galget gehččojuvvot gielddareforpma ektui. Sámedikkiin ráđđádalle mandáhta ektui. Sámediggi evttohii maid miellahtuid dan lávdegoddái. Lávdegoddi galgá geiget oasseraportta guovvamánu 2016:s struktuvrra birra ja gieldda geatnegasvuođaid birra mat leat čadnon sámelága giellanjuolggadusaide. Loahpalaš raporta almmuhuvvo borgemánu 2016:s.

Sámegielaid doaibmaplána lea čalmmustahttán sámi gielaid iešguđet servodatsurggiin, earenoamážit oahpaheamis ja oahpuin, almmolaš bálvalus- ja fuolahusaddimis ja maid geavaheamis ja oainnusin dahkamis sámi gielaid almmolaš oktavuođain. Doaibmaplána gustonáigi lea guhkiduvvon 2016 lohppii, ja galgá vel ráhkaduvvot loahpparaporta.

Sámediggi lea bidjan jearaldaga das man guhká dainna bargguin ádjánit ahte ásahit sámi bustávaid almmolaš hálddahusas. Elektrovnnalaš ovttasdoaibman siskkáldasat muhtin almmolaš ásahusas, ásahusaid gaskkas dahje ássiiguin ja ealáhusaiguin, eaktuda ahte IKT-čovdosat sáhttet «humadit ovttas». Dasa dárbbašit oktasaš standárddaid mat sihkkarastet ahte rádjeoasit vuogádagaid gaskkas doibmet nu movt galget. Ja lea dárbu iešguđetgelágan standárddaide. Okta dain deháleamos bargguin mii lea dahkkojuvvon sihkkarastin dihte oktasaš standárddaid almmolaš sektoris lea go ráhkaduvvui láhkaásahus IT-standárddaid birra hálddahusas.

Dat láhkaásahus gáibida earret eará ahte galgá oktasaš čállinmearkavuogádat iešguđetlágan ásahusaid gaskkas ja ođđa čovdosiin. Okta boađus dás lea ahte dalle dađistaga lassánit dat fágavuogádagat maidda dohkke sámi čállinmearkavuogádat.

2.3 Sámi kultuvra ja kulturmuittut

Norgii lea dehálaš ja riggodahkan váldit vára sámi gielain, kultuvrras ja árbevieruin. Dan sámepolitihkas mii lea fievrriduvvon maŋemus logenárjagiid, de leat Norgga eiseválddit cealkán ahte sápmelaččat ieža duođas galget sáhttit váikkuhit dakkár gažaldagain mat sidjiide gusket.

Sámediggi lea dehálaš eavttuid biddji sámi kultuvrra ovdánahttimis. Seammás lea maid našunála, guovllu ja báikkálaš eiseválddiin ovddasvástádus addit sámi kultuvrii buriid ovdánahttinvejolašvuođaid.

Kulturdepartemeantta juolludeamit sámi kulturulbmiliidda addojuvvojit ovddemustá stáhtabušeahta kap. 320 bokte Almennet kulturdoaimmat, poasta 53 Sámediggi. Juolludeami ulbmilin lea váikkuhit dasa ahte Sámediggi bargguinis olahivččii iežas váldomihtuid dáidda- ja kultursuorggis. 2014:s juolluduvvui bušeahttapoastta bokte 77,2 milj. ruvnno. Sámediggi atná daid ruđaid iežas vuoruheami mielde.

Sámedikki jahkedieđáhus 2014 čájeha ahte Sámediggi vuoruha kulturulbmiliid hui bajás. 2014:s juolludii Sámediggi 104,1 milj. ruvnno iešguđetlágan kulturulbmiliidda. Dan ruđas Sámediggi attii 68,7 milj. ruvnno doarjjan iešguđetlágan sámi kulturásahusaide, nu movt kulturviesut, kulturgaskkustanásahusat, teáhterat, festiválat ja museat. Muđui de juolluduvvui 22,3 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat leat veahkkin dagaheame dáiddáriidda buriid rámmaeavttuid iežaset barggus, ja dan vuollái boahtá sámi dáiddáršiehtadus ja ohcciide vuođđuduvvon ortnegat. Go Norsk Tipping AS jugii dietnasis 2013:s, de Sámediggi oaččui 2014:s 750 000 ruvnno doaimmaide mat bisuhit ja ovdánahttet earenoamáš sámi valáštalladoaimmaid. Sámediggi attii 2,7 milj. ruvnno doarjjan dakkár doaimmaide mat movttiidahttet eambbo girjás valáštallandoaimmaid ásahit. Sámediggái lea dehálaš sihkkarastit sámi álbmogii eambbo iešguđetgelágan sámi mediaid mat bidjet oidnosii sámi gielaid, kultuvrra ja servodateallima. 2014:s bijai Sámediggi 3,8 milj. ruvnno dan ulbmilii. Ja lassin dan ruhtii mii biddjojuvvui kulturdoaimmaide, de biddjojuvvon 8,7 milj. ruvnno girjerájusulbmiliidda/sámi girjebussiide.

Stuoradiggi mearridii 2014:s juolludit ruđa dasa ahte ráhkadit ođđa, reduserejuvvon ovdaprošeavtta Saemien Sijte ektui 2015 stáhtabušeahtas kap. 2445, poastta 31 vuolde. Stuoradikki mearrádusa vuođul ja daid árvvoštallamiid vuođul mat leat dahkkojuvvon ovttas geavaheddjiiguin ja Statsbyggain, de lea Kulturdepartemeanta 2015:s addán Statsbyggii bargun ráhkadit ovdaprošeavtta reduserejuvvon vistti várás.

Sámi kulturmuittut leat dehálaš gáldun sihke sámi servodahkii ja oppalaččat servodahkii go galgá oahppat sámi ovdahistorjjá ja historjjá. Dat leat birasressursan ja dat mearkkašit olu identitehta huksemis, servodat huksemis ja árvoháhkamis sámi báikkálaš servodagain. Danne atná Sámediggi dehálaš bargun gáhttet, hálddašit ja gaskkustit sámi kulturmuittuid. Kulturmuittut oainnusin dahket sámi kulturbirrasiid ja sámi leahkima, ja dat gaskkustit máhtu eallineavttuid birra, birgenstrategiijaid, resursageavaheami, oskkuid ja heiveheami lundui, ja dat maid muitalit movt sápmelaččat ovttasdoibme ja lonohalle gálvvuid jna. iežaset ránnjá álbmogiiguin.

Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus sámi kulturmuittuin. Sámediggi oaččui Birasgáhttendepartemeantta 2014 bušeahta bokte 3,3 milj. ruvnno sámi kulturmuittuid gáhttenbargui.

Riikkaantikvára lea álggahan prošeavtta mas lea ulbmilin identifiseret ja registreret buot automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid. Ulbmilin lea ahte bargu galgá leat válmmas ovdal jagi 2017. Sámediggi lea prošeaktajođiheaddji visttiid registreremis ja oaččui 2014:s dan bargui 4 milj. ruvnno. Bargu galgá doaimmahuvvot ovttas muhtin prošeavttain mii lea juo álggahuvvon, namalassii Kulturmuittuid máhttolokten, mas lea ulbmilin earret eará háhkat buoret bajilgova das man olu leat ja makkár dilis leat sámi ráfáidahttojuvvon kulturmuittut. 2014:s oaččui Sámediggi 2 milj. ruvnno gáhtten ja sihkkarastin várás ráfáidahttojuvvon ja gáhttenveara kulturmuittuid ja kulturbirrasiid. Dasa lassin de oaččui Sámediggi 250 000 ruvnno árvoháhkanprošektii Soahtemuittut Davvi-Sálttus ja 820 000 ruvnno seailluhanprográmmii seailluhan dihte arkeologalaš kulturmuittuid ja kulturbirrasiid.

Dál leat dohkkehan dan ahte lihkadeaddji 100-jagi rádji automáhtalaččat ráfáidahttit sámi kulturmuittuid sáhttá šaddat hástalussan oalle fargga. Danne leat álggahan barggu, ovttas Sámedikkiin, geahčadit eambbo lea go dárbu lágaid rievdadit dálá hálddašeamis.

Pilot-prošeavtta Árbediehtu (árbevirolaš máhttu) lea Sámi Allaskuvla álggahan 2008:s. Prošeaktaáigodat lea guhkiduvvon 2016 rádjái. Ulbmil Árbediehtu prošeavttain lea háhkat, dokumenteret, systematiseret ja gaskkustit sámi árbevirolaš máhtu Norggas, earenoamážit go lea sáhka luondduipmárdusas ja luonddudoalus. Guhkitáigge mihttu lea ahte árbevirolaš máhttu galgá leat dokumenterejuvvon vai dat earret eará sáhttá leat vuođđun almmolaš mearridanproseassain. Okta mihttu 2015:s lea ovdánahttit Sámi allaskuvlla ovttasbarggu sihke báikkálaš aktevrraiguin ja relevánta fágabirrasiiguin. Dan prošeaktabarggus galget váldit vuhtii sámi árbevirolaš máhtu guddiid ja sámi báikkálašservodagaid. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta ovttasráđiid Sámedikkiin ruhtada dan prošeavtta.

Sámi allaskuvla lea álggahan fága Árbediehtu. Go dan lohká, de oažžu 30 oahppočuoggá ja das oahppá dokumenteret ja gaskkustit árbevirolaš máhtu. Sámediggi lea ásahan doarjjaortnega árbevirolaš máhtu ja sámi meahcásteami várás vuođđoskuvllas. Mihttun lea sihkkarastit ahte árbevirolaš máhttu ja sámi meahcásteapmi seailluhuvvo boahttevaš buolvvaide.

2.4 Ealáhusovdánahttin, biras ja areála

Norggas leat ollu variašuvnnat ja dat lea hui girjái. Iešguđet guovlluin riikkas leat iešguđetgelágan hástalusat ja vejolašvuođat. Olmmošlohku, fárredallamat, ealáhusstruktuvra ja ealáhusovdánahttin váikkuha guovllu ovdánahttima. Ráđđehus lea fuolas das ahte fievrridit dakkár politihka mii láhčá dili árvoháhkamii ja dakkárin ahte livčče eambbo barggut buot beliin norgga ekonomiijas. Sundvolden-julggaštusas lea ráđđehus dadjan ahte dat áigu vuoruhit gaskaomiid mat sáhttet nannet innovašuvnna ja ođđaceggemiid buot osiin riikkas.

Sámediggi lea iežas gaskaoapmeortnegiid bokte mielde das ahte earret eará vuođđoealáhusat, kulturealáhusat ja sámi mátkeealáhus sáhttet ahtanuššat ja ovdánit. 2014:s juolludii Sámediggi oktiibuot 34,2 milj. ruvnno iešguđetgelágan ealáhusulbmiliidda.

Sámediggi lea bivdán Telemarksforskninga guorahallat dili, ja logut čájehit ahte bargit vuođđoealáhusain, industriijas ja teknihkalaš bálvalusain Norggas leat njiedjan 17 proseanttain jagi 2000 rájes. Mearraealáhusat, boazodoallu ja eanandoallu leat dehálaš kulturguoddit ja dat leat guovddážis ealáhusaid gaskkas sámi guovlluin. Danne lea Sámediggi balus dainna go unnot olbmot vuođđoealáhusain. 2014:s juolludii Sámediggi 10,8 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat leat mielde seailluheamis ja ovdánahttimis vuođđoealáhusaid.

Sámi kulturealáhusat leat, Sámedikki oainnu mielde, dakkárat main lea vejolašvuohta šaddat deháleamos ealáhussan boahtteáiggis. Danne lea Sámediggi áŋgiruššan earenoamážit gelbbolašvuođaloktemii, fierpmádathuksemii ja dasa ahte dat galgá leat gánnáhahtti go lea sáhka kulturealáhusain. Ja lea maid álggahuvvon sierra fitnodatovdánahttinprográmma kulturealáhussuorgái. 2014:s juolludii Sámediggi 14,4 milj. ruvnno iešguđet doaibmabijuide mat sáhttet movttiidahttit ásahit eambbo sámi dáiddár- ja kultuvrii vuođđuduvvon bargosajiid. Das Sámediggi juolludii oktiibuot 9,4 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat galget lasihit gánnáhahttivuođa, gálvvuid jođiheami ja rekrutterema duodjeealáhussii.

Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan aktiivvalaččat háhkat buori ovttasbarggu báikkálaš ja guovllu eiseválddiiguin ja ovdánahttinaktevrraiguin. 2014:s juolludii Sámediggi 4,3 milj. ruvnno iešguđetlágan guovllu ovdánahttindoaibmabijuide.

Sámediggái lea plána- ja huksenlága § 5-4, goalmmát lađđasis, addojuvvon váldi buktit vuosteákkaid dakkár plánaevttohusain main lea olu dadjamuš sámi kultuvrii dahje ealáhusovdáneapmái. 2014:s anii Sámediggi iežas rievtti buktit vuosteákkaid earret eará Gielddaplána areálaoasis Bådåddjo gielddaplána areálaoasi 2014–2026 ektui ja Sortlándda (Blåbyen) Gielddaplána Gávpotplána 2014–2026 ektui. Sámediggi buvttii maid vuosteákkaid gielddaplánaide doppe gos ođđa geavahanvuogit áitet árbevirolaš guolástanbáikkiid ja gođđosajiid dahje gos sáhttet dagahit bistevaš vahága dahje gos billistit báikkálaš guolásteami. Dasa lassin ledje Sámedikkis vuosteákkat dasa go bohte ohcamušat smávva fápmorusttegiid ráhkadit Fuossko-, Bådåddjo- ja Báhcavuona gielddaide ja Oarje-Finnmárkui. Sámediggi oaivvildii ahte dain áššiin ii lean dahkkojuvvon oppalaš guorahallan das makkár váikkuhusat smávva fápmorusttegis livčče boazodoalloealáhussii.

Minerálaealáhus lea dehálaš nannensuorgi ráđđehussii. Sundvolden-julggaštusas čuožžu ahte ráđđehus áigu láhčit dili nu ahte minerálaealáhus ovdánivččii, earret eará dainna lágiin ahte sihkkarastá čielga proseassaid mat leat máhttui vuođđuduvvon. Dan seammás daddjojuvvo čielgasit Sundvolden-julggaštusas ahte ráđđehus áigu váldit vára sámi kultuvrras ja árbevirolaš sámi ealáhusain. Danne lea dárbu ságastallat sámi beroštumiiguin ja Sámedikkiin go lea sáhka mineráladoaimmain sámi guovlluin. Ráđđádallanortnet gusto leažžá dál sáhka konkrehta áššiin mineráladoaimmain dahje jus árvvoštallet rievdadit lágaid. Plánaproseassain mat leat plána- ja huksenlága mielde, de ollašuvvo ráđđádallangeatnegasvuohta Sámedikkiin, dakko bokte ahte Sámediggi lea mieldeváikkuheaddji ja das lea maid váldi buktit vuosteákkaid.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta dohkkehii 2014 njukčamánu regulerenplána Nussira ja Gumppenjuni várás Fálesnuori gielddas Finnmárkkus. Departemeantta mielas lea dehálaš atnit ávkki minerálain mat gávdnojit ja dat atná maid dehálažžan ahte báikkálaš servodagat, nu movt Fálesnuorri dainna lágiin stuorru ja ovdána. Departemeanta lohká ruvkefitnodaga ovttasráđiid boazodoaluin gávnnahit doaimmaid mat dagahit ain vejolažžan dan guovllus doaimmahit boazodoalu. Dat ferte dahkkojuvvot ovdalgo ruvkedoaimmat álggahuvvojit. Sámediggi ja Birasdirektoráhtta leat álggahan ráđđádallamiid Nussir ASA ohcamuša ektui mas veaikeruvkket jerret lobi njoarrat bázahusaid merrii.

ON:a olmmošvuoigatvuođaráđi čállosis Universal Periodic Review of Norway 2013:s oaččui Norga rávvaga:«Sustain its dialogue with indigenous groups affected by the intensified state’s mining activities in the North and to reach an agreement that is acceptable for both sides». Norga lea Norgga geologalaš iskkademiid (NGI) bokte 2011 rájes čađahan viiddis geofysalaš kártema girdiiguin ja helikopteriiguin Davvi-Norggas. NGI lea ságastallan sámi beroštumiiguin maidda dat guoská, sihkkarastin dihte ahte kárten dáhpáhuvvá dakkár vugiin ahte dat ii leat vahágin boazodollui. Norga dohkkehii dan ávžžuhusa dainna vuođuin ahte stáhta mineráladoaibma davviguovlluin – NGI kárten – lei čađahuvvon dakkár vugiin maid sámi beroštumit maid dohkkehit.

Sámediggi čállá jahkedieđáhusastis ahte Sámediggi 2014:s sierra mearrádusaid bokte lea bivdán ráđđehusa johtilit bidjat johtui ráđđádallamiid dainna jurdagiin ahte minerálalága rievdadit. Jus galggaš árvvoštallat minerálalága rievdadit, de dat dahkkojuvvo NAČ 2007:13 Dat ođđa sámeriekti čuovvoleami oktavuođas.

Dan dieđáhusas mii lea Stuoradiggái gonagasreabba hálddašeami birra, de mearkkašahttá Sámediggi ahte dollojuvvojedje máŋggat ráđđádallamat sihke politihkalaš ja halddahuslaš dásis ja ahte ráđđádallamat eai duddjon ovttaoaivilvuođa buot doaimmaid ektui dieđáhusas. Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta čujuha ahte ráđđádallamiiguin jotke 2015:s, ja dalle lei boađus ovttaoaivilvuohta eanas doaimmaid hárrái dieđáhusas. Muhtin dehálaš čuoggáin aŋkke eai olahan ovttaoaivilvuođa. Dan birra lea eambbo čállojuvvon kapihttalis 6.4 Dieđ. St. 17 (2014–2015) Gonagasreabba hálddašeami árvvoštallan.

Sámediggi čujuha maid iežas jahkeraporttas ahte sii hálidedje ráđđádallat rievdadusaid birra oassálastinlágas, eai ge sii olahan dainna dobbelii. Sámediggi dovddahii dan oktavuođas balu dan ektui ahte rievdadusat oassálastinlágas addet priváhta aktevrraide vejolašvuođa soahpat priváhtarievttalaš šiehtadusaid das ahte vuovdit eriid, ja ahte dakkár struktureren dagaha vel ain eambbo gávppašeami guolástanlobiiguin. Rievdadusat oassálastinlágas leat dušše álkidahttindoaimmat, ja rievdadusain lea dat váikkuhus ahte muhtin duohta dilis de ii dárbbaš eará go ovtta ohcamuša čállit, ii ge golbma ohcamuša. Dat proseassat leat leamaš eanemus áigeguovdilat lulli guovlluin Norggas ja stuora riddofatnasiid ektui, eaige nu olu daid smávit riddofatnasiid ektui mat mearrasámi guovlluin leat. Dat rievdadusat maid leat evttohan oassálastinlágas eai leat Ealáhus- ja guolástusdepartemeantta oainnu mielde dakkárat main leat váikkuhusat mearrasámi guovlluide. Danne departemeanta oaivvildii ahte sis ii lean ráđđádallangeatnegasvuohta dán áššis go geahččá ráđđádallanšiehtadusa.

Norga bijai 2012:s johtui šiehtadallamiid vai šattašii ođđa šiehtadus Suomain Deanu bivddu ektui. Mihttun lei oččodit dakkár šiehtadusa mii unnida badjelmeare luossabivddu jogas 2015 rájes. Maŋŋel maŋemus šiehtadallančoahkkima skábmamánu 2014:s, de čielggai ahte ođđa šiehtadus sáhttá gárvánit easka 2017:s. Dálkkádat- ja birasministtar čálii loahpageahčen 2015 geassemánu reivve Suoma eanan- ja meahcceministarii. Das ávžžuhii johtilit fas šiehtadallagoahtit vai boađusin livččii nana luossabivdu ja vai šattaše eambbo luosat. Muđui de ávžžuhii reivves doallat čoahkkima politihkalaš dásis borgemánus, ja dat livččii dalle álgun dasa ahte fas álggahit šiehtadallamiid. Dakkár čoahkkin dollojuvvui borgemánu 27. beaivvi 2015. Váldokonklušuvdna čoahkkimis lei ahte šiehtadallansáttagottit galget buktit ovdan loahpalaš evttohusa ovdal go jahki nohká, vai ođđa soahpamuš sáhtášii boahtit fápmui 2017:s.

Ráđđehus áigu sihkkarastit ceavzilis náli stuora boraspiriid boraspiresoahpamuša ektui ja de dainna lágiin geahččalit unnidit riidduid. Danne geahččalit gávdnat dakkár hálddašeami maid eanemus lági mielde olbmot sáhttet dohkkehit. Ja vai olahivčče dan guovttebealat ulbmila, sihke dan ahte galget leat boraspiret ja guohtuneallit Norggas, de galgá čielgaseappot hálddašit daid guovlluid mat mearriduvvojit galget leat vuoruhuvvon guohtun- ja boraspireguovlun. Boraspirehálddašeamis galgá leat jođánis gearggusvuohta vai sáhttá beaktilit báhčit boraspiriid mat dagahit vahágiid. Ja galgá sáhttit álkit oažžut lobi báhčit boraspiriid mat sáhttet dagahit vahágiid vuoruhuvvon guohtuneatnamiin, ii ge galgga leat nu álki báhčit boraspiriid daid boraspiriid guovlluin. Go lea sáhka vuoruhuvvon boraspireguovlluin mat dan seammás leat guottetbáikkit, de galgá leat álki oažžut lobi doppe báhčit boraspiriid go dan maid muđui livččii leamaš dakkár guovlluin, jus juo fal muhtin vuođđoeavttut leat devdojuvvon, ja ovddemustá dat ahte leat nu olu eallit go galget leat.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea álgán ráhkadit ođđa dieđáhusa Stuoradiggái boazodoallopolitihka birra. Dál lea badjel 23 jagi áigi go maŋemus ráhkaduvvui dakkár dieđáhus. Duođaštusain váldet vuhtii ealáhusaid ja dat galgá maid guorahallat ja árvvoštallat ealáhusa hástalusaid ja politihka dan suorggis.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta áigu ovddidit dieđáhusa Stuoradiggái jahkemolsumis 2016/2017.

Eanandoallo- ja biebmodepartementii čájehedje borgemánus Finnmárkku boazologuid. Dat čájehit ahte boazolohku lea unniduvvon mearriduvvon dássái. Boazolohku cuoŋománu 1. beaivvi 2015 čájeha ahte measta buot siidaossosat leat čuvvon unnidanmearrádusaid. Dat dagaha ahte Finnmárkku boazolohku oppalaččat lea dál vuollel dan lohkomeari mii lea mearriduvvon. Departemeantta oainnu mielde lea áibbas mearrideaddjin boazodoalu boahtteáigái ahte boazolohku dollojuvvo stabiila nana bistevaš dásis. Boazologu proseassa birra čuožžu dárkileappot Prop. 68 S (2014–2015) ja boazodoallošiehtadusas 2015–2016.

2014 njukčamánu geigii muhtin bargojoavku iežas norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna raportta Norgga eanandoallo- ja biebmoministarii ja Ruoŧa giliidministarii. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dál čađat oktavuohta ruoŧa eiseválddiiguin go lea sáhka das ahte dohkkehit ja bidjat fápmui ođđa konvenšuvnna.

Ráđđehusa davviguovlluidstrategiijas lea maid sámi beroštumiin dehálaš sadji. Ráđđehus atná dehálažžan unnidit riidduid, ja láhčit dili nu ahte šaddá buorre gulahallan gaskal industriella ealáhusaktevrraiguin, boazodoalloberoštumiiguin ja eiseválddiiguin. Danne lea ráđđehus reviderejuvvon stáhtabušeahtas bidjan 1 milj. ruvnno doarjjaruđa ásahusaide ja organisašuvnnaide mat galget nannet ságastallama ja leat veahkkin sámi beroštumiide dakkár áššiin mas lea sáhka luondduresurssaid ávkkástallamis ja eará duohtademiin sámi árbevirolaš guovlluin. Ja lea Sámedikki duohken movt sii juhket daid juolludemiid.

2.5 Bálvalusat ássiide

Min buresbirgenservodagas lea vuođđun dat ahte olmmoš lea oadjebas dan ala ahte oažžu veahki ja ovddasmorraša go dan dárbbaša. Ja lea almmolaš ovddasvástádus sihkkarastit buriid bálvalusaid buohkaide. Ráđđehus áigu sihkkarastit dásseárvosaš bálvalusaid olles álbmogii, gos dal de orošežžet ja makkár giella ja kultuvrralaš duogáš dal de leažžá.

Sámediggi lea guovddáš ságastallanbealli stáhta, guovllu ja báikkálaš eiseválddiiguin geain lea ovddasvástádus bálvalusaid fállat sámi álbmogii.

Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka ulbmil lea sihkkarastit ahte maiddai sámi álbmot oažžu daid bálvalusaid mat leat heivehuvvon sin dárbbuide ja vuoigatvuođaide. Go juohká doarjjaruđaid iešguđetge dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide, de lea Sámediggi mielde fuolaheame buriid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid sámi álbmogii.

Sámediggi oaččui 2014:s juolluduvvot 5,4 milj. ruvnno Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta bušeahta bokte. Sámediggi anii oasi dan juolludeamis gokčat hálddahuslaš goluid mat lea Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálaossodagas. Sámediggi jugii maid 2,8 milj. ruvnno oktiibuot 19 dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide. Eanas prošeavttain lei, Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka váldomihtuid mielde, ulbmilin ovddidit máhtu sámi gielaid ja kultuvrra birra dálá dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain. Dasa lassin oaččui Várdobáiki sámi guovddáš juolludeami doaibmabidjui mii lea sámi boarrásiid váste, ja mii lea jurddašuvvon geavaheddjiid dárbbuid ektui. Sámi doavttersearvi maid oaččui ruđa earret eará diehtojuohkindoibmii ja dasa ahte rekrutteret sámegielat dearvvašvuođabargiid.

Ja prinsihpaid leat rievdadan go lea sáhka das ahte rievdadit stivraovddasteddjiid guovllu dearvvašvuođafitnodagaide ja dearvvašvuođafitnodagaide. Ođđa ortnet deattuha dan ahte stivra ásahuvvo dainna lágiin ahte das oktiibuot lea gelbbolašvuohta mii gáibiduvvo daidda bargguide mat stivrras leat ja daidda hástalusaide mat das leat. Ovttaskas stivralahttu ii galgga dego stivralahttun ovddastit geográfalaš guovlluid, politihkalaš organisašuvnnaid dahje eará beroštupmejoavkkuid. Prinsihpalaččat de lea Sámedikki jahkásaš ráđđádallan Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dan hárrái ahte ráhkadit evttohusaid Bargodokumentii deháleabbu arena go stivrra hápmi, go lea sáhka das ahte sihkkarastit kvalitehta sámi dearvvašvuođabálvalusain.

Dulkalávdegoddi geigii Mánáid- dásseárvo- ja searvadahttinministarii čakčamánu 24. beaivvi 2014:s NAČa 2014:8 Dulkon almmolaš sektoris – riektesihkarvuođa ja dásseárvvu gažaldat. Čielggadeapmi lea dan maŋŋel leamaš almmolaš gulaskuddamis. Ráđđehus áigu čuovvolit máŋga dain evttohuvvon doaibmabijuin mat lea čielggadeamis. Eanemus guovddáš doaibmabidju lea bidjat johtui barggu ráhkadit ođđa dulkonlága ja dalle lea almmolaš hálddahusas geatnegasvuohta atnit oahppan dulkka dakkár áššiin earenoamážit mat gusket riektesihkarvuhtii. Ráđđehus áigu maid álggahit iešguđetlágan doaimmaid dan dihte vai almmolaš sektor oččošii doarvái dohkálaš dulkkaid iešguđet gielaide. Dasa lassin áigu ráđđehus bargat dan ala ahte almmolaš etáhtat bidjet njuolggadusaid mat adnojit go diŋgojit dulkonbálvalusaid dalle go dat lea relevánta, ja dat á maid álggahit dan vuogi ahte ID-koarta galgá daidda dulkkaide geat leat čállojuvvon Nášunála dulkaregisttarii. Okta lávdegotti lahttuin nammaduvvui Sámedikki evttohusa mielde ja Sámediggi lea maid buktán evttohusaid čielggadeapmái gulaskuddanáigodagas.

Bures heivehuvvon oahpahusfálaldat sámi ohppiide lea mearrideaddjin sámi giela boahtteáiggis. Dat go ohppiin lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii lea dehálaš eaktun das go sámegiella galgá ovdánit ja ealáskahttojuvvot hupmangiellan ja čállingiellan. Dasa lassin de vuođđooahpahus sámi álbmogii dagaha dan ahte lea álkit válljet alit oahpu iežas gillii.

Sámedikkis lea váldi oahpahussuorggis ja dat boahtá ovdan ovddemustá oahpahuslágas § 6-4. Sámedikkis lea earret eará ovddasvástádus hábmet oahppoplánaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpu sámegiela oahpahusa várás.

Ráđđehus vuohttá Sámedikki váldoáigumuššan bajásšaddan- ja oahpahuspolitihkas dan ahte sámi álbmot galgá oažžut dakkár máhtu, gelbbolašvuođa ja gálggaid mat gáibiduvvojit go galgá aktiivvalaččat searvat sámi, našunála ja riikkaidgaskasaš servodahkii. Sámediggi oaččui 2014:s 39 milj. ruvnno doarjjan sámi vuođđooahpahussii ja 15,1 milj. ruvnno doarjjan mánáidgárdefálaldahkii Máhttodepartemeantta bušeahta bokte. Sámediggi jugii 23,5 milj. ruvnno iešguđetlágan vuođđooahpu doaimmaide, nu movt ovdamearkka dihte dasa ahte buvttadit sámi oahpahanresurssaid. Ja Sámediggi juolludii oktiibuot 10,3 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat sáhttet leat veahkkin dasa ahte sámi mánáidgárddiin lea alla kvalitehta. Sámediggi juolludii alit oahpu- ja dutkan doaimmaide oktiibuot 3,7 milj. ruvnno.

Djupedal-lávdegoddi geigii NÁČ 2015:2 Gullat muhtin oktavuhtii. Čielggadusas leat máŋga evttohusa doaibmabijuide vai sáhtášii ráhkadit buori psykososiála skuvlabirrasa ohppiide, ja bargat givssideami vuostá skuvllas ja gieđahallat dan. Muhtin evttohusat leat earenoamážit sámi diliid birra ja dakkár doaimmaid birra mat fátmmastit Sámedikki. Čielggadus lea leamaš gulaskuddamis ja departemeanta árvvoštallá dál iešguđetlágan doaibmaevttohusaid.

NAČ 2015: 8 Boahtteáiggi skuvla, čielggadeapmi Ludvigsen-lávdegottis lea sáddejuvvon gulaskuddamii ja áigemearri lea golggotmánu 15. beaivvi 2015. Go gulaskuddan loahpahuvvo, de máhttodepartemeanta áigu dárkilit guorahallat gulaskuddancealkámušaid ja árvvoštallat NÁČa evttohusaid.

Máhttodepartemeanta diehtá Sámedikki háliidusa go guoská dasa ahte rievdadit oahpahuslága ja friddjaskuvlalága. Rievdadusat maid leat bivdán, leat stuorrát ja dat leat bušeahtaid duohken. Go lea sáhka oahpahusas sámegielas ja sámegillii jna. dohkkehuvvon friddjaskuvllain, de lea dan birra čállojuvvon earenoamážit Prop. 84 L (2014–2015), čuoggás 8.4.2.

2.6 Gielddareforbma ja sámi beroštumiid vuhtiiváldin

Stáhtas lea ovddasvástádus sihkkarastit ahte sápmelaččat álgoálbmogin ja minoritehtan váldojuvvojit vuhtii. Dan seammás, de atná stáhta vuođđun dan ahte suohkanat ja fylkasuohkanat ieža čuovvolit áigeguovdilis geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui.

Mihttun gielddareforpmain leat buorit ja seammadássásaš bálvalusat ássiide, oppalaš ja ovttastuvvon servodatovdáneapmi, nana bistevaš ja ekonomalaš gievrras gielddat ja nannejuvvon báikkálašdemokratiija. Ráđđehus áigu ahte stáhta ii galgga jur bienasta bitnii stivret gielddaid. Gielddareforbma galgá addit gielddastivrraide eambbo dadjamuša dain diliin mat leat dehálaččat ássiide. Stuorát gielddat sáhttet oažžut eambbo doaimmaid ja váldit eambbo ovddasvástádusa go dálá gielddat, ja dat sáhttá gis dalle dagahit ahte sámevuohta eambbo dahkkojuvvo oainnusin ja nannejuvvo.

Ráđđehus háliida váldit vára sámi gielain. Ja lea dehálaš sámi giellageavaheddjiid ektui ahte sidjiide ii šatta heajut dilli danne go gielddaid eará ládje juhket. Sámediggi lea gielddareforpmas ožžon 600 000 ruvnno vai sáhttá veahkehit gielddaid mat leat olggobealde ja siskkobealde sámi gielaid hálddašanguovllus.

Ráđđehus lea ovttasráđiid Sámedikkiin ásahan muhtin lávdegotti mii galgá geahčadit lágaid, doaibmabijuid ja ortnegiid mat lea sámi gielaid váste Norggas (geahča čállosa kapihtal 2.2 Sámi gielat). Lávdegoddi galgá earret eará árvvoštallat dálá ortnega mas lea sámi gielaid hálddašanguovlu, ja dat galgá árvvoštallat vugiid das movt dasa fátmmastuvvo, ja galget maid geahčadit lea go dárbu eambbo soddjilis njuolggadusaide. Áigeguovdilis čovdosat galget gehččojuvvot gielddareforpma ektui. Ráđđehus áigu buktit oaiviliid dain áššiin mat gusket njuolggadusaide ja sámi gielaid hálddašanguvlui maŋŋel go lávdegoddi lea bidjan ovdan iežas čielggadeami. Sámedikkiin galget ráđđádallat áigeguovdilis čovdosiid ektui.

Bargu giellalávdegottiin dahkkojuvvo oktanaga ráđđehusa gielddareforpma bargguin. Danne departemeanta maid lea ráhkadan evttohusa gaskaboddosaš čovdosiidda, ahte movt ođđa stuoragielddat galget čuovvut daid njuolggadusaid mat gullet giellahálddašanguvlui go das leat sihke dakkár gielddat mat gullet dan guvlui ja maid dakkárat mat eai gula sámi gielaid hálddašanguvlui, Evttohus lea ovddemustá dálá lágaid mielde, ja dasto šaddá muhtin áiggi nu ahte leat iešguđetlágan mearrádusat dan ovddeš giellahálddašan gielddas ja eará osiin mat dalle gullet dan stuoragildii. Gaskaboddosaš čovdosat leat jurddašuvvon dakkárin mat biddjojuvvojit vuođđun jus šaddá áigeguovdilin laktit oktii gielddaid sámi gielaid hálddašanguovllus ovdal go leat buktán cealkámuša giellalávdegotti evttohussii. Departemeanta ráđđádallá dal Sámedikkiin dien evttohusa hárrái.

Ráđđehus lea fuolas das ahte láhčit dili dakkárin ahte šaddet buorit gielddalaš proseassat, danne vai sápmelaččat besset leat mielde, ja vai ožžot duohta váikkuhanvejolašvuođa go gielddain dahkkojuvvojit mearrádusat. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ráhkadii NÁČ 2007:13 ja čuovvolettiin dan de árvvoštallá dál departemeanta movt sápmelaččaid beroštumiid sáhttá buoremus lági mielde vuhtiiváldit gielddain. Bargu dahkkojuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin ja KS:in. Dás geahčadit earret eará dan movt ráđđádallamat galget čađahuvvot gielddalaš dásis, ja man muddui dálá ortnegat vuhtiiváldet sápmelaččaid rievtti váikkuhit mearridanproseassain, omd. dat mii čuožžu plána- ja huksenlágas mieldemearrideami gáibádusas ja Sámedikki vuosteákkaid cealkinválddi birra.

2.7 Ráđđádallamat

Prosedyrat das movt ráđđádallamat gaskal eiseválddiid ja Sámedikki galget leat, lea okta dain deháleamos rámmain vai sápmelaččaide sihkkarastojuvvo álbmotrievttalaš riekti oassálastit dain áššiin mat sidjiide gullet.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta juogada Sámedikki oainnu das ahte ráđđádallanprosedyrat leat nannen ovttasdoaibmama ja ovttasbarggu gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki.

2.7.1 Ráđđádallanprosedyraid geavaheapmi

Šiehtadus prosedyraid birra go lea sáhka ráđđádallamiin gaskal eiseválddiid ja Sámedikki dahkkojuvvui 2005 miessemánu. Ráđđehus lea iežas politihkalaš vuođus «Sundvolden-julggaštusas» cealkán ahte ráđđádallanortnet Sámedikkiin galgá bissut. Ráđđádallamat galget leat duohta ráđđádallamat ja dat galget čađahuvvot dainna mihtuin ahte olahit ovttaoaivilvuođa. Ja ráđđádallamat orrot aivve buorebun šaddame. Sihke Sámediggái ja eiseválddiide lea buorre go mii geahččalit ovttas olahit ovttaoaivilvuođa dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaid beroštumiide. Ráđđehus vásiha dan ahte ráđđádallanortnet lea duddjon olbmuide eambbo ipmárdusa sámi servodaga dillái ja dárbbuide.

Eiseválddit galget ráđđádallat Sámedikkiin go lea sáhka ráhkadit lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide. Go galgá čilget movt sámiid beroštumiide váikkuha, de lea dehálaš ahte lea buorre ságastallan guoski eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas. Eiseválddit deattuhit Sámedikki árvvoštallamiid go lea sáhka das ahte váikkuhit go muhtin áššit sápmelaččaide ja sápmelaččaid beroštumiide njuolgga, nu ahte sáhttá šaddat ráđđádallangeatnegasvuohta.

Sámediggi ieš definere iežas barggu, ja sáhttá váldit ovdan áššiid stáhta eiseválddiiguin ieš. Jus eiseválddit iešguđet ákkaid dihte eai áiggo viidáseappot bargat Sámedikki evttohusaiguin, de ii leat ráđđádallangeatnegasvuohta. Muhto dalle čuožžila ráđđádallangeatnegasvuohta go eiseválddit bargagohtet viidáseappot Sámedikki evttohusaiguin.

Lea dehálaš doalahit buori ságastallame Sámedikkiin maid dakkár áššiin gos ii leat ráđđádallangeatnegasvuohta. Máŋggat departemeanttat leat ásahan čoahkkináiggiid Sámedikkiin. Dakkár fásta čoahkkimat addet sihke Sámediggái ja departemeanttaide dehálaš evttohusaid ja dat leat mielde nannemin ovttasbarggu gaskal departemeanttaid ja Sámedikki.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea buorre ságastallan eará departemeanttaiguin go lea sáhka das ahte čađahit ráđđádallanprosedyraid. 2015 cuoŋománu lágidii Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta ovttasráđiid Sámedikkiin seminára ráđđádallanprosedyraid birra mat leat departemeanttaid ja direktoráhtaid bargiide.

Sámivuoigatvuođalávdegoddi lea NÁČ:s 2007:13 evttohan ođđa ráđđádallannjuolggadusaid. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea dál álgán ráđđádallat Sámedikkiin lávdegotti evttohusaid ektui dain osiin mas lea sáhka ráđđádallannjuolggadusain. Departemeanta lea álgán ráđđádallat Sámedikkiin dan evttohusa ektui.

Sámediggi lea váldán ovdan dan ášši ahte galgá go ráđđádallamiid oktavuođas leat eambbo rabasvuohta. Spiehkastanmearrádus almmolašvuođalágas § 19, mii guoská spiehkasteapmái daid dokumeanttaid ektui maid lonohallet ráđđádaladettiin Sámedikkiin jna., lea dakkár maid leat atnán dárbbašlažžan go galggaš sáhttit ráđđádallat rahpasit ja juogadit gaskaboddosaš oaiviliid. Eiseválddiin ja Sámedikkis lea geatnegasvuohta árvvoštallat eambbo almmolašvuođa. Ja lea lunddolaš eambbo guorahallat rabasvuođa ášši go dál galget čuovvolit Sámivuoigatvuođalávdegotti evttohusa ođđa ráđđádallannjuolggadusaid ektui.

2.7.2 Dálá ja čađahuvvon ráđđádallamat Sámedikkiin