Meld. St. 37 (2020–2021)

Sámi giella, kultuvra ja servodateallin— Ealli sámi báikkálaš servodagaid ealáhusvuođđu

Sisdollui

4 Sámi guovlluid ealáhusvuođđu

Ráđđehus ja Sámediggi leat ovttaoaivilis das ahte govda ealáhusčoahkkádus ja bargosajiid stuorát máŋggabealatvuohta lea buorre vuođđu nuppástuhttimiidda ja stuorát árvoháhkamii. Dakkár vuođđoealáhusat go boazodoallu, guolásteapmi ja meahcásteamit leat árjjalaš giellaguoddit, ja leat hui dehálaččat sámegielaid leahkimii sámi servodagain. Máŋggabealat ealáhuseallin, mas leat máŋggalágan doaimmat, lea dehálaš eaktun ealli sámi báikkálaš servodagaide. Eanet fidnoválljenvejolašvuođat sáhttet geasuhit nuoraid ruovttoluotta iežaset sámi ruovttugielddaide.

4.1 Boazodoallu

Granavolden-julggaštusas nanne ráđđehus ahte boazodoallu lea sámi álbmoga dehálaš kulturguoddi. Dan vuođđu sihkkarastojuvvo guoddevaš ja elliidčálggu dáfus dohkálaš guohtunguovlluid geavaheami bokte. Danne áigu ráđđehus ovttas boazodoaluin láhčit dilálašvuođaid ekologalaččat guoddevaš boazodollui. Ealáhus ferte joatkit márkandiđolašvuođa.

Boazodoallu lea álgoálbmotealáhus ja kulturguoddi mii lea mielde háhkamin árvvuid bohccobiergobuvttadeami, árbevirolaš duoji ja designa buvttadeami, kulturgaskkusteami ja eará dakkáriid bokte. Boazodoallu geavaha dakkár luondduresurssaid maiguin earát baljo eai sáhte ge ávkkástallat.

Boksa 4.1 Rørosrein

Rørosrein lea lullisámi bearašvuđot reiden- ja vásáhusfitnodat mii lea vuoitán máŋga bálkkašumi iežaset doaimmain. Lassin dasa ahte doaimmahit árbevirolaš boazodoalu, de lea bearaš vuođđudan sierra reidenfitnodaga mas biergu reidejuvvo dainna áigumušain ahte sáhttit fállat buoremus vejolaš kvalitehta ja lunddolaš, buhtes máisttuid. Lassin biergobuvttadeapmái gaskkusta Rørosrein lullisámi kultuvrra gallejeddjiide guovllus, ja fállet maiddái heargemátkkiid.

«En smak av evighet» lea fitnodaga čuoládat, ja čujuha dasa ahte sii geavahit máhtu duhátjahkásaš árbevierus buot sin árvoháhkamii. Dasa gullá maid luonddu ja birrasa buori hálddašeapmi. Rørosrein vuittii Norgga Innovašuvnna fitnodatovddidanbálkkašumi Lulli-Trøndelága várás jagi 2018, ja lea ovdal vuoitán máŋga bálkkašumi iežaset biergobuvttademiin, mas leat sihke buhtes álgoávdnasat ja reidejuvvon buktagat. Rørosrein doaimmaha buriid neahttasiidduid main leat earret eará neavvagat mo ráhkadit herskomállásiid bohccobierggus.

Rørosrein lea šaddan nana biebmo- ja vásáhusfitnodaga doaimmaheaddjin Rørosguovllus. Fitnodaga diehtomielalaš strategiija lea gaskkustit lullisámi historjjá, kultuvrra ja árbevieruid. Bearraša dálu guossit besset oahppat mo boazodoallu lea dál ja mo dat lei ovdal, lullisámegiela, duoji, biebmoárbevieruid ja kultuvrra muđui. Rørosrein šattai maid dovddusin NRK-ráiddu «Åtte årstider» bokte jagi 2012.

Govus 4.1 Røros rein beaivválaš jođiheaddji, Eva Nordfjell.

Govus 4.1 Røros rein beaivválaš jođiheaddji, Eva Nordfjell.

Govva: Tom Gustavse

Boazodoallu lea uhca ealáhusaš Norgga mihtu mielde, muhto sámi ja báikkálaš oktavuođas lea ealáhusas hui stuorra mearkkašupmi ekonomiijii, barggolašvuhtii ja kultuvrii. Norggas doaimmahuvvo boazodoallu 135 gielddas, ja váile 40 proseantta Norgga viidodagas lea boazoguohtunguovlu. Jagi 2020 lea sullii 2 500 olbmos sierra boazomearka. Boazomearka lea árbevirolaš sátni bohcco bealjis, áidnalunddot juohke boazoeaiggádii. Ollugat ožžot iežaset boazomearkka mánnán. Viidáseappot lea siidaosiid lohku bisson dássidit sullii 530–550 oassin maŋimus jagiid. Sullii 75 proseantta boazodoalus doaimmahuvvo Finnmárkkus mii lea Norgga stuorámus boazodoalloguovlu.

Boazodoallopolitihkalaš váikkuhangaskaoamit leat váldonjuolggaduslaččat boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus. Boazodoallolága áigumuš lea láhčit dilálašvuođaid ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddevaš boazodollui man vuođđun lea sámi kultuvra, árbevierut ja dološvierut ávkin ieš boazodoalloálbmogii ja servodahkii muđui. Juksan dihtii dáid mihtuid galgá láhka láhčit vuođu boazodoalu organiseremii ja hálddašeapmái. Boazodoallu galgá gáhttejuvvot sámi kultuvrra ja servodateallima dehálaš vuođđun Vuođđolága paragráfain 108 ja álbmotrievtti njuolggadusaiguin álgoálbmogiid ja unnitloguid birra. Láhka galgá viidáseappot leat mielde sihkkarastimin sámi boazoguohtunguovllu boazodoalloareálaid boazodoalu deháleamos resursavuođđun.

Boazodoallošiehtadus, ovttas boazodoallolágain, lea deháleamos gaskaoapmin boazodoallopolitihka mihtuid ja njuolggadusaid čuovvuleapmái. Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin ságaškuššet guovddáš ekonomalaš gažaldagaid mat gullet ealáhusa ovddideapmái. Das mearriduvvojit njuolggadusat ekonomalaš váikkuhangaskaomiid geavaheapmái – earret eará boazodoallolága áigumušaid ja mearrádusaid vuođul, ja daid dárbbuid ja hástalusaid vuođul maid ealáhus áiggis áigái ferte dustet.

Jahkásaččat bidjá Boazodoalu ekonomalaš lávdegoddi ovdan raportta Boazodoalu ollislaš rehketdoalu. Raporta čájeha boazodoalu ekonomiijaovdáneami ja galgá leat vuođđun boazodoalu ealáhusšiehtadusa šiehtadallamiidda gaskal Stáhta, Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta bokte, ja boazodoalu, Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi bokte.

Boazodoallopolitihka vuođđun lea Meld. St. 32 (2016–2017) Reindrift. Lang tradisjon – unike muligheter ja Stuorradikki meannudeapmi das. Dasa lassin meannuda Stuorradiggi boazodoallopolitihka guktii jagis; jahkásaš boazodoallošiehtadusa proposišuvnna oktavuođas ja stáhtabušeahta jahkásaš meannudeami oktavuođas. Stuorradikki meannudeami oktavuođas lea maŋimus jagiid leamaš govda politihkalaš ovttamielalašvuohta maŋimus jagiid ahte eanet deattuhit ealáhussii guoskevaš váikkuhangaskaomiid ja ealáhusa láhčimii sidjiide geain lea boazodoallu váldodoaibman.

Boazodoalu dienas vuolgá vuosttažettiin biergovuovdimis. Bohccobiergomárkanis lea máŋga jagi leamaš positiiva ovdáneapmi, ja haddi boazoeaiggádii lea gorgŋon mealgadit jagi 2012 rájes.

Ráđđehusa ulbmil lea geahpedit almmolaš juolludemiid, ja loktet nuppástuhttima vai ealáhusat eanet nagodit háhkat dietnasa buvttadeami ja árvoháhkama bokte.

Ráđđehus lea čađahan mearkkašahtti stuorra rievdadusaid mat addet boazodollui buoret rámmaeavttuid. Ráđđehus lea ásahan divatluvvema go oastá doaibmareaidduid boazodollui. Suoidnemánu 1. b. 2018 rájes mearriduvvojedje ođđa njuolggadusat geardedivada luvvemii ja geasusvuoigatvuohta lasseárvodivada oktavuođas go oastá skohtera ja ATV boazodollui. Fievru mii geavahuvvo doaibmareaidun boazodoalus, oažžu dalle sullasaš divatgieđahallama go fievru mii geavahuvvon doaibmareaidun eanadoalus.

Jagi 2021 loktejuvvui boazodoallogeasus seamma dássái go eanadoallogeasus. Oppalaš geasus lea loktejuvvon 63 500 ruvnnus 90 000 ruvdnui, ja bajimus geasus 166 400 ruvnnus 190 400 ruvdnui. Geasusmearri lea jotkojuvvon rievdatkeahttá 38 proseantan. Dat mearkkaša sullii 1 miljon ruvdnosaš vearrogeahpádusa jagi 2021. Seammás rievdaduvvui opmodatvearroláhka, nu ahte gielddat eai sáhte šat gáibidit opmodatvearu boazodoallorusttegiin.

Ráđđehus čađahii doaibmabijuid mat galget geahpedit váttes guohtundiliid váikkuhusaid. Guohtunroassu lei fáddán jagi 2020/2021 Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin, ja šiehtadusbealit sohpe sirdit 10 miljon ruvnnu Boazodoalu ovddidanfoandda ieškapitálas roassogearggusvuođafondii. Ruđat galget gokčat doarjaga fuođaroastimii. Cuoŋománu rájes geassemánu rádjai mearridii Stuorradiggi 30 miljon ruvdnosaš juolludusa roassogearggusvuođafondii, nu ahte oktiibuot fievrriduvvui 40 miljon ruvnnu roassogearggusvuođafondii 2020 giđa. Rahppojuvvui maid vejolašvuohta oažžut doarjaga fuođargeaseheapmái, ja Romssas ja Finnmárkkus lágidii stáhtahálddašeaddji fuođarfievrrideami helikopteriin. Finnmárkkuopmodat ja Sámediggi juolludedje namalassii 2 miljon ruvnnu ja 1,75 miljon ruvnnu doarjjan elliidfievrrideapmái.

Váidudan dihtii muhtun muddui dan lossa dili sohpe Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ásahit 30 000 ruvdnosaš eahpedábálaš doarjaga buot daid siidaosiide ja boazoservviide main lei vuoigatvuohta oažžut doarjaga jagi 2020. Dasa lassin mearriduvvui ahte jagi 2020/2021 doaibmajagi miessenjuovvandoarjja addojuvvo buot elliid várás. Eahpedábálaš doarjagat gokčojuvvojit boazodoallošiehtadusa bokte. Ortnegat ruhtaduvvojit boazodoallošiehtadusa rámma siskkobealde.

Jus boazodoalus ain galgá leat ekonomalaš vuođđu ollesáiggedoaimmaheddjiide, ja seammás bearašvuđot boazodoallu nannejuvvot, de ferte láhčit dilálašvuođaid dasa ahte boazodoallobearrašat sáhttet doaibmat molssaektosaš doaimmain boazodoalu oktavuođas, ovdamearkka dihtii mátkeealáhusas, oahpahus- ja fuolahusvuđot bálvalusain, viidásat reidemiin ja báikkálašbiepmuin.

Boksa 4.2 Duoddarii

Duoddarii lea oahpahus- ja fuolahusbálvalusat maid boazodoallobearrašat doaimmahit. Sápmelaččaid giella, kultuvra, árbevierut, historjá, boazodoallu ja luondu leat vuođđun Duoddarii-fálaldagaide. Sii geat geavahit dáid fálaldagaid ožžot áidnalunddot vejolašvuođa oahppat sámi kultuvrra birra lagasvuođa bokte boazodoallobearrašiin, ja sin árgabeivviin. Eanet máhttu lea buorre vuođđu áddejupmái, árvvusatnimii ja ovttasbargui. Gaskkusteapmi ja doaimmat leat autenttalaččat, ja vuođđuduvvon dan máhttui ja gelbbolašvuhtii maid dušše boazodoallobearrašat ieža leat háhkan áiggiid čađa.

Sámi mánáin lea iešguđet sivaid geažil dárbu oahppat eanet dahje doallat jeavddalaš oktavuođa iežaset kultuvrrain ja gielain. Dan sii sáhttet dahkat oahpahus- ja fuolahusbálvalusa bokte boazodoallobearrašiin. Duoddarii ii galgga boahtit dábálaš gielddabálvalusaid, mánáidgárdefálaldagaid dahje skuvlafálaldagaid sadjái, muhto leat buorre lassin daidda, resursa ja reaidu oahppama, hálddašeami, rumašlaš doaimmaid ja searvevuođa várás.

Koronafalleheapmi lea váikkuhan ja váikkuha ain bargui Duoddarii-fálaldagain. Ollu dain bearrašiin ovttastahttet turismma ja Duoddarii, mas sii geavahit jagiáigodagaid ja viste- ja reaidoinvesteremiid. Guovssahasáigodat bistá golggotmánu rájes njukčamánnui, ja Duoddarii-fálaldat heive buoremusat giđđat, geasset ja čakčat. Koronaepidemiija oktavuođas leat oastit šluhtten Duoddarii doaimmaid dan botta go mátkeealáhus lea bissehuvvon.

Vuhtiiválddidettiin sihke dan 25–30 bearraša geat dál fállet daid bálvalusaid, ja sin geat oasttášedje daid bálvalusaid, de lea dehálaš oahpásmahttet prográmma guoskevaš regiovnnain, gielddain, ásahusain ja organisašuvnnain.

Boazodoallošiehtadusa 2019/2020 šiehtadallamiin sohpe Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ásahit oahpahus- ja fuolahusbálvalusaid boazodoallobearrašiidda, Duoddarii, bistevaš ortnegin.

4.1.1 Sisabahkkemat boazodoalloareálaide

Dárbbašlaš areálaid áimmahuššan boahttevaš buvttadeapmái ja gánnáhahttivuhtii lea okta boazodoalu stuorámus hástalusain. Boazodoallošiehtadusa 2021/2022 šiehtadallamiin lei erenoamáš fuomášupmi dán hástalussii. Šiehtadusbealit (Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi) sohpe earret eará ásahit golmmajahkásaš ovddasmanniprošeavtta ráđđeaddibálvalusa várás areálaáššiin Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi jođihemiin. Dalle ásahuvvo nana gealbo- ja ráđđeaddinbiras mas lea stuorra ávki ealáhussii areálaáššiin. Dasa lassin leat dutkanprošeavttat mat galget lasihit máhtu sisabahkkemiid váikkuhusaid birra, vuoruhuvvon boazodoalu ovddidanfoandda bokte. viidáseappot bargojuvvo árjjalaččat máhtu ja gelbbolašvuođa lasihemiin ealáhusas earret eará plána- ja huksenlága birra ja dakkár dynámalaš kárttaid almmustahttin mat čájehit boazodoalu areálageavaheami. Ovddasguvlui áigu Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ovttas Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain geahčadit lagabui mo sáhttá háhkat buoret dáhtaid boazodoalu areálaresurssaid ovddideami várás, mat sáhttet geavahuvvot ovttas boazodoalu areálageavahankárttaiguin.

Plána- ja huksenláhka lea guovddáš láhka go guoská boazoguohtunguovlluid areálahálddašeapmái. Dehálaš lea ahte dat reaiddut mat leat plána- ja huksenlágas, geavahuvvojit veahkkin dasa ahte boazodoallu beassá geavahit daid areálaid mat dárbbašuvvojit lassi buvttadeapmái ja gánnáhahttivuhtii. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ja Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta leat jagi 2021 válbmen plánaveahki plána- ja huksenlága ja boazodoalu várás. Plánaveahkki oainnusmahttá sihke mo boazodoalloberoštusaid sáhttá fuolahit plánenproseassas, ja guđe geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat boazodoalus leat. Plánaveahkki galgá leat reaidun buot doaimmaheddjiide geat leat mielde dakkár plánenproseassain mat gusket boazodoalloguovlluide.

Boksa 4.3 Fápmohuksemat váikkuhit boazodollui

Máŋga dutkama leat čađahuvvon das mo bieggafápmorusttegat ja fápmojođđasat váikkuhit boazodollui. Go geahčada dutkamiid mat guorahallet bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Norggas ja Ruoŧas, de oaidná stuorra erohusaid loahppacealkámušain, erenoamážit go guoská dasa go dat lea doaimmas. Ovttamielalašvuohta lea das ahte huksenbarggut, olmmošlaš doaimmat ja geainnut váikkuhit bohcco láhttemii ja boazodoalu doaibmavuohkái. Boazodoallit vásihit ahte bohccot garvet bieggafápmorusttega maiddái doaibmamuttus, maid maiddái muhtun dutkamat duođaštit. Dat sáhttá guoskat turbiinnaid visuála čuozahusaide, ii ge dušše olmmošlaš doaimmaide. Muhtun orohagain sáhtášii váidudit muhtun negatiiva čuozahusaid váidudeaddji doaibmabijuid ja heivehemiid bokte.1 Mii dat lea mii lea gáržžideaddji areálašládja, sáhttá molsašuddat orohagas orohahkii.

Ráđđehussii lea dehálaš ahte bieggafámu konsešuvdnaproseassain lea buorre ja regionála čatnaseapmi, gč. Meld. St. 28 (2019–2020) Vindkraft på land – Endringer i konsesjonsbehandlingen. Dieđáhusas dieđiha ráđđehus maiddái ahte sii áigot buorebut searvvahit sámi beroštusaid ja boazodoalloeiseválddiid konsešuvdnameannudeapmái. Boazodoalu areálageavahankárttat ja boazodoalu iežas areálageavahančilgehusa galget biddjojuvvot vuođđun konsešuvdnačielggademiin, guoskevaš orohagat galget oažžut mielváikkuhanvejolašvuođa čielggadanprosessii. Ollislaš váikkuhusat dálá ja plánejuvvon doaibmabijuin boazodollui galget árvvoštallojuvvot ja deattuhuvvot konsešuvdnameannudeamis.

1 NVE (2018)

Konsešuvdnaohcamat energiijarusttegiidda dahje earálágan huksemiidda mat gáibidit areálasisabahkkema boazodoalloguovlluide, ferte árvvoštallat stáhta geatnegasvuođaid ektui sápmelaččaide álgoálbmogin. Galgá láhččojuvvot dasa ahte sáhttá čađahit konsultašuvnnaid guoskevaš orohagaiguin/siiddaiguin ja earáiguin geain leat geavahanvuoigatvuođat mat čatnasit boazodollui sihke dieđáhus- ja ohcanmuttus energiijarusttegiid dahje earálágan huksemiid oktavuođas boazodoalloguovlluin. Oljo- ja energiijadepartemeanta čađaha dasa lassin konsultašuvnnaid váiddaáššiin. Konsultašuvnnat Sámedikkiin galget oktiiordnejuvvot vuosttaldanvuogádagain konsešuvdnaáššiin.1 Sámediggi sáhttá ovddidit vuosttaldemiid gielddaplána areálaoasi ja muddenplána evttohusaide dakkár gažaldagain main lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái, gč. plána- ja huksenlága § 5–4.

4.1.2 Guoddevaš boazodoallu

Bargojoavku mas leat mielde Sámedikki, Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ovddasteaddjit lea evttohan eavttuid ja indikáhtoriid ekologalaš, ekonomalaš ja guoddevaš boazodoalu mihtu várás. Barggu vuođđun lea Meld. St. 32 (2016–2017). Bargojoavku lea evttohan eavttuid ja indikáhtoriid mat galget geavahuvvot váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái, departemeantta raporteremii Stuorradiggái, ja departemeantta stivrengulahallamii vuollásaš doaimmaiguin. Raporta boazodoallopolitihka guoddevašvuođamihtuid eavttuid birra lea sáddejuvvon gulaskuddamii earret eará Sámediggái ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvái, gulaskuddanáigemeriin geassemánu 28. b. 2021. Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta áigumuš lea váldit válljejuvvon eavttuid ja indikáhtoriid mielde jagi 2022 bušeahttaproposišuvdnii.

Boazodoallohálddahus lea máŋga jagi bargan ulbmillaččat dainna ahte geahpedit boazologu vai dat boahtá vuollel guoddevaš logu mii lea 210 600 sturrosaš giđđaeallu. Jagi 2015 rájes lea boazolohku oktiibuot leamaš sullii mearriduvvon logu siskkobealde. Boazologu geahpedeapmi lea mielddisbuktán ahte njuovvandeattut máŋgga orohagas leat gorgŋon, mii fas lea lokten dietnasa bohccobierggu vuovdimis. Dattetge lea ain nu ahte máŋgga orohagas leat menddo vuollegis njuovvandeattut. Danne lea dehálaš ahte hálddahusas ain lea stuorra fuomášupmi dakkár boazolohkui mii lea ekologalaččat guoddevaš ja mii láhčá dilálašvuođaid buori ealličálgui.

Go guoská hástalusaide boazologu oktavuođas, de leat stuorra regionála erohusat, ja Finnmárkku boazodoalus dat leat eanaš hástalusat bissut vuolábealde mearriduvvon 148 000 sturrosaš boazologu. Nuorta-Finnmárkkus lei jagi 2020 boazolohku vuolábealde dan mii lei mearriduvvon, muhto Oarje-Finnmárkkus fas ii leat boazolohku leamaš vuolábealde dan mii lei mearriduvvon jagi 2015 rájes. Oarje-Finnmárkku boazolohku lei 78 909 jagi 2020, mii lei veaháš bajábealde mearriduvvon bajimus boazologu mii lei 78 150 bohcco.

4.1.3 Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna váilun

Boazodoallu vásiha viidáseappot hástalusaid go ii leat mihkkege konvenšuvnnaid rádjarasttideaddji boazodoalu birra gaskal Norgga ja Ruoŧa. 1972-konvenšuvdna heittii gustomis jagi 2005 ii ge leat válmmas ođđa konvenšuvdna dien guovtti riikka gaskkas. Dán eahpečielga dilis dárbbašuvvojit doaibmabijut sihke dasa ahte buoridit Norgga boazodoalu dili, seammás go dárbbašuvvo beaktilis ja ekologalaččat guoddevaš hálddašeapmi dan boazodoalus maid Ruoŧa čearut doaimmahit Norgga bealde. Danne lea Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta čađahan doaibmabijuid mat váikkuhit dasa ahte Ruoŧa boazodoallu Norggas doaimmahuvvo Norgga lágaid vuođul. Dan láhkai sihkkarastojuvvo maiddái Norgga boazodollui dohkálaš ja vuorddehahtti dilit. Dasa lassin leat Norgga eiseválddit evttohan Ruoŧa eiseválddiide joatkit gulahallama rádjarasttideaddji boazodoalu birra. Viidásat ságaškuššamat leat plánejuvvon Ruoŧa eiseválddiiguin mo joatkit láhčima bures lágiduvvon rádjarasttideaddji boazodollui. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta áigu searvvahit Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi ja Sámedikki heivvolaš láhkai viidásat bargui.

4.1.4 Boraspiret

Massimat boraspiriide leat hástalussan boazodollui. Soames orohagat leat máŋga jagi ožžon buhtaduvvot miessebuvttadeami gitta beali rádjai boraspire massimin. Vaikke vel stáhta máksá ge olles buhtadusa massimiid ovddas luonddušláddjiivuođalága vuođul, de vásihit sámi boazodoallit ahte massimiin leat dakkár negatiiva váikkuhus juohke siidaoassái ja boazodoallobearrašii mat luonddušláddjiivuođalága njuolggadusaid vuođul eai atte olles buhtadusa. Boraspirehálddašeapmi galgá ain čađahit politihka ja plánet ja álggahit doaibmabijuid Bernkonvešuvnna, luonddušláddjiivuođalága, jagi 2004 ja 2011 boraspiresoahpamušaid ja jagi 2016 gumpii guoski eanetlohkomearrádusa vuođul. Dáid rámmaid siskkobealde galgá boraspirehálddašeapmi geahččalit gávdnat buriid ja dássidis čovdosiid mat eai rihko stáhta geatnegasvuođaid sámiid ektui álgoálbmogin, dás maiddái Vuođđolága § 108, ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkal 27 ja ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iehčanas stáhtain, ja sihke fuolahit guohtunealáhusa ja boraspire vuhtiiváldima, dás maiddái nu uhccán bohccuid massima boraspiriide go vejolaš, máddodatmihtuid vuhtiiváldima ja čielga avádathálddašeami.

Go guoská stáhta geatnegasvuođaide sámiid ektui álgoálbmogin ja sámi boazodollui, de lea sáhka materiála geatnegasvuođain ja geatnegasvuođain sihkkarastit earret eará sámi boazodoalu luondduvuođu, ja prosessuála geatnegasvuođaid mat gusket konsultašuvnnaide ja dakkár mearrádusoassálastimiidda mat sáhttet váikkuhit sámi beroštusaide njuolgga. Sámi beroštusat searvvahuvvojit konsultašuvnnaid bokte dakkár boraspireáššiin mat sáhttet váikkuhit sámi beroštusaide njuolgga.

4.1.5 Dálkkádatrievdamiin leat stuorra váikkuhusat boazodollui

Duođaštuvvon lea ahte dálkkádatrievdamiin leat stuorra váikkuhusat boazodollui. Dálkkádateinnostusaid vuođul sturrot dálkkádatrievdamiid váikkuhusat garrasit jagi 2100 rádjai. Sivvan dasa leat temperatuvrra goargŋun, eanet njuoskkádat ja guhkit šaddoáigodat. Danne ferte heivehit ealáhusa rievdan dálkkádahkii, ja suodjalit boazodoalu luondduvuođu eará negatiiva váikkuhusaid vuostá.2

Guohtunroassu čujuha guđe váikkuhusat dálkkádatrievdamis sáhttet leat boazodollui. Jagi 2020 dálvvi ja giđa vásihii boazodoallu hui stuorra guohtunroasu, mii čuozai 75 prosentii boazodoalus. Eanaš Romssa ja Finnmárkku ja Nordlándda orohagat julggaštedje guohtunroasu, ja maiddái Lulli-Trøndelága/Hedmárkku boazoguohtunguovllus ledje váttes guohtundilit. Giđđa bođii hui maŋŋit, ja eanaš boazoguohtunguovlluin lei guhká ollu muohta geassemánus maid. Lulli-Norgga boazoservviin ledje maid gáibideaddji doaibmadilit, erenoamážit cuoŋománus ja miessemánus.

Liigejuolludusat fuođaroastimii ja -geaseheapmái uhcidedje vahágiid dálveguohtumiin. Roasus leat dattetge váikkuhusat buvttadeapmái ja ealáhusa ekonomiijii. Miessešaddu lea uhccon buot boazoguohtunguovlluin. Jagi 2020 njuovvan lei mealgat uhcit go ovdal. Jagi 2019 ektui dat leai veaháš uhcit go 40 proseantta. Roassu lea dagahan ollu boazodoallobearrašiid hui váttes ekonomalaš dillái. Muhtun orohagain vurdojuvvo ahte guohtunroasus sáhttet leat negatiiva váikkuhusat máŋga jagi ovddasguvlui.

Roassu čájehii stuorra dárbbu strategiijaide ja heivehemiide ja gearggusvuhtii vuorddekeahtes dáhpáhusaid ektui. Juovlamánu 2020 geigii bargojoavku raportta 45/2020 Gjennomgang av beitekrisen i reindriften. Raporta evttoha máŋga doaibmabiju mat sáhttet buoridit sihke hálddašeami ja ealáhusa gearggusvuođa boahttevaš roasuid ektui. Šiehtadusbealit leat váldoáššis guorrasan raportta rávvagiidda ja konkrehta doaibmabijut leat álggahuvvon dáid rávvagiid čuovvuleapmái. Ovddasguvlui lea dehálaš várret eanet ruđaid roassogearggusvuođafondii, ja šiehtadusbealit leat soahpan fievrridit 4,5 miljon ruvnnu fondii jagi 2022. Dát doaibmabijut leat nannen gearggusvuođa mealgadit. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galgá raporteret doaibmabijuid čađaheami proposišuvnnas áigodaga 2022–2023 boazodoallošiehtadussii.

4.1.6 Sámedikki mearkkašupmi

Boazodoalus lea stuorra kultuvrralaš ja gielalaš mearkkašupmi sámi servodahkii. Ealáhus lea okta sámi báikkálaš servodagaid boarráseamos ealáhusain, ja lea ain ollu bearrašiid ealáhusvuođđu. Árbevirolaččat doaibmá sámi boazodoallu siiddastallama vuođul mas uhcit eanet ovttasbargojoavkkut doaimmahit boazodoalu ovttas dihto areálain (siiddat). Boazodoallu lea okta dain vuođđoealáhusain mii ii raža rekrutteremiin.

Sámedikki váldomihttu boazodoallopolitihkas lea fuolahit boazodoalu vuoigatvuođaid, nannet boazodoalu árbevirolaš iešvuođa bearašvuđot ealáhussan, ja bisuhit daid čavga čanastagaid gaskal ealáhusdoaimmaheami ja kulturdoaimmaheami.3 Meld. St. 32 (2016–2017) Reindrift. Lang tradisjon – unike muligheter oktavuođas leat čađahuvvon konsultašuvnnat gaskal Sámedikki ja ráđđehusa. Sámedikki váldocealkámuš lei ahte ráđđehusa boazodoallopolitihkka, nu mo dat boahtá ovdan dieđáhusas, orru duođašteamen bearráigeahččan- ja muddendárbbu. Vaikke vel konsultašuvnnain eai soabadan ráđđehus, Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi eanaš doaibmabijuid oktavuođas dieđáhusas, de ovddiduvvui dieđáhus Stuorradiggái.

Johtti doaibmavuohki dagaha ealáhusa sorjavažžan dakkár guohtunguovlluin main lea iešguđet ekologalaš kvalitehta. Boazodoallu lea rašši, ja muosehuhttimiin dahje sisabahkkemiin guohtunguovlluide sáhttet leat negatiiva váikkuhusat ealáhussii. Guohtunguovlluid gáržun sáhttá muosehuhttit bohcco ja das sáhttet leat negatiiva váikkuhusat elliidčálgui, erenoamážit hui mearrideaddji diliin, ovdamearkka dihtii guottetáiggi. Ovddasvástádus sihkkarastimis boazodoalu areálaid, lea juogaduvvon gaskal stáhta orgánaid, Sámedikki ja orohagaid. Boazodoalu vuoigatvuohta guohtumiidda lea vuođđuduvvon virolašvuhtii, muhto geavadis leat sisabahkkemat dávjá politihkalaš beroštusvihkkedallamat gaskal boazodoalu ja eará servodatberoštusaid.

Dávjá gilvvohallet boazodoallu ja bieggafápmu daid seamma badjosiid alde. Doppe gos leat buorit bieggadilit bieggafápmui, sáhttet leat buorit guohtun- ja biggohanguovllut bohccuide, mii lea dehálaš elliidčálgui. Bieggafápmohuksemis sáhttet leat sihke njuolgga- ja oalgeváikkuhusat boazodoalu doaibmavuohkái. Oalgeváikkuhussan sáhttet sihke doaibmamuttu ja huksenmuttu doaimmat rievdadit elliid lihkadanmálle. Dál eat dieđe mo bieggafápmorusttegat váikkuhit boazodoalu dietnasii, muhto boazodoallit muitalit Sámediggái ahte sii vásihit ahte bieggafápmorusttegat, oktan daidda gulli infrastruktuvrrat, váikkuhit negatiiva boazodoalu doaimmaheapmái ja dietnasii.

Boazodoalus álgoálbmotealáhussan lea mielváikkuhan- ja konsultašuvdnavuoigatvuohta dakkár plánaid ja doaibmabijuid oktavuođas mat sáhttet guoskat sin beroštusaide. Mielváikkuheapmi ja konsultašuvnnat vuolggahit dávjá gulahallama ja váidudeaddji doaibmabijuid. Dárbu lea čuovvulit šiehtadusaid ja váidudeaddji doaibmabijuid, vai geahpeda plánaid ja doaibmabijuid negatiiva váikkuhusat nu ollu go vejolaš.

Dálá boazodoallopolitihkka lea vuođđuduvvon oassemihtuide ekonomalaččat, ekologalaččat ja kultuvrralaččat guoddevaš boazodoallu. Sámediggi lea ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin nammadan láhkalávdegotti mii galgá ollislaččat árvvoštallat dálá boazodoallolága. Čielggadus galgá leat válmmas 2021 geasi. Lávdegoddi galgá earret eará árvvoštallat dakkár rievdadusaid boazodoallolágas, mat nannejit boazodoalu areálasuodjalusa. Dainna eavttuin ahte boazodoallolága čielggadus lea válmmas 2021 giđa, de lea ráđđehus dadjan ahte sii vurdet vejolaš rievdademiiguin boazodoallolágas, dassážiigo láhkalávdegoddi lea geigen iežaset čielggadusa.

Árbediehtu lea vuođđun boazodoalu bargui. Dasa gullá earret eará máhttu iešguđet guohtunguovlluid, bohcco ja ealu lihkadanmálle birra ja máhttu bohcco biologiija birra. boazodoalu fágagielas lea čavga čatnaseapmi doaibmahápmái ja árbedihtui. Sámediggi juolluda doarjagiid mat galget leat mielde ovddideamen boazodoalu bearašvuđot ealáhussan ja loktet árbedieđu ealáhusas. Jahkásaččat biddjojuvvo ovdan raporta mii čájeha boazodoalu ekonomalaš ovdáneami. Maiddái lea dárbu čállit sullasaš raporttaid mat mihtidit boazodoalu kultuvrralaš beliid.

Árbevirolaččat lea boazodoallu bearašvuđot ealáhus, ja dehálaš lea nannet nissoniid rolla ealáhusas. Dálá ealáhusas barget nissonat dávjá olggobealde boazodoalu ja uhccán nissoniin lea siidaoassi. Go ollu nissonat barget olggobealde boazodoalu, de hedjona nissoniid árbevirolaš bargamušaid joatkevašvuohta. Ovddidan dihtii dásseárvvu ja nannen dihtii nissoniid sajádaga boazodoalus várrejuvvojit jahkásaččat merkejuvvon ruđat boazodoallošiehtadusa bokte doaibmabijuide boazodoalu nissoniid várás.4

Sámedikki mielas lea dehálaš geahččalit gávdnat čovdosiid Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnii. Jagi 2013 oaččui sámi bargojoavku, mas ledje mielde Norgga ja Ruoŧa sámedikkit ja goappašiid riikkaid boazodoalloorganisašuvnnat, bargamuššan soahpat ođđa Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna. Dan barggu boađus geigejuvvui njukčamánus 2014.5

Sámediggi vuordá ahte bargu Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnnain jotkojuvvo ja ahte dat dahkkojuvvo lagas ovttasbarggus Norgga ja Ruoŧa Sámedikkiiguin.

Dakkár boraspiret go albbas, geatki, gumpe, goaskin ja mearragoaskin, leat stuorra hástalussan ollu boazoguohtunguovlluin. Muhtun guovlluin goddet boraspiret lagabui beali misiin (Boazodoalu resursarehketdoallu, Eanadoallodirektoráhta 2019). Dat áitá ovttaskas boazoeaiggáda dienasvuođu ja eallámuša, ja dehálaš lea sihkkarastit ahte boraspiremáddodat ii gáržžit boazoeaiggádiid dietnasa nu garrasit ahte sii eai birge boazodoaluin.

Sámedikki oainnu mielde lea stuorra dárbu evalueret dálá boraspirehálddašeami.

Sámi vuođđoealáhusain leat dál hástalusat boraspiremáddodagain ja sii gillájit stuorra massimiid. Dilli lea duođalaš ja váikkuha ealáhusaid gánnáhahttivuhtii. Danne lea Sámedikki mielas dehálaš ahte boraspiremáddodat lea dohkálaš ja ahte galgá sáhttit birget árbevirolaš vuođđoealáhusaiguin dál.

Sámedikki mielas dárbbašuvvojit čuovvovaš doaibmabijut boazodoalus:

  • Jeavddalaš raporta kultuvrralaččat guoddevaš ovdáneami birra, seammalágan go Boazodoalu ollislaš rehketdoallu.

  • Jahkásaš stáhtus areálasisabahkkemiid birra.

  • Sámedikki ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi nammadan boazodoallolávdegotti čuovvuleapmi.

  • Ásahit rádjarasttideaddji boazodoallofágalaš ovttasbarggu.

  • Ráhkadit kursapáhkaid orohagaide earret eará areálaproseassaid gieđahallama birra.

  • Mátkeláhtuid ja mátkemihtuid organiserejuvvon láhčin galgá leat mielde bálggis- ja láhttoplánas ja sáddejuvvot gulaskuddamii orohagaide.

  • Prošeakta man mihttu lea oažžut boazodoalu vásáhusvuđot máhtu mielde boraspirehálddašeapmái.

4.2 Eanadoallu

Eanadoallu lea dehálaš oassi sámi guovlluid ealáhusvuođus ja das lea dehálaš mearkkašupmi barggolašvuhtii, árvoháhkamii, biebmobuvttadeapmái ja ássamii. Eanadoallu lea maid dehálaš sámegielaid ja kulturárbevieruid seailluheapmái. Sámegiella geavahuvvo árjjalaččat ealáhusas ja nu dat lea maid lunddolaš arena sámegiela seailluheapmái ja ovddideapmái.

Davvi-Norgga eanadoallobuvttadeapmi lea áidnalunddot ja guhkes, čuvges beaivvit ja vuollegis temperatuvra addá erenoamáš šaddaneavttuid. Ollu šaddobuktagiidda addet dát dilit erenoamáš árktalaš kvalitehta álgoávdnasiid máistui ja konsistensii.6 Biebmu mas lea báikkálaš identitehta, jearahuvvo eanet ja eanet, ja Davvi-Norgga eanadoalus lea stuorra ahtanuššanvejolašvuohta.

Okta ráđđehusa eanadoallopolitihka váldomihtuin lea láhčit vejolašvuođaid eanadollui miehtá riikka. Eanadoallopolitihkkii sámi guovlluin gullet ráđđehusa doaibmabijut árjjalaš eanadollui doaresbeliin. Eanadoalu oassi Davvi-Norgga ollislaš barggolašvuođas lea riikagaskameari dásis. Riikaoasis čađahuvvui jagi 2019 sullii 4300 jahkedoaimma eanadoalus, lassin sullii 1200 jahkedoibmii dan oasis biebmoindustriijas mii reide eanadoalloálgoávdnasiid ja olbmuide geat barget ealáhusain mat lágidit gálvvuid ja bálvalusaid eanadollui.

Riikaoasis leat stuorra erohusat doalloviidodagas. Ovdamearkka dihtii lei jagi 2019 eanadoallofitnodagaid ollislašareála gaskamearri 290 mihtu Nordlánddas dan ektui go Finnmárkkus dat lei 330 mihtu. Gaskamearálaš mielkeearri dain doaluin mat buvttadit gusamielkki, molsašuttai jagi 2020 gaskal 196 700 lihttera Romssa fylkkas ja 248 700 lihttera Finnmárkkus.

Veahkehan dihtii eanadoalu miehtá riikka, de lea mearriduvvon ahte eanadoalu ekonomalaš váikkuhangaskaoamit galget sirrejuvvot geográfalaččat, mii buvttášii dássitvuođa regionála buvttadusjuogadeapmái ja nu maiddái eanadoalu sámi guovlluin. Dat dahkkojuvvo earret eará alit doarjjameriid bokte go muđui riikkas. Bušeahttadoarjaga dássi ja juogadeapmi iešguđet doarjjaortnegiidda eanadoallošiehtadusa bokte lea dehálaš oassi jahkásaš eanadoallošiehtadallamiin gaskal ráđđehusa ja eanadoalu organisašuvnnaid.

Sámi guovlluid eanadoallu lea lávdaduvvon stuorra guovlluide gos leat oalle stuorra gaskkat dáluid gaskkas. Dálkkádaga geažil lea mielkebuvttadeapmi ja biergu šibihiin, sávzzain/lábbáin ja spiinniin deháleamos buktagat. Elliidčálggu geažil lea láhkaásahusas mearriduvvon alimus fievrridanáigi njuovvanelliid fievrrideapmái. Mearrádusat dagahit ahte njuovvandoaibma Norggas juohkása geográfalaččat.

Tines ja Norturas lea geatnegasvuohta váldit vuostá namalassii mielkki ja njuovvanelliid eanadoallofitnodagain. Nu dat sihkkarastá ge sámi guovlluid eanadollui vejolašvuođa vuovdit iežaset buktagiid beroškeahttá ovttaskas fitnodaga lokaliseremis ja doaibmaviidodagas.

Eanadoallu lea dehálaš sámi guovlluid ovddideapmái go dat váikkuhit lávdaduvvon ássamii, barggolašvuhtii, árvoháhkamii luondduresurssaid guoddevaš geavaheami bokte ja kultureanadaga áimmahuššamii. Dat addá ealli giliid ja bures áimmahuššojuvvon kultureanadagaid, ja eanet ja eanet maiddái eanadoallovuđot mátkeealáhusa mii fállá luonddu- ja kulturvásáhusaid ja vejolašvuođa muosáhit báikkálaš biepmu.

Okta sámi guovlluid hástalusain lea ahte doaluid lohku lea dađistaga njiedjan máŋggaid jagiid. Go muhtun gielddain dál leat vel hui uhccán doalut, de dat hástala eanadoallobirrasiid ja vejolašvuođaid dáluid gaskasaš ovttasbargui. Dehálaš lea ahte guovllu njuovahat- ja meieriijafitnodagain lea vejolašvuohta fidnet álgoávdnasiid mii sihkkarastá doaibmavuođu. Dakkár rusttegiid bisuheapmi váikkuha maiddái barggolašvuođa doaresbeliin.

Biebmonašuvdna Norga

Ráđđehusa strategiija Biebmonašuvdna Norga oainnusmahttá biebmo- ja málisealáhusaid mearkkašumi ahtanuššamii ja árvoháhkamii miehtá riikka ja deattuha biebmosurggiid ealáhuspolitihka oktiiordnema eará ealáhussurggiiguin ja dearvvašvuođa- ja álbmotdearvvašvuođapolitihkain. Biebmonašuvdna Norga-strategiija višuvdna lea ahte jagi 2030 galgá biebmu leat gáldun biebmoillui, rámisvuhtii, buori dearvvašvuhtii ja searvevuhtii olles álbmogis ja oinnolaš elemeanta turistariikkas Norga. Norga galgá leat riikkaidgaskasaččat oahpis gelddolaš biebmokultuvrra, stuorra mearrabiebmoeksportta ja máilmmi buoremusaid biebmo- ja juhkamušvásáhusaid geažil. Strategiija deattuha erenoamážit njeallje válljejuvvon áŋgiruššansuorggi. Dat leat 1) dakkár guoddevaš, oadjebas ja dearvvaš biepmu buvttadeapmi ja fállan mas lea alla kvalitehta, 2) duddjot vuođu ahtanuššamii ja árvoháhkamii miehtá riikka, 3) innovašuvdna ja máŋggabealatvuohta ja 4) gelbbolašvuohta, máhttu ja beaggima duddjon.

Boazodoalus lea mearkkašupmi ahtanuššamii ja árvoháhkamii máŋgga oasis riikkas, ja dat lea dehálaš dasa ahte ovddidit Norgga biebmonašuvdnan.

Guoddevaš biebmovuogádat lea vuođđoeaktun nana biebmonašuvdnii

Nana biebmo- ja mátkeealáhusregiovnnaid ásaheapmi lea dehálaš oassi Biebmonašuvdna Norga-strategiijas. Dat biebmo- ja mátkeealáhusregiovnnat mat gokčet sámi guovlluid – Davvi regiovdna ja Trøndelága regiovdna – barget diehtomielalaččat regiovnnaid erenoamáš resurssaid ja ovdduid vuođul. Mihttun lea buorebut oažžut ovdan ja oainnusmahttit daid eanadoallo- ja boazodoallovuđot fitnodagaid mat fállet erenoamášvuđot biebmo- ja juhkamušbuktagiid iežaset guovllus, ja váikkuhit eanet ovttasbargui gaskal biebmobuvttadeddjiid ja mátke- ja turistaealáhusaid. Dán suorggis leat stuorra vejolašvuođat viidásat ovddideapmái.

Ráđđehus áigu ovttasbargat regiovnnaiguin ávkkástallan dihtii vejolašvuođaiguin ain eanet. Mátkeealáhusstrategiija, Opplevingar for ein kvar smak (2017), válddaha lagabui maid dat mearkkaša ahte nannoseappot ávkkástallat sámi kultuvrrain ja eanadoallo- ja boazodoallovuđot resurssaiguin ásahan dihtii čielga biebmo- ja mátkeealáhusregiovnna. Bohccobiergu lea «luonddumáistu», ja márkandilli lea buorránan máŋga jagi. Vejolaš lea nannoseappot ovddidit ollislaš mátkeealáhusbuktagiid luonddu, sámi kultuvrra, boazodoalu ja sámi biepmu vuođul. Ovddideapmi ferte dáhpáhuvvat vuhtiiválddidettiin vuđolaš etihkalaš beali. Danne lea dehálaš ahte boazodoallu ieš lea láidesteaddji ja eaktudeaddji ovddideamis.

Máistu prošeavttain háliida Sámediggi árvvoštallat ođđa vejolašvuođaid bohccobierggu geavaheamis ja reidemis, ja loktet máhtu bohccobierggu birra restaurántasuorggis. Prošeavtta mihttu lea movttiidahttit restauránttaid geavahit bohccobierggu áidnalunddot ja auteanttalaš fáluid ovddideamis.

Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáža mihttu lea ovddidit álgoálbmogiid biebmokultuvrraid, árbevieruid ja máhtu vuođđun innovašuvdnii ja ealáhushuksemii. Áŋgiruššan álgoálbmogiid biebmokultuvrrain, árbevieruiguin ja máhtuin váikkuha báikkálaš árvoháhkamii, mátkemeriid ovddideapmái ja regionála ovddideapmái. Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta doarjagiin áigu guovddáš ásahit árktalaš biebmolaboratoria. Biebmolaboratoria galgá sáhttit sirdit ja stationeret oanehat dahje guhkit áigái dohko gos dat galgá geavahuvvot. Laboratoria galgá váikkuhit báikkálaš innovašuvdnafierpmádaga ásaheapmái ávkin ealáhuseallima ja akademiija gaskasaš suorgái, ávkin diehtaga ja árbedieđu gaskasaš suorgái, ja ávkin árbevieru ja dálááiggi gaskasaš suorgái. Áigumuššan lea earret eará bidjat vuođu ekonomalaš ovddideapmái boazodoalus, ođđa ealáhusvejolašvuođaide ja eanet máhtui álgoálbmogiid birra. Áigumuššan lea maiddái loktet diehtomielalašvuođa álgoálbmotnuoraid gaskkas sin árbevirolaš biebmokultuvrra birra ja beroštahttit sin koahkkafidnui. Barggus biebmolaboratoriain galgá leat lagas čatnaseapmi riikaviidosaš ja riikkaidgaskasaš fágagelbbolašvuhtii biepmu birra, earret eará fierpmádahkii Bocuse D’Or Frankriikkas.

Boksa 4.4 Árktalaš eanadoallu

Eanadoallošiehtadusas lea várrejuvvon 4 miljon ruvnnu juohke jahkái guovlovuđot áŋgiruššamii árktalaš eanadoaluin. Áŋgiruššan fátmmasta Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku. Ruđat galget geavahuvvot dakkár prošeavttaide mat ovddidit Árktalaš eanadoalu regionála ovdun. Mihttun lea váikkuhit ovdáneapmái ja eanet ávkkástallamii árktalaš kvalitehtain gilvalanovdun davviguovlluid eanadollui. Ruđat galget ovddidit gánnáhahtti árvoháhkama ja váikkuhit stuorát gilvalannávccaide ja ođđaháhkamii.

4.2.1 Sámedikki mearkkašupmi

Sámi guovlluid eanadoalus fertejit leat vejolašvuođat ovdánit earret eará dakko bokte ahte eanedit barggolašvuođa ja buvttadeami ealáhusas. Dakkár ovdáneapmi sihkkarasttášii seammás dáid guovlluide ealli giliid ja ássama.

Sámediggi áigu árjjalaččat searvat sámi eanadoalu ovddideapmái ja nannet sámi eanadoalu rámmaeavttuid.Das lea sáhka beassamis mielde eanadoallopolitihka hábmemii mii guoská sámi guovlluide. Hehtten dihtii doaluid heaittiheami sámi guovlluin dárbbašuvvo sierra áŋgiruššan suodjalan dihtii dálá doaluid ja ođasmahttit daid dálá standárddaide.

Sámediggi čujuha dasa ahte dálkkádat ráddje guđe buktagiid lea vejolaš buvttadit sámi guovlluin. Boanddat geavahit váldoáššis roavvafuođarvuđot buvttadeami vuođđun gusamielkebuvttadeapmái ja gáicca- ja lábbábiergobuvttadeapmái. Dasa lassin lea šibitbuvttadeapmi dehálaš oassi eanadoalu árvoháhkamis. Sámediggi oaivvilda ahte ruovvafuođarvuđot buvttadeapmi ferte vuoruhuvvot sámi guovlluin maiddái boahttevaš eanadoallopolitihkas. Váikkuhangaskaomiid viidásat fievrrideapmi ja dakkár eanadoallopolitihkka mii sihkkarastá daid boanddaid doaibmavuođu geain lea roavvafuođarbuvttadeapmi vuođđun sin buvttadeapmái, ferte Sámedikki oainnu mielde vuoruhuvvot.

Rievdan hiŋggalnávehis luovosdollui lea álgán sámi guovlluin, muhto lea ain guhki dassážiigo buohkat leat rievdadan doalu. Hástalussan lea sihkkarastit ekonomalaš váikkuhangaskaomiid daidda eanadolliide geat eai leat vel dan dahkan. Rievdadeapmi gáibida dábálaččat stuorra investeremiid maid boanddat uhccán sáhttet ruhtadit iežaset ruđaiguin. Go dát rievdadeapmi ii automáhtalaččat lasit buvttadeami, de leat ollugat riehkidan čađaheamis dáid investeremiid. Sihkkarastimii rekrutterema ealáhussii ja seammás rievdama luovosdoallonávehii ovdal jagi 2024, ferte ásahit oiddolaš ruhtadanortnegiid nuoraid várás.

Sámedikki oainnu mielde lea sávzadoalu ovdáneami dovdomearka boraspirevahágat. Boraspirevahágat leat dieđihuvvon mearrideaddji sivvan dasa ahte muhtun guohtungeavaheaddjit heitet sávzadoaluin.

4.3 Mariidna ealáhusat

Guorahallamat maid Telemarksforsking lea čađahan, čájehit ahte guolásteamis ja mearradoalus lea stuorámus árvoháhkan sámi guovlluin, ja go eanaš oassi árvoháhkamis lea doaibmaboađus, de dat lea gánnáhahtti suorgi. Guolástusas ja mearradoalus lea bargosajiid lohku áigodagas 2010 – 2019 lassánan 30 proseanttain, 745 bargosaji jagi 2010 ja 971 bargosaji jagi 2019, dáin guovlluin. Dakkár hálddašeamis mii sihkkarastá uhcimus fatnasiidda (reabbáearri ja riddoguolástusearri) gánnáhahttivuođa, sáhttá leat leamaš buorre váikkuhus. Seamma láhkai sáhttá olahahtti doarjjaortnegiin leat leamaš váikkuhus uhcimus fatnasiidda ja nuorra guolásteddjiide. Sámedikki váikkuhangaskaoamit, ovttas oiddolaš hattiiguin ja eriiguin, sáhttet maid leat váikkuhan bargosajiid lassáneapmái guolástusas.

Ovttasbargošiehtadusas gaskal Sámedikki ja Innovašuvdna Norga, mii sohppojuvvui jagi 2020, lea dien guovtti áššebealis dat oktasaš mihttu ahte ovddidit barggolašvuođa ja gánnáhahttivuođa mariidna ealáhusain.7 Šiehtadusa mielde galgá ovttasbargu váikkuhit rekrutterendoaibmabijuide, bivdofatnasiid ođđahuksemii ja ođasmahttimii ja stuorát árvoháhkamii mariidna buktagiin.

Sámediggi čuovvula šiehtadusa ja vuoruha iežas doarjjajuolludeamis prošeavttaide mat sáhttet lasihit árvoháhkama ja mariidna álgoávdnasiid viidásat reidema, erenoamážit dainna ulbmiliin ahte bisuhit ja nannet guollevuostáiváldima. Doarjagat bivdofatnasiid, bivdosiid ja reaidduid vuosttašgearddeinvesteremiidda, leat maid vuoruhuvvon. Sámediggi vuoruha maiddái dakkár prošeavttaid mariidna ealáhusain maid nuorat leat álggahan.

Fylkkagielddaid ja gielddaid plánen lea dehálaš dasa ahte sihkkarastit guolástusa ja mearradoalu guhkesáigásaš areáladárbbuid, seammás go eará servodat- ja birasdárbbut fuolahuvvojit. Mearrasámi beroštusat galget fuolahuvvot mearrasámi guovlluid plánemis, geahča 3. kapihttala máinnašeami.

4.3.1 Riddoguolástus

Árbevirolaččat leat sámi guovlluid guolásteaddjit dávjá doaimmahan lotnolasealáhusaid, mas oasi birgejumis vižže eará sajiin go mearas, nu go eanadoalus, vuovdedoalus, fanasduddjomis, boazodoalus ja iešguđetlágan bálkábargguin. Dát máŋggadoaimmatvuohta sáhttá leat doaibman dorvvolašvuohtan jus guollebivdu mettii. Dorskebivddus lei ovdal hui stuorra mearkkašupmi ollu sámi servodagaid birgejupmái.

NOU 2008: 5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark čuovvuleapmin sohpe Sámediggi ja Guolástusdepartemeanta jagi 2013 ásahit ráđđeaddi lávdegotti sámi guovlluid vuotnaguolástusaid hálddašeapmái. Vuotnaguolástuslávdegoddi ásahuvvui jagi 2014 ja galgá leat mielde nannemin Davvi-Norgga vuotnaguolástusaid hálddašeami, deattuhettiin erenoamážit sámi geavaheami ja dan geavaheami mearkkašumi sámi báikkálaš servodagaide.

Sámi guovlluin leat eanaš uhcit bivdofatnasat main leat báikkálaš eaiggádat geat lágidit stuorra oasi sállašis dan guvlui gos sii ásset. Logut čájehit ahte jagi 2019 ledje 1537 bivdofatnasa registrerejuvvon SED-guovllus. Dain leat 1332 fatnasa oanehat go 11 mehtera, ja 148 fatnasa fas leat 11–15 mehtera guhki. Gáddeindustriija báikkálaš eaiggátvuohta molsašuddá. Vaikke vel vuostáiváldinrusttegiid lohku oppalaččat lea njiedjan rittus, de leat muhtun guovllut vásihan ođđasis ásaheami, erenoamážit gonagasreappá vuostáiváldima oktavuođas.

Norgga guolástuseiseválddit ja Sámediggi leat ásahan njuolggadusaid konsultašuvnnaid várás guolásteami birra. Riddoguolástusearri digaštallojuvvo jahkásaččat Sámedikkiin.

Riddoguolástusearri lea ulbmillaš doaibmabidju mii lea mielde nannemin sámi riddo- ja vuotnaguovlluid ja eará rašis riddoservodagaid uhcimus bivdofatnasiid ealáhusvuođu. Riddoguolástuseari ii dárbbaš ohcat, muhto gáibádussan lea ahte Guolástusdirektoráhta oažžu dieđu ovdalgo bivdu álgá. Dieđihit galgá elektrovnnalaš dieđihanskovi bokte.

Ráđđehus lea várren riddoguolástuseari mii lea mearriduvvon Romssa ja Finnmárkku fylkka, ja Nordlándda sámi guovlluid, riddoservodagaid «rabas joavkku» guolásteddjiide/fatnasiidda. Dát earri mearriduvvui vuosttaš geardde jagi 2011, oassin šiehtadusas Sámedikkiin. Earri lea dáhkiduvvon fatnasiidda mat leat registrerejuvvon sámi guovlluin, ja man sturrodat dál lea 7 tonna dorski. Dát dáhkiduvvon earri lea lassin dan bajimus earrái mii dál lea mearriduvvon rabas joavkku fatnasiidda. Dakkár guolástusaid riddofatnasiin mat leat rahpasat buohkaide, lea vuoigatvuohta oažžut bajimus eari, mas leat guokte oasi: dáhkiduvvon earri ja dáhkitkeahtes lasseearri. Riddoguolástusearri lea váldojuvvon mielde Davvi-Norgga dorskebivddu jahkásaš njuolggadusaide.

Sámi riddogielddaide leat dálkkádatrievdamiid váikkuhusat mearravuđot ealáhusaide erenoamáš dehálaččat. Dálkkádatriska čuohcá erenoamážit mearravuđot ealáhusaide. Dán rádjai lea meara liegganeapmi leamaš oiddolaš dakkár dehálaš gávppálaš máddodagaide go Barentsábi dorskái, ja dat lea duvdán davás guvlui daid guovlluid mat heivejit buoremusat luossabiebmamii. Seammás sáhttet dálkkádatrievdamat ovttas biebmosálttiid lassánemiin ON dálkkádatpanela oaivila mielde leat sivvan mirkkolaš birralávžžiid laskamii. Máilmmiviidosaš liegganeapmi váiduda maiddái Davvi-Atlántta áhperávnnjiid, mii guhkit áiggi vuollái sáhttá geahpedit biologalaš buvttadeami Norgga mearraguovlluin. Meld. St. 20 (2019–2020) Helhetlige forvaltningsplaner for de norske havområdene nammasaš dieđáhusas dieđiha ráđđehus ahte mariidna ealáhusaid dálkkádatheiveheami máhttovuođđu ja daid servodatsurggiid dálkkádatheiveheami máhttovuođđu mat leat sorjavaččat mearas, galgá loktejuvvot eanet.

Dálkkádatrievdamat sáhttet addit buoret vejolašvuođaid biebmobuvttadeapmái, sihke mearas ja gáttis. Dálkkádatheiveheamis berre maid láhčit dilálašvuođaid dasa ahte eanet guoddevaš mearrabiebmobuvttadeapmi čađahuvvo. Seammás sáhttá sámi guovlluid guolástusain leat veadju ahtanuššamii, go vuođđuda ealáhusa guoddevašvuhtii ja resursalotnašuvvamii. Ovdamearkka dihtii lea stuorra veadju das ahte ođđasis árvvoštallat mo buorebut sáhttá ávkkástallat guolástusaid álgoávnnasbázahasaiguin.

Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid dasa oažžut eanet nissoniid guolástussii doaibmaplána bokte eanet dásseárvvu várás guolástusain. Dat guoská maiddái sámi guovlluid nissoniidda.

4.3.2 Mearradoallu

Mearradoallu lea viehka ođđa ealáhus sámi guovlluin ja lea ahtanuššan maŋimus logijagiid. Ealáhusas ii leat erenoamáš sámi dimenšuvdna, muhto dat ávkkástallá sámi riddo- ja vuotnaguovlluiguin. Mearradoalus lea maid stuorra váikkuhus árvoháhkamii ja barggolašvuhtii sámi guovlluin.

Soahpameahttunvuohta gaskal akvakultuvrra ja mearrasámi beroštusaid lea šaddan áigeguovdilin stuorát gilvvu geažil areálageavaheami oktavuođas riddolagas mearraguovlluin. Soahpameahttunvuohta bohciida erenoamážit doppe gos várrejuvvojit ođđa guovllut akvakultuvrii. Dohkkehuvvon lea ahte sámi beroštusat leat sierradilis, gč. earret eará SP artihkkala 27, mearraresursalága § 7g, plána- ja huksenlága § 3-1, oassálastinlága § 21 njealját lađđasa. Sierramielalašvuohta dáin áššiin čuožžila dávjá go lea eahpesihkarvuohta daid váikkuhusaid ektui mat doaibmabijus, nu go ođđa akvakulturareálain, leat sámi beroštusaide. Danne lea dehálaš plánaproseassa oktavuođas maiddái oažžut čielggasin daid konkrehta sámi beroštusaid mat guoskevaš plánaguovllus leat, vai daid sáhttá fuolahit buoremus lági mielde ja heivehit ovttasdoaibmamii vejolaš ođđa geavahemiin. Sámi beroštusaid lágidangielddain sáhttá leat dárbu nannet dienasvuođu ođđa ealáhusdoaimmaiguin maiddái fuolahan dihtii sámi birgejumi, ja danne lea áibbas dehálaš gávdnat čovdosiid mat lovttahit konkrehta mearrasámi beroštusaid gieldda dienasdárbbu ektui. Buorit plánaproseassat mat sihkkarastet buot guoskevaččaid kártema ja árra searvvaheami sáhttet váikkuhit stuorámus vejolaš árvoháhkamii oktiibuot ja seammás fuolahit mearrasámi beroštusaid.

Váidudeaddji doaibmabijut sáhttet leat guoskevaččat dakkár sajiin gos čuožžila konkrehta areálariidu gaskal historjjálaš mearrasámi doaimma ja ođđa mearradoallorusttegiid. Dat sáhttá ovdamearkka dihtii leat sámi doaimmaid nannen eará guovlluin go dain main dás lea sáhka.

Vuostecealkkaáššiin mat gusket mearradoalloareálaide ja sámi beroštusaide, lea dehálaš ahte beroštusriiddut leat válddahuvvon ja duođaštuvvon nu konkrehta go vejolaš, vai stáhta sáhttá gávdnat čovdosiid mat fuolahit sámi beroštusaid, seammás go sáhttá láhčit dilálašvuođaid ođđa mearradoallodoaimmaide. Guovllu árbevirolaš sámi doaimmaid kárten lea dárbbašlaš dasa ahte stáhta sáhttá čađahit buriid ja bures dárkkuhuvvon árvvoštallama áššiin.

4.3.3 Sámedikki mearkkašupmi

Riddofatnasiid dorskebivdu bissehuvvui jagi 1989, deháleamos áigodagas, olles sámi guolástusguovllus. Fanasearreortnega vuođđun, mii ásahuvvui maŋit jagi, ledje ovddit jagiid sállašat. Dat čuozai garrasit sámi guolásteddjiide, mat dávjá ledje daid gaskkaš geat ledje bivdán uhccán, ja viežžan birgejumi eará sajiin heajos jagiin. Nu sii olgguštuvvojedje viidásat dorskebivdduin.8

Dan maŋŋá lea Norgga almmolaš guolástuspolitihkka leamaš ahte geahpedit fatnasiid ja guolásteddjiid logu dainna áigumušain ahte lasihit ealáhusa gánnáhahttivuođa. Fatnasiid bealis dat lea vuolggahan gilvvu earrevuoigatvuođaid alde, seammás go vuostáiváldit ja reidenindustriija gáttis leat ferten nuppástuhttit iežaset, dahje heaitit, álgoávdnasiid váiluma geažil. Dat lea erenoamážit čuohcan smávva báikkiid guollevuostáiváldimii.

Riikarevišuvnna dokumeanta Dokument 3:6 (2019–2020) Undersøkelse av kvotesystemet i kyst- og havfisket guorahalai áigodaga 2004–2018, ja loahpahii dainna cealkámušain ahte áigodaga earrevuogádaga rievdadeamit oktiibuot leat váikkuhan negatiivvalaččat ollu riddoservodagaid guolástandoaimmaide, das maiddái sámi servodagaid. Dat fuolastuhttá Sámedikki go dát loahppajurdagat eai váldojuvvon vuhtii go Stuorradiggi meannudii Prop. 137 L (2019–2020) Lov om Endringer i deltakerloven og havressursloven.

Sámediggi lea, iežas politihka ja doarjjaortnega bokte, vuogádatlaččat bargan dan ala ahte sihkkarastit sámi ealáhusa ja álbmoga vuoigatvuođaid mearrasámi guovlluin. Maŋimus jagiid vuhtto buorráneapmi muhtun báikkiin davvin árbevirolaš mearrasámi ássanguovllus. Sámedikki mielas orru leamen nu ahte sihke nissonolbmot ja almmáiolbmot háliidit bargat guolástusas, eanebut ostet bivdofatnasiid ja heaittihuvvon guollerusttegat ovddeštuvvojit ja rahppojuvvojit fas.

Dasa lassin ovddiduvvojit ođđa bivdovuogit mas guolli váldojuvvo, fievrriduvvo ja vuvdojuvvo eallinaga, nu ahte kvalitehta ja nu maiddái haddi šaddá buorre. Eará báikkiin ii leat vel dáhpáhuvvan dakkár ovdáneapmi. Dat uhcánaš mii lea vel báhcán sámi riddokultuvrras, máŋga buolvva garra dáruiduhttima geažil ja resursariggodagaid stuorra rievdamiid geažil, sáhttá Sámedikki oainnu mielde álkit jávkat jus ávnnaslaš vuođđu ii fuolahuvvo.

Sámedikki jahkásaš guolástusáššis – 2020, mii mearriduvvui Sámedikki golggotmánu 2020 dievasčoahkkimis, ii leat namuhuvvon nissonlogu lokten sámi guovlluid guolástusas eai ge doaibmabijut dan várás.9 Sámedikki áigumuš lea almmuhit sierra doaibmaplána dásseárvvu birra sámi servodagain 2021 čavčča/2022 giđa. Doaibmaplánas, mii galgá leat Sámedikki dásseárvodieđáhusa čuovvuleapmi, galget leat konkrehta doaibmabijut dasa ahte loktet dásseárvvu guolástusas.10

4.4 Sámi giella ja kultuvra vuođđun ealáhusovddideapmái

Giella ja kultuvra leat dehálaččat sámi ealáhusaid ovddideapmái, erenoamážit hutkás ealáhusaid ja sámi mátkeealáhusaid. Dáidda ealáhusaide gullet hui ollu iešguđetlágan doaimmat main sámi giella ja kulturelemeanttat leat doaimma guovddážis.

Sámi hutkás ealáhusat ja sámi mátkeealáhusat sáhttet fas leat mielde oainnusmahttimin sámi giela ja kultuvrra. Go nanne sámi hutkás ealáhusaid ja sámi mátkeealáhusaid ja lokte dáid ealáhusaid árvoháhkama, de nanne seammás sámi kultuvrra, báikkálaš identitehta ja ássama. Sámedikki váldomihttu ealáhuspolitihkkii; «Sámi guovlluin galget lea nana ealáhusat mat ovddidit ja bisuhit eallinfámolaš sámi servodagaid», eaktuda danne ahte kultuvrra, giela ja ealáhusa ferte geahččat oktavuođas.11

Eanet dáidda- ja kulturvásáhusaid jearaheapmi lea mátkeealáhussodju, ja čatnasa dávjá lassáneami beroštussii autenttalaš ja áidnalunddot mátkeealáhusvásáhusaide.12 Sámediggi oaivvilda ahte aiddo hutkás ealáhusain ja sámi mátkeealáhusas lea stuorra veadju šaddat deháleamos ealáhusaid gaskkas sámi guovlluin boahtteáiggis.

Sámi mátkeealáhusas ja sámi hutkás ealáhusain leat dál oktasaš hástalusat. Fitnodagat leat dávjá smávvát, dávjá ovttaolbmofitnodagat mat doaimmahuvvojit oasseáiggis. Fierpmádagat leat geahnoheamit. Uhccán kapitála fidnen láhkai ja ráddjejuvvon márkan buvttiha dávjá geahnohis ekonomiija. Ollu doaimmaheddjiin lea vuollegis gávpegelbbolašvuohta, ja sis váilu dávjá máhttu rehketdoalus, ekonomiijas, vuovdimis ja vuovdaleamis.13 Sámediggi lea dovddahan ahte sii iežaset barggus ovddasguvlui áigot vuoruhit doaibmabijuid mat sáhttet leat mielde ásaheamen eanet gánnáhahtti ja nana fitnodagaid hutkás ealáhusain ja mátkeealáhusas ja mielde ásaheamen eanet fitnodagaid mat doibmet ollesjagi.

4.4.1 Hutkás ealáhusat

Sámedikki definišuvnna mielde gullet hutkás ealáhusaide dakkár fitnodagat mat barget kulturovdanbuktimiid juohkašumiin, gaskkustemiin, kommersialiseremiin, vuovdalemiin ja/dahje vuovdimiin.14

Sámediggi áŋgiruššagođii árra hutkás ealáhusain, ja hálddaša dál iešguđet doarjjaortnegiid suorggis, earret eará hálddaša Sámediggi dakkár ohcanvuđot doarjjaortnegiid mat galget leat mielde ovddideamen hutkás ealáhusaid oppalaččat.15 Sámi hutkás ealáhusaid doaimmaheaddjit sáhttet maid geavahit riikaviidosaš doaibmabijuid ja ohcanvuđot prošeaktadoarjagiid mat leat jurddašuvvon hutkás ealáhusaide, ja vel regionála ortnegiid ge.16

Hutkás ealáhusaide gullá duodji mii lea oassi sámi kulturárbbis ja sámiid árbevirolaš giehtaduodjegálggain. Duodjegálvvuide gullet iežas duddjon duojit, geavahančiŋat ja biktasat. Sámediggi meannudii jagi 2018 sierra dieđáhusa duoji birra.17 Dieđáhus lea Sámedikki stivrendokumeanta ja dovddaha mihtuid Sámedikki politihkalaš bargui ealáhusain.

Duodji lea árbevirolaččat leamaš ja lea ain erenoamáš lotnolasealáhus, boazodoalus, mearrasámi vuođđoealáhusain ja dáloniid gaskkas siseatnamiin. Boazodoalus lea dábálaš ahte dujiid vuovdin turisttaide ja eará gallejeddjiide dáhpáhuvvá bearraša boazodoallodoaimma/-fitnodaga bokte.

Sámediggi geavaha hui ollu ruđaid erenoamážit duoji ovddideapmái ealáhussan, sihke iešguđet ohcanvuđot ortnegiid bokte ja njuolgga juolludemiid bokte Duodjeinstituhttii – duoji fága- ja gealboguovddáš mas leat bargit miehtá sámi guovllu, ja Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvrii, duojáriid ja boazodolliid ovttastus mii fállá fitnooahppisajiid.

Duoji ealáhusšiehtadus, mii jahkásaččat šiehtadallojuvvo gaskal duodjeorganisašuvnnaid, Sámiid duodji ja Duojáriid Ealáhussearvi, ja Sámedikki, lea Sámedikki deháleamos reaidu duoji ovddideami várás. Mihttun lea ovddidit ealáhusvuđot duoji mii lea eanet gánnáhahtti ja mii vuovdá eanet dujiid maid ieža leat buvttadan. Ealáhusšiehtadusas leat earret eará ohcanvuđot doaibmadoarjjaortnegat duojáriid várás, investeren- ja ovddidandoarjagat, álggahandoarjagat, čálgoortnegat, vuovdinovddideami doaibmabijut ja doarjagat organisašuvnnaide. Dasa lassin leat das doaibmabijut mat sohppojuvvojit šiehtadallamiin, nu mo gealboloktendoaibmabijut, mearkagálvoásaheapmi, doaibmabijut vuovdima ja vuovdaleami várás jna.

Sihke duodjeorganisašuvnnat ja Sámiráđđi leat váldán álgaga ovddidit ođđa mearkagálvvuid ja ođđasis ásahit oahpes duodjemearkkaid duodjeealáhussii. Sámediggi lea ruhtadan barggu mearkagálvoásahemiin ja áigu čuovvulit dakkár álgagiid, ja oaivvilda ahte livččii erenoamáš miellagiddevaš lagabui geahčadit dakkár mearkagálvoásaheami mii govččašii olles Sámi18.

Sámi oktavuođas lea čavga čanastat gaskal dáidaga, duoji ja kulturárbbi. Daid fitnodagaid gaskkas maid Sámediggi definere gullat hutkás ealáhusaide, leat danne máŋga hutkás dáiddára ja hábmejeaddji, mat nu mo dáiddárat riikkas muđui doibmet luođubargin ja iehčanas ealáhusdoaimmaheaddjin. Ollugat čatnet iežaset doaimma persovnnalaččat dáiddalaš mihtuide ja áinnas sávaldahkii ahte nannet sámi kultuvrra ja identitehta dáidaga bokte, dan sajis go ekonomalaš vuoittu.19 Dáiddadálus leat dattetge dáiddárat laktán iežaset Hermetikken nammasaš kulturealáhusgárdái, gč. boksa 5.5 kapihttalis 5.2.3 Ealáhusgárddi doaibma.

Boksa 4.5 Dáiddadállu

Dáiddadállu lea sámi dáiddársearvevuohta mii ásahuvvui Guovdageidnui jagi 2014. Searvevuođa ulbmil lea ásahit nana, sámi dáiddabirrasa alla kvalitehtain. Searvevuođa bokte ožžot dáiddárat veahki lihkostuvvat, sihke dáiddafágalaččat ja ekonomalaččat.

Moatti jagis lea Dáiddadállu šaddan guovddášsadjin gaskal sámi dálááigedáidaga ja nationála ja riikkaidgaskasaš fágabirrasiid ja almmolašvuođa. Searvevuohta vásiha stuorra beroštumi sámi dáidagii, sihke riikkasis ja riikkaidgaskasaččat, ja ovttasbargá iešguđet nationála ja riikkaidgaskasaš dáidda- ja kulturarenaiguin. Máŋga dáiddára mat gullet searvevuhtii johtet birra máilmmi ja čájehit iežaset dáidaga máilmmi stuorámus dáiddalávddiin. Ovdamearkka dihtii galgá sámi dáidda čájehuvvot vuosttaš geardde Venezia-biennalas jagi 2022.

Dál gullet 21 iešguđet dáiddára olles Sámis dán searvevuhtii, ja sii ovddastit ollu iešguđetlágan dáiddasurggiid – nu go visuála dáidaga, musihka, luođi, filmma, girječállima, dánsuma ja teáhtera. Juohke dáiddár ovddida ja doaimmaha iežas fitnodagaid, ja searvevuođa bokte besset dáiddárat bargat dakkár dáiddalaš birrasis mii movttiidahttá ja oaivada dáiddalaš ahtanuššamii. Dáiddadállu jođihuvvo váldoáššis prošeakta- ja doaibmaruđaiguin Sámedikkis, Kulturráđis, suohkanis ja Hermetikken nammasaš kulturealáhusgárddis.

Govus 4.2 Dáiddadálu dáiddárat.

Govus 4.2 Dáiddadálu dáiddárat.

Govva: Dáiddadállu

Dáiddadállu nammasaš dáiddársearvevuohta lea ovdamearkan dasa ahte lassin dasa ahte čalmmustahttit dáidaga, de lea maiddái mihttun láhčit dilálašvuođaid fierpmádatásaheapmái, profešonaliseremii ja gánnáhahttivuhtii.

Sámedikkis leat sierra váikkuhangaskaoamit dáiddáriid várás ohcanvuđot prošeaktadoarjagiid bokte kulturdoaibmabijuide, ja kulturásahusaid várás mat leat doaibmi dáiddáriid dehálaš bargoaddit ja barggaheaddjit. Sámi dáiddárat ja kulturásahusat sáhttet ohcat eará doaimmaheddjiid váikkuhangaskaomiid ja doarjjaortnegiid, ja ortnegiid main lea regionála ja nationála ásaheapmi, earret eará Norgga kulturfoandda20.

Maŋimus jagiid lea Norggas ja riikkaidgaskasaččat leamaš stuorra beroštupmi sámi dáidagii ja kultuvrii. Das lea leamaš stuorra mearkkašupmi sámi dáiddáriid/doaimmaheddjiid barggolašvuhtii hutkás ealáhusain. Vuordimis leat beroštumis maiddái leamaš positiiva oalgeváikkuhusat sámi mátkeealáhussii. Sámi dáidaga ja kultuvrra internašunaliseren lea okta Sámedikki áŋgiruššansurggiin.21 Kulturdepartemeanta hábme riikkaidgaskasaš strategiija kulturpolitihka várás ovttas Olgoriikadepartemeanttain. Áigumuššan lea bearráigeahččat ahte stáhta váikkuhangaskaoamit dorjot dáidda- ja kultursurggiid riikkaidgaskasaš ovdáneami, ja sihkkarastet dávgasis, guhkesáigásaš ja oktiiordnejuvvon riikkaidgaskasaš áŋgiruššama. Mii áigut ovttas Sámedikkiin geahčadit mo strategiija sáhttá geavahit dasa ahte nannet maiddái sámi dáidaga ja kultuvrra riikkaidgaskasaččat riikkaidgaskasaččat22.

Hutkás ealáhusaid sámi fitnodagaid dovdomearka lea vuollegis gánnáhahttivuohta, gávpeovddidanmáhtu váilun, uhca márkan ja fierpmádagaid váilun. Sámediggi deattuha dáid hástalusaid buot iežas doaibmabijuin ja duste daid fitnodatovddidanprográmmaiguin ja eará doaibmabijuiguin.

Boksa 4.6 Sámedikki iešguđet fitnodatovddidanprográmmat

Guovdageainnu suohkan (2018) ja Deanu gielda (2019) ohce beassat ja besse searvat ovddasmanniprošektii Hutkás gielda. Áigumuš Hutkás gielddain lei oažžut eanet oidnosii gieldda hutkás ealáhusa ja buoridit hutkás ealáhusdoaimmaheddjiid gaskasaš ovttasbarggu ja ovttasbarggu gaskal doaimmaheddjiid ja gieldda. Ruovttoluotta dieđut goappašiid gielddain čájehit ahte hutkás ealáhusdoaimmaheddjiin lei dárbu deaivvadit, ollugat doaimmaheddjiin eai dovdan guhtet guimmiideaset. Ollugat háliidedje maiddái ovttasbargat guhtet guimmiideasetguin ja gielddaiguin.

Dáhttu lea fitnodatovddidanprográmma mii lea ovddiduvvon Sámi hutkás ealáhussii. Kreativ Industri nammasaš konsuleantafitnodat lea Sámedikki ovddas jođihan Dáhttu. Dáhttu-prográmmas leat leamaš golbma čoahkkaneami 30-ráđđeaddidiimmuiguin masa buot fitnodagat besse searvat. Dan golmma čoahkkaneamis ledje čuovvovaš fáttát: 1) jurddaovddideapmi, 2) álggahanveahkki/viidásat ovddideapmi ja 3) strategiijaovddideapmi.

Juohke prográmmii besse 12 fitnodaga. Juohke prográmma bisttii jagi. Guhtta Dáhttu-prográmma čađahuvvojedje áigodagas 2013 rájes 2019 rádjai.

Šoop Šoop–Sámi design days, mii lea ostiid ja sámi designeriid deaivvadansadji, lágiduvvui vuosttaš geardde Romssas jagi 2019 ja lihkostuvai bures. Sihke sámi designerat ja oastit vásihedje Šoop Šoop–Sámi design days positiiva doaibmabidjun. Smávva márkanis gos lea váttis gávdnat buvttadeddjiid ja lágideddjiid ja diehtit gii dat vuovdá sámi design, de šaddá Šoop Šoop–Sámi design days dakkár arena gos sáhttá ásahit oktavuođaid vejolaš ovttasbargoguimmiiguin ja kundariiguin. Šoop Šoop–Sámi design days galgá jagi 2021 lágiduvvot Tråantes, ja boahttevaš jagiid eará Norgga stuorragávpogiin.

Máŋga sámi fitnodateaiggádat barget okto ja dávjá guhkkin eret earáin seamma suorggis. Sis lea buorre máhttu fágas, ja dárbbašit eanet máhtu mearkagálvoásaheamis ja ekonomiijas ja das ahte viiddidit fierpmádagaset. Sii háliidit maiddái gullat uhcit jovkui.Faamoe nammasaš fitnodatovddidanprográmma mihttu lea loktet ekonomiijastivrenmáhtu, nannet mearkagálvvuid ja loktet hutkás ealáhusa fitnodagaid dietnasa. Prográmma galgá maid movttiidahttit máhttojuogadeapmái ja oassálastiid gaskasaš fierpmádatásaheapmái. Faamoe jotkojuvvo boahttevaš jagiid.

4.4.2 Sámi kultuvra mátkeealáhusa vuođđun

Kulturturisma sáhttá váikkuhit báikkálaš ja regionála ovddideapmái. Mátkkošteaddjit geat galledit báikkiid muosáhan dihtti dáidaga ja kultuvrra, movttiidahttet báikkálaš ealáhuseallima idjadan-, guossohan- ja sáhtostandárbbu bokte. Nu sii sáhttet leat mielde bisuheamen dahje viiddideamen báikkálaš bálvalus- ja kulturfálaldaga, earenoamážit smávit mátkemeriin. Seammás sáhttá dienas kulturárbevuđot mátkeealáhusdoaimmain fuolahit dáid árvvuid.

Veahkkin dasa ahte ovddidit kulturturismma lea ráđđehus hábmen Strategi for kultur og reiseliv – Noreg som attraktiv kulturdestinasjon. Áigumuššan lea nannet Norgga sajádaga geasuheaddji kulturmátkemeriin lokten dihtii kultur- ja ealáhuseallima árvoháhkama guoddevaš rámmaid siskkabealde.23 Eanet ja eanet sis- ja olgoriikka turisttat Norggas háliidit muosáhit kultuvrra go sii leat mátkkošteamen. Iskkadeapmi maid Norstat čađahii Riikaantikvára ovddas jagi 2020 geasseluomu birra, čájeha ahte kulturmuittut dáidet leat deháleappot go luondduvásáhusat Norggaluomus. Okta gávdnosiin lea ahte sii geat galledit kulturmuittuid, maiddái leat hui duhtavaččat luomuineaset.24 ON mátkeealáhusorganisašuvdna (UNWTO) definere kulturturismadoahpaga ná25:

Kulturturisma lea dakkár mátkeealáhusdoaibma mas gallejeaddji jođihanfápmu lea oahppat, áicat, vásihit ja muosáhit materiála dahje immateriála kulturgeasuhusaid/-buktagiid mátkemearis.
Dát kulturgeasuhusat/-buktagat sáhttet čatnasit servodaga ollu iešguđet materiála, intellektuála, spirituála/vuoiŋŋalaš ja dovduičuohcci sárgosiidda, masa gullet dáidda, arkitektuvra, kulturárbi, biebmoárbevierut, girjjálašvuohta, musihkka ja hutkás suorggit, lassin báikkálaš kultuvrii oktan dainna eallinvugiin ja árvvuiguin, oskkuiguin ja árbevieruiguin.

Kulturturisma ja vásáhusvuđot mátkeealáhus lea šaddan eanet ja eanet bivnnut ja dan mearkkašupmi ealáhussan lea gorgŋon sámi guovlluin. Sámi mátkeealáhussuorgi vásihii ahtanuššama seamma láhkai go mátkeealáhus muđui Norggas, ovdalgo koronapandemiija deaividii.26

Sámi mátkeealáhus sáhttá čujuhit erenoamáš buktagiidda ja áidnalunddot vásáhusaide, mas sámi kultuvra iešalddis sáhttá leat gilvoovdun. Boazodoallu jearahuvvo mátkeealáhusoktavuođas, muhto maiddái eará bealit sámi kultuvrras nugo duodji, biebmoárbevierut, kulturbirrasat, dáidda ja luohti leat guovddáš sámi mátkeealáhusbuktagat. Sámediggi deattuha ahte sámi mátkeealáhus galgá fállat buktagiid mat čájehit sámi máŋggabealatvuođa.

Kulturbiraspolitihka okta ođđa nationála mihtuin lea fuolahit kulturbirrasa máŋggabealatvuođa vásáhusa, máhtu ja geavaheami vuođđun.27 Gáhtten geavaheami bokte lea buorre strategiija dasa ahte fuolahit kulturbirrasa ja láhčit vejolašvuođaid eanet kulturturismii. Máŋgii lea kulturmuittuid ja kulturbirrasiid álgovuolggalaš geavaheapmi jávkan. Hástalussan šaddá de gávdnat ođđa geavaheami, vai kulturbirrasat, visttit ja rusttegat eai billašuva ja almmá dan haga ahte kulturhistorjjálaš árvvut billašuvvet.

Erenoamáš hástalus ja hui dehálaš eaktu sámi guovlluid mátkeealáhussii lea buorre infrastruktuvra ja láhččojuvvon kommunikašuvdna. Sámi guovlluid mátkeealáhusfitnodagat leat máŋgga dáfus errejuvvon, ja dat leat guhkkin eret iežaset márkaniin. Váilevaš almmolaš kommunikašuvdna buvttiha hástalusaid sámi guovlluid mátkeealáhusdoaimmaheddjiide.

Vuođđoealáhusat ja mátkeealáhus

Meld. St. 32 (2016–2017) Reindrift – Lang tradisjon – unike muligheter, nammasaš stuorradiggedieđáhusas lea boazodoallovuđot mátkeealáhus fáddán. Boazodoallu geavahuvvo eanet ja eanet Norgga vuovdaleamis turistariikan ja lea mielde dagaheamen ahte boazodoallovuđot turisma jearahuvvo eanet ja eanet. Doaimmaheaddjit dakkár guovlluin gosa bohtet ollu turisttat, vásihit stuorra jearaheami ja buori ekonomalaš ahtanuššama. Fitnolaš doaimmaheaddjit mat hálddašit skalerema ja logistihka, vásihit dán ahtanuššama. Dat fas addá vejolašvuođa ođđa investeremiidda ja eanet návccaid háhkamii.

Boazodoallovuđot mátkeealáhus addá stuorra vejolašvuođa lasseealáhussan boazodollui. Šiehtadallojuvvon boazodoallošiehtadusas 2020/2021 várás leat šiehtadallanbealit ovttaoaivilis das ahte Eanadoallo- ja boazodoallovuđot ahtanuššama ja árvoháhkama ovddidanprográmma galgá atnit eanet fuomášumi boazodoallovuđot mátkeealáhussii ovddasguvlui.28 Muhto koronapandemiija lea dagahan ahte jahki 2020 šattai hui váttes jahkin dáidda mátkeealáhusfitnodagaide. Mátkeealáhusmárkan lea eanaš ávkkástallan riikkaidgaskasaš turisttaiguin, ja dát márkan jávkkai áibbas pandemiija geažil.

Sámi mátkeealáhusaide gullet maiddái eanadoallu, guolásteapmi ja čohkken ja čoaggin meahcis jna. Sámediggi lea dorjon máŋga ásaheami mas sámi eanadoallu ja meahcásteapmi gullet mátkeealáhusáŋgiruššamii. Dál geavahuvvo dávjá meahcci resursan mátkeealáhusoktavuođas mas sámi kultuvrra gaskkusteapmi lea gávpejurdaga guovddážis.29

Jagi 2019 Sámediggedieđáhusas ealáhusovddideami birra čujuha Sámediggi dasa ahte vuođđoealáhusain lea veadju eanet árvoháhkamii ja barggolašvuhtii. Ráđđehus deattuha maiddái ahte sihke eanadoalu ja boazodoalu resurssat galget buorebut geavahuvvot mátkeealáhusoktavuođas ja lea Opplevingar for ein kvar smak nammasaš dokumeanttas bidjan váldomihttun ahte loktet eanadoalu ja boazodoalu biebmo- ja mátkeealáhusdoaimmaheddjiid árvoháhkama, gč. máinnašeami kapihttalis 4.2.

Guoddevaš kulturturisma

Ráđđehusa mátkeealáhuspolitihkka bidjá vuođđun guoddevašvuođa sosiála, ekonomalaš ja biraslaš beliid, ON mátkeealáhusa/UNWTO prinsihpaid guoddevaš mátkeealáhusa vuolggasajiin.30 Dat mearkkaša ahte kulturvuđot mátkeealáhusa ovddideapmi ferte bidjat ON guoddevašvuođamihtuid vuođđun dainna lágiin ahte árjjalaččat gáhttet min luonddu- ja kulturárvvuid, seammás go diliid láhčá ealli báikkálaš servodagaide buriid ja stáđis bargosajiiguin, ekonomalaš ja eallinnávccalaš mátkeealáhusas.31 Kulturturisma sáhttá váikkuhit kulturárbbi fuolaheami guoddevaš geavaheami bokte. Ollu ovdamearkkat čájehit ahte dat kulturmuittut ja kulturbirrasat mat leat geavahusas ja ollašuhttet dihto doaimma, suodjaluvvojit billašuvvamis. Go kulturárbi geavahuvvo árvoháhkamii mátkeealáhusas, de stuorru dat vejolašvuohta ahte kulturbiras fuolahuvvo.

Sámediggái lea dehálaš ahte sámi kultuvra ii adnojuvvo boastut mátkeealáhusoktavuođas. Danne mearkkaša guoddevaš sámi mátkeealáhus ahte kulturárbi, dás maidda dakkár immateriála kulturárbi mii čatnasa sihke luonddu- ja kulturárbái, geavahuvvo gudnejahtti ja jáhkehahtti vugiin.32 Go guoská daid mátkeealáhusfitnodagaide mat doibmet boazodoalu vuođul, de lea ráđđehusa mielas dehálaš ahte ealáhus ieš lea árjjalaš láidesteaddji ja eaktudeaddji.33

Sámediggi čujuha ahte dárbbašuvvo dakkár mearkaortnet maid sámi mátkeealáhusfitnodagat sáhttet váldit atnui. Dálá turisttat ja mátkkošteaddjit ohcet autenttalaš ja eakti vásáhusaid. Mearkaortnet sihkkarasttášii kvalitehta ja livččii dáhkádussan dasa ahte kundarat ožžot autenttalaš sámi vásáhusaid ja buktagiid.

Boksa 4.7 Vahca-prošeakta

Vahca lea Sámedikki ja Romssa suohkana gaskasaš ovttasbargoprošeakta mii álggahuvvui jagi 2018. Mihttun lea ahte Romsa galgá leat ovddasmannisuohkanin das mo sámi kultuvrra sáhttá hálddašit mátkeealáhusoktavuođas. Višuvdna lea ahte Romsa galgá gállit ovddabealde ja dahkat bálgá muohttagii man earát sáhttet čuovvut. Prošeavtta ulbmil lea ahte mátkeealáhus ovdanbuktá ja geavaha sámi kultuvrra ja identitehta realisttalaš ja guoddevaš vugiin ja garvá eksotifisereaddji, stereotiipa ja álkiduvvon ovdanbuktimiid. Prošeavtta vásáhusaid galget eará mátkeealáhusdoaimmaheaddjit ja guoskevaš organisašuvnnat sáhttit geavahit.

Maiddái lea hábmejuvvomin Vahca-ofelaš man vuođđun galgá leat dutkan,1 báikkálaš historjá ja geavaheaddjisearvan. Ofelaš-prošeakta galgá ovddidit máhtu sámi kultuvrra birra gávppálaš oktavuođas ja mátkeealáhusa- ja gávpeealáhusa buktagiid, vásáhusaid ja bálvalusaid ovddideami birra ja njuolggadusaid dasa.

1 Wright, R. J., (2014)

Ráđđehusa mihttu lea ahte eanet doaimmat ahtanuššanáigumušaiguin kultuvrras ja mátkeealáhusas galget leat mielde dakkár strategalaš ja fitnolaš ovttasbargguin, mat sáhttet leat mielde nannemin guoskevaš áššebeliid innovašuvdnanávcca, gilvofámu ja vuođu viidásat ahtanuššamii. Innovašuvdna Norgga fitnodatfierpmádatprográmmii oasálastima bokte ožžot doaimmat ruđalaš ja fágalaš doarjaga iežaset ahtanuššanveaju realiseremii. Sámi kultuvrra ja mátkeealáhusa doaimmaheaddjit movttiidahttojuvvojit erenoamážit ásahit fitnodatfierpmádagaid, sámi mátkeealáhusbuktagiid lassáneame jearu geažil ja vejolaš árvoháhkanveaju geažil go suorggi doaimmaid gelbbolašvuohta ja innovašuvdnadássi nannejuvvo. Doaibmabidju galgá čađahuvvot Innovašuvdna Norgga fitnodatfierpmádatprográmma rámma siskkabealde.34

Máŋga priváhta ja almmolaš doaimmaheaddjit barget ulbmillaččat sámi mátkeealáhusa ovddidemiin. Sámediggi, guokte davimus fylkkagieldda ja mátkeealáhusorganisašuvdna NordNorsk Reiseliv leat mielde barggus, ja akademiija lea dehálaš doarjja. Earret eará lea ásahuvvon Johtit nammasaš sámi mátkeealáhusprošeakta. Prošeakta lea sámi vásáhusfitnodagaid fierpmádat. Dat galgá váikkuhit oassálastiid fierpmádatásaheapmái ja gealboloktemii, ja mihttun lea veahkehit sámi mátkeealáhusa beassat márkaniidda ja dan oažžut olámuddui. NordNorsk Reiseliv jođiha Johtit ja das lea sierra stivrenjoavku. Sámediggi, Innovašuvdna Norga, Nordlándda fylkkasuohkan ja Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda ruhtadit prošeavtta.35

Ovttasbargu gaskal dakkár kulturvuđot doaimmaid go dan guđa sámi museasiidda ja sámi mátkeealáhusdoaimmaheddjiid addá ođđa vejolašvuođaid mátkeealáhusa ja ieš kulturásahusaid árvoháhkamii. Museasiiddain leat oktiibuot ollu gaskkustanarenat ja doaibmaguovlu ollá Innlandet fylkka rájes máddin gitta Ruošša rájá rádjai davvinuortan. Dávjá leat museat sajustuvvon eará iešguđet ásahusaiguin mat barget sámi áššiiguin, earret eará giellaguovddážiiguin, dutkanovttadagaiguin jna. Dakkár sajusteapmi ovtta robi vuollái dahká kulturguovddážiid ja museaid sámi kultuvrra ja giela áidnalunddot máhttoásahussan ja gealboguovddážin.

Immateriála kultuvrra oahpásmahttin sáhttá leat vuođđun geasuheaddji mátkeealáhusvásáhusaide. Museain lea máhttu immateriála kulturárbbi birra lávga gođđojuvvon oktii máhtuin dávvirčoakkáldaga birra.

Ráđđehusa kultuvrra ja mátkeealáhusa strategiija (2019) čuovvuleapmin galgá čađahuvvo čielggadeapmi mii árvvoštallá immateriála kulturárbbi ealáhuspolitihkalaš beliid. Mátkeealáhusa veadju galgá maid geahčaduvvot. Dat sáhttá addit eanet máhtu kulturárbbi ja mátkeealáhusa čatnaseami birra ja bidjat vuođu immateriála kulturárbevuđot mátkeealáhusbuktagiid ovddideapmái.

Boksa 4.8 Immateriála kulturárbi

Norga lea ratifiseren jagi 2003 mannosaš UNESCO-konvenšuvnna immateriála kulturárbbi gáhttema birra. Mihttun lea nannet diehtomielalašvuođa immateriála kulturárbbi ja dan gáhttema birra. Stuorradiggi lea mearridan ahte álgoálbmogat ja nationála unnitloguid immateriála kulturárbi galgá leat vuoruhuvvon surgi UNESCO-konvenšuvnna čuovvuleamis Norggas.1 Norgga kulturráđis lea ovddasvástádus konvenšuvnna čađaheamis Norggas, ja ovttasbargá dainna earret eará Sámedikkiin.

Konvenšuvnnas lea eaktu ahte máhttoguoddit ieža eaiggáduššet immateriála kulturárbbi. Danne lea immateriála kulturárbi earret eará loktejuvvon oppasámi dássái, Sámi parlamentáralaš ráđđái – Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ovttasbargoorgánii. Áigumuššan lea hábmet oktasaš sámi intenšuvnna sámi kulturárbbi ja árbedieđu hálddašeapmái.

1 St.prp. nr. 73 (2005–2006) Om samtykke til ratifikasjon av UNESCOs konvensjon av 17. oktober 2003 om vern av den immaterielle kulturarven.

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta attii Innovašuvdna Norgii bargamuššan hábmet nationála mátkeealáhusstrategiija. Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta oaččui strategiija miessemánus 2021.36 Strategiijas evttoha Innovašuvdna Norga oktiibuot 23 doaibmabiju mat čujuhit háltti Norgga mátkeealáhussii jagi 2030 guvlui. Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta áigu ovttasráđiid gullevaš fágadepartemeanttaiguin árvvoštallat mo ja man muddui sii háliidit čuovvulit strategiija iešguđet doaibmabijuid. Strategiija ávžžuha maid eará doaimmaheddjiid, daid searvvis Sámedikki ge, váikkuhit strategiija doaibmabijuid ja mihtuid ollašuhttimii.

Innovašuvdna Norga oaivvilda ahte guoddevaš álgoálbmotturisma sáhttá váikkuhit ealáskahttimii, báikkálaš rámisvuhtii, boares árbevieruid fuolaheapmái ja ođđasis geavaheapmái, eanet máhttui, stuorát árvoháhkamiid sámi ássanguovlluin ja vel eanet. Sámi mátkeealáhusas lea Innovašuvdna Norgga oainnu mielde ahtanuššanvejolašvuohta, muittuha seammás ahte dat ferte beassat ovdánit ja láddat iežas eavttuid vuođul. Innovašuvdna Norgga oainnu mielde lea lunddolaš ahte sámi mátkeealáhusstrategiija árvvoštallá vejolašvuođaid lagat čatnaseapmái hutkás ealáhusaide, boazodollui ja meahcástemiide. Sámi mátkeealáhusstrategiija berre Innovašuvdna Norgga oainnu mielde maiddái čujuhit háltti váikkuhangaskaoapmeapparáhtii das mo ásahit guoddevaš fitnodagaid sámi mátkeealáhussii.

4.4.3 Sámedikki mearkkašupmi

Sámediggi oaidná dárbbu čuovvovaš doaibmabijuide hutkás ealáhusas ja mátkeealáhusas:

  • Joatkit Sámedikki máhttoháhkanprošeavtta Hutkás Gielda, fitnodatovddidanprográmma Dáhttu ja designameassu Šoop – Sámi Design Days.

  • Čađahit Sámedikki fitnodatovddidanprográmmaid Faamoe (báikkálaš biebmu) ja Máistu (bohccobiergu).

  • Álggahit FoU-prošeavtta sámi hutkás ealáhusa birra.

  • Álggahit ovdaprošeavtta árvvoštallan dihtii dárbbu ásahit sámi designafitnodagaid čoahki.

  • Ovddidit mearkagálvoortnega sámi designa várás, vejolaččat sámi designafitnodagaid čoahki vuođul.

  • Ásahit Faamoe-prográmma (fitnodatovddidanprográmma) daid doaimmaheddjiid várás geat leat fástabarggus.

  • Ásahit internašunaliserenprográmma mii galgá láhčit dilálašvuođaid dasa ahte ásahuvvon sámi designfitnodagat sáhttet vuolgit olgoriikka messui.

  • Álggahit ovdaprošeavtta muhtun gielddain dainna áigumušain ahte ásahit mátkemearrefitnodaga.

  • Ásahit gealboprográmma, mas oassálastit prográmmaloahpas servet NTW:i (Norwegian Travel Award).

  • Ovddidit mearkagálvoortnega sámi mátkeealáhussuorggi oktasaš árvvuid vuođul, vejolaččat sámi mátkeealáhusfitnodagaid čoahku vuođul.

4.5 Digitaliseren ja teknologiija – ođđa vejolašvuođat ahtanuššamii ja árvoháhkamii

Ealáhuseallin lea rievdamin, ja dađistaga ihtet ođđa ja gelddolaš ealáhusat mat váikkuhit ealáhusovddideapmái. Maŋimus 30 jagi lea digitaliseren ja ođđa teknologiija buvttihan stuorra rievdamiid ja addán vejolašvuođa ovdáneapmái. Sámi ealáhuseallimii gullet máŋga smávva ja gaska sturrosaš fitnodaga, mat oppa áiggi fertejit ovdánit ja geavahit ođđa vejolašvuođaid.

Danne šaddet ođđa teknologalaš ealáhusat eanet ja eanet deháleappot maiddái sámi guovlluin. Digitaliseren ja ođđa teknologiija láhčá dilálašvuođaid ođđa jurdagiidda ja vejolašvuođaide, ovdamearkka dihtii sáhttá programmeret stuorra riikkaidgaskasaš fitnodagaid ovddas vaikke vel lea ge Guovdageainnus. Digitála bálvalusaid teksten, dubben ja lágideapmi sámegillii leat maid ovdamearkkat mat sáhttet leat vuođđun ođđa fitnodagaide.

Boksa 4.9 Tundra Drone

Tundra Drone Guovdageainnus ovddida áidnalunddot buktagiid dronaide, ođđa teknologiijain mii lea earálágan go muđui márkanis. Sin maŋimus buvttaalmmuheapmi lea dronačuovga mii lea máilmmi garraseamos ja vuosttaš lihkadeaddji dronačuovga. Dasa lassin leat sii ovddidan sirena dronii erenoamážit boazodoalu várás, muhto maiddái guohtunealáhusa várás oppalaččat. Tundra Drone háliida ollit máilmmimárkaniidda, ja sis lea oktavuohta riikkaidgaskasaš kundariiguin geat háliidit geahččaladdat buktagiid.

Tundra Drone buktagiid sáhttá geavahit márkana eanemusat ostojuvvon dronain. Lihkadeaddji čuovgabálku dahká vejolažžan filbmet seavdnjadis, ja juksanjoavkun leat earret eará heahteetáhtat, fápmosuorgi, filbmasuorgi ja media, sihke sisriikkas ja riikkaidgaskasaččat. Márkana eará dronačuovggat čuvget lohkkaduvvon guvlui, lassin dasa ahte čuovga lea heajut. Molssaeaktun Tundra Drone buktagiidda lea daid heivehit divrras ja fitnolaš dronan, dahje láigohit helikoptera.

Tundra Drone duogábealde leat fitnodatálggaheaddjit Tim Valio ja Tor Erik Somby. Innovašuvdna Norga lea addán doarjaga ja ráđiid prošeavtta ovddideapmái. Dasa lassin lea prošeakta ožžon árvvolaš doarjaga máŋga eará doaimmaheddjiin nu go Sámedikkis, Guovdageainnu suohkanis, nuppástuhttinfitnodagas Ovddos, Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkanis, Samfunnsløftets, Arctic Acceleratoris ja priváhta investoriin.

Govus 4.3 Čuovgadrona iskan.

Govus 4.3 Čuovgadrona iskan.

Govva: Tor Erik Somby

4.5.1 Digitála infrastruktuvra

Sámi geavaheaddjit, seamma láhkai go Norgga álbmot muđui ge, vurdet dál buoret ja eanet digitála bálvalusaid heivehuvvon iežaset gillii. Johtilis ja stáđis mobiila- ja govdabáddeneahtta lea okta ássiid ja ealáhuseallima deháleamos infrastruktuvrrain, ja dehálaš eaktun dasa ahte uhcidit dakkár hehttehusaid go gaskkaid ja bieđggus ássama. Norggas lea buorre ja nana digitála geađgejuolgi go geahččá riikkaidgaskasaččat. EU jagi 2020 DESI-indeaksa čájeha ahte Norga ovttas Dánmárkkuin lea buoremus mobiila- ja govdabáddelágideamis. Goasii juohke bearatgottis ja fitnodagas lea vuođđogovdabáddefálaldat, ja sullii 90 proseantta bearatgottiin lea fálaldat oažžut dakkár johtilis govdabátti mainna sáhttá viežžat uhcimusat 100 megabit sekunddas.

Bures huksejuvvon digitála infrastruktuvra buot osiin riikkas lea dehálaš smávva sámi báikkálaš servodagaide. Digitála infrastruktuvrra huksen addá vejolašvuođaid ođđa ovttasbargovugiide, fierpmádagaide ja gávpemálliide maidda gaskkat mearkkašit uhcit go ovdal.

Korona-pandemiija lea rievdadan goasii buohkaid bargobeaivvi Norggas. Sihke almmolaš ja priváhta suorggi bargiid gáiddusbargosajiid geažil leat ferten váldit atnui iešguđet digitála čovdosiid doalahan dihtii doaimma jođus. Jáhkkimis šaddet gáiddusbargosajit, báikkálaš bargobirrasiiguin main ollugat čohkkájit ovttas, ja digitála deaivvadansajiiguin, maiddái maŋŋá pandemiija dehálaš oassi bargobeaivvis ollugiidda.

Digitaliseren dahká ahte bargosajit eai leat čadnojuvvon ovtta báikái. Gulahallan digitála vuođđovuogádagaid bokte šaddá dehálat ja dehálat gulahallankanálan. Dehálaš lea ahte dakkár vuođđovuogádagat maiddái hábmejuvvojit unnitlohkogielaide, nu go sámegillii. Digitaliseremis lea áidnalunddot vejolašvuohta nannet sámegielaid ja giellaguovddážiid go eanet bálvalusaid sáhttá fállat ja lágidit sámegillii.

Digitaliseren lea mielde ásaheamen oktavuođaid beroškeahttá gaskkain ja áibbas ođđa deaivvadanbáikkiid. Digitála fálaldaga huksen sihkkarastá dan ahte ii leat dušše birrasa servodat mii váikkuha ássangeasuhussii, muhto maiddái dat fálaldagat mat leat neahtas. Dehálaš ja vuđolaš eaktun dasa lea ahte mobiila ja govdabáddi leat olámuttus ja gokčet bures. Buorre gokčan buoridivččii vejolašvuođaid ovddidit guovllu ealáhusvuođu ja dagašii vejolažžan áŋgiruššat ođđa gelddolaš digitála ealáhusain doaresbeliin ja sámi guovllus.

Sorjavašvuohta neahtas ja bálvalusain lassána buot servodatsurggiin. Maŋimus jagiid lea digitála geađgejuolgi ovddiduvvon mealgadit. Ain jo lea maŋimus jahki čájehan man dehálaš dat lea ealáhuseallima, almmolaš bálvalusaid ja servodatdoaimmaid bisuheapmái.

Vaikke vel digitála infrastruktuvra lei buorre ovdal ge, ja čájehuvvui leat nanus ođđa hástalusaid ektui, de biddjojuvvojit dađistaga ođđa gáibádusat. Ráđđehus áigu láhčimiid bokte investeremii ja gilvvohallamii nannet mobiila- ja govdabáddefálaldaga, vai ássiin, doaimmain ja fitnodagain miehtá riikka – maiddái sámi guovlluin – lea buorre ja stáđis ja mobiila govdabáddegokčan.

Viđat buolvva mobiilateknologiija, mii čuovvu dálá 4G-teknologiija, fállet dál mobiilafállit miehtá máilmmi. Vuosttáš 5G-teknologiija installašuvnnat leat jo čađahuvvon Norggas. 5G dáidá leat teleneahta stuorámus ođasmahttin ođđaáiggis. Vurdojuvvo ahte dat sáhttá min veahkehit čoavdit bargamušaid ođđa vugiiguin ja lasihit buvttalašvuođa buot servodatsurggiin. Go dat lea válmmas, de das lea stuorra oalgeváikkuhusat servodahkii ja sidjiide geat oidnet vejolašvuođaid. Dál leat jo čađahuvvomin ovddasmanniprošeavttat main isket mo geavahit 5G ollu dehálaš guovlluealáhusaid innovatiiva ovddideapmái, nu go mearradoalu, fápmosuorggi, maritiima suorggi ja ealadoalu.

Ráđđehus háliida nannet govdabáddefálaldaga sámi guovlluin ja Guovllu-Norggas. Dieđáhusas Meld. St. 28 (2020–2021) Vår felles digitale grunnmur – Mobil-, bredbånds- og internettjenester, bidjá ráđđehus mihttun ahte 100 proseantta Norgga bearatgottiide ja doaimmaide galgá fállojuvvot 100 Mbit/s viežžanleaktu ja uhcimusat 10 Mbit/s sáddenleaktu ovdal jagi 2025 loahpa. Viidáseappot galgá leat mobiilageavahanvejolašvuohta doppe gos olbmot ásset, barget ja johtalit, ja gos priváhta, eaktodáhtolaš ja almmolaš suorggis leat doaimmat.

Ráđđehus áigu dasa váikkuhit gustojeaddji politihka viidásat fievrridemiin, mii lea márkanvuđot ja teknologiija neutrála govdabáddepolitihkka. Ráđđehus áigu ain vuoruhit dakkár doaibmabijuid mat nu bures go vejolaš váikkuhit márkanvuđot govdabáddehuksema mas lea buorre veadju. Márkan lea investeren badjel 12 miljárdda ruvnnu nehttii ja bálvalusaide jagi 2020. Dain guovlluin gos ii leat gávppálaš vuođđu huksemii, veahkeha ráđđehus doarjagiiguin, ja fylkkagielddat leat maid veahkehan stuorra supmiiguin. Ráđđehus áigu joatkit stáhtalaš veahki govdabáddehuksemiidda doaresbeliin.

4.5.2 Dáhta resursan

Ráđđehus geigii dieđáhusa Meld. St. 22 (2020–2021) Data som ressurs. Datadrevet økonomi og innovasjon jagi 2021 giđa. Dáhta ahtanuššan ovddasta dehálaš resursan ja jođihanfápmun ealáhusovddideapmái ja ekonomalaš ahtanuššamii ovddasguvlui. Ráđđehusa mihtu lea ahte Norga galgá ávkkástallat daid vejolašvuođaiguin mat leat dáhtas resursan eanet árvoháhkamii, eanet ođđa bargosajiide olles riikkas, ja beaktilis almmolaš suorgái. Meroštallojuvvo ahte Norgga dáhtaekonomiija ovddasta jahkásaččat 150 miljárdda ruvdnosaš árvoháhkama ja čuohte duhát bargosaji jagi 2020. Ovdal jagi 2030 sáhttet dát logut leat duppalastojuvvon jus eavttut leat ollašuhttojuvvon.

Ráđđehusa ambišuvdna lea eanedit dáhtajuogadeami gaskal almmolaš ja priváhta suorggi. Dakkár ambišuvnna sáhttá juksat go ovddida beaktilis ja sihkkaris infrastruktuvrra almmolaš dáhtaid juogadeapmái ja geavaheapmái. Dáhta šaddá maiddái stuorát oassin árvoháhkamis eanaš Norgga ealáhusain ja surggiin, muhto ealáhuseallin ferte ain buorebut sáhttit geavahit iežaset dáhtaid, ja juogadit dáhtaid gaskaneaset. Ulbmillaš áŋgiruššan sihke almmolašvuođas ja ealáhuseallimis movttiidahtášii eanet dáhtajuogadeapmái, buoridit dáhtaid kvalitehta ja álkidahttit dáid dáhtaid geavahit ođđa oktavuođain. Ráđđehus doarju Datafabrikken nammasaš prošeavtta, mii galgá leat jođihanfápmun dasa ahte heivehit ja ceahkkálastit oktasaš bálvalusaid ja čovdosiid mat sihkkarastet ahte eanet doaimmaheaddjit olahit guoskevaš dáhtaid johtileappot ja álkibut.

Ráđđehus bidjá čuovvovaš prinsihpaid vuođđun dáhtapolitihkkii: 1) Dáhtaid galgá rahpat go daid sáhttá rahpat, ja suodjalit daid go daid ferte suodjalit, 2) Dáhtat berrejit leat olámuttus, vejolaš gávdnat fas, ja sáhttit buohtastahttit eará dáhtaiguin, 3) Dáhtat galget juogaduvvot ja geavahuvvot dakkár vugiin mii addá árvvu ealáhuseallimii, almmolaš suorgái ja servodahkii, 4) Dáhtaid galgá juogadit ja geavahit nu ahte vuođđovuoigatvuođat ja -friijavuođat árvvusadnojuvvojit, ja Norgga servodatárvvut gáhttejuvvojit.

Dáhtajuogadeapmi dáhpáhuvvá dábálaččat ásahuvvon árvoviđjjiin seamma ealáhusas dahje suorggis. Ortnet lea vuođđuduvvon luohttámuššii, ovttasbargui ja lotnolas sorjavašvuhtii. Dáhtajuogadeami dehálaš jođihanfápmu leat iešguđet fitnodaga ahtanuššanvejolašvuođat ja vejolašvuođat eanet gilvalannávccaide.

Dáhtajuogadeapmi ealáhuseallimis sáhttá váikkuhit ahtanuššamii ja ovddideapmái maiddái sámi guovlluin. Jáhkkimis lea nu ahte earret eará sámi mátkeealáhusdoaimmaheaddjit, regiovnna stuorát mátkeealáhusdoaimmaheaddjit, hutkás ealáhusaid doaimmaheaddjit, idjadanbáikkit ja restauránttat sáhttet oažžut ávkki ovdamearkka dihtii mátkeealáhussojuid ja kunddardáhtaid lotnolas juogadeamis. Viidáseappot lea boazodoalus dárbu sihke ovddidit ja juogadit dáhtaid dálkkádatváikkuhusaid ja olahahtti areálaresurssaid birra, gč. máinnašeami kapihttalis 4.1.

Sámi guovlluid smávva IT-fitnodagain leat ráddjejuvvon resurssat dasa ahte ieža sáhttit ovddidit ođđa gelbbolašvuođa dahje oastit bálvalusaid maiguin dustet iežaset gealbohástalusaid. Sis dárbbašit dávjá buot, standardiserejuvvon bagadusaid rájes gitta oanehisággi deavdda- ja joatkkaoahpahuskurssaid rádjai allaskuvla- ja universitehtadásis – áinnas hábmejuvvon ovttasbarggus gaskal oahppoásahusaid ja ealáhuseallima. Dávjá ii leat IKT-gelbbolašvuohta olámuttus sámi guovlluin. Digitála gálggaid ja reaidduid buori ovddideapmái lea dárbu ii dušše ovddidit kursa- ja joatkkaoahppofálaldagaid, muhto maiddái mobiliseret ja láhčit dilálašvuođaid fálaldagaid buori geavaheapmái.

Ráđđehus lea dorjon DigitalNorway nammasaš njunušindustriijaguovddáža ásaheami. Guovddáš lea dehálaš doaimmaheaddji ealáhuseallima digitála gelbbolašvuođa loktemii, ja bargá árjjalaččat dan ala ahte erenoamážit smávva ja gaska sturrosaš fitnodagat galget sáhttit searvat dáhtajođihuvvon ekonomiijii. Sii fállet nuvttá dakkár gealboloktendoaibmabijuid go kurssaid, bagadanresurssaid ja joatkkaoahpu. Sii lágidit wbináraid, bargobájiid ja digitála deaivvadanbáikkiid vásáhusaid lonuheapmái. Dasa lassin leat sii almmolašvuođa guovddáš ovttasbargoguoibmin iešguđet digitaliseren- ja oahpahusprošeavttain.

DigitalNorway lea mielde máŋgga EU-prošeavttas, ja doaimmaha diehtojuohkima dutkama, teknologiija ja innovašuvnna birra erenoamážit jurddašuvvon smávva ja gaska sturrosaš fitnodagaide.

4.6 Málbma- ja minerálaruvken

Davvi-Norggas leat mearkkašahtti ollu minerálaresurssat mat roggama bokte sáhttet leat lasi árvoháhkama ja bargosajiid vuođđun. Dihto minerálaid valjis fidnen sáhttá mearrideaddji láhkai váikkuhit máilmmiviidosaš birashástalusaid čoavdimii ja nuppástuhttit Norgga ealáhusaid doaibmat eambbo ruonán dahje birasseastin. Ráđđehus atná dehálažžan ahte minerálaid lea dárbu ruvket nu guoddevaččat go vejolaš ja nu soahppevaččat eará ealáhusaiguin ja earáiguin geaidda ruvken guoská.37

Málbma- ja minerálaroggan mii čađahuvvo dorvvolaččat birasseasti ja guoddevaš láhkai, sáhttá nannet ealáhusvuođu sámi servodagain ge. Dat lea dakkár doaibma mii lea mielde veahkkin ovddideamen báikkálaš servodaga ođđa bargosajiiguin ja gelbbolašvuođain. Seammás dat sáhttá dagahit váikkuhusaid boazodoalloberoštumiide ja sámi kultuvrii.

Nussir ASA ruvkendoaimma álggahanášši Fálesnuoris govvida daid váttis vihkkedallamiid ja vuostálasvuođaid maid dákkár ásaheamit sáhttet dagahit. Ii ge dán áššis leat leamaš vejolaš oaččohit ráđđehusa ja Sámedikki soahpat konsultašuvnnaid bokte. Fitnodat meroštallá ahte Nussira doaibma attášii 150–200 báikkálaš bargosaji. Dát livččii mearkkašahtti oasseveahkkin guvllolaš bargomárkanii ja nu maiddái guovllu ássamii.

Ráđđehus atná dehálažžan ahte guoddevaš ávkkástallan luondduriggodagaiguin galgá váikkuhit ávkin báikegottiide, seammás go sámiid vuoigatvuođat álgoálbmogin galget vuhtii váldojuvvot. Buori ovttasdoaibmama eaktun lea ahte dat fitnodagat mat čađahit minerálaroggamiid dakkár guovlluin main leat sámi beroštusat, galget čájehit servodatovddasvástádusa, gulahallet rabasvuođain ja ovddasvástádusain čađahit doaimmaideaset. Minerálaroggama viidásat ovddideapmi gáibida bajásráhkaduslaš ja diehtovuđot gulahallama ja lotnolas dáhtu čađahit heivehallamiid. Mearrideaddji dehálaš lea dat ge ahte bealit árrat jo vejolaš minerálaprošeavtta ovddidettiin bures gulahallet nu ahte dovdájit sihke daid vejolašvuođaid ja hástalusaid mat leat dakkár doaimma oktavuođas.

Almmolaš lávdegoddi nammaduvvui geassemánu 23. b. 2020 árvvoštallan dihtii minerálalága nuppástuhttimiid. Áigumuš lea ahte lávdegoddi galgá geiget iežas raportta jagi 2021 loahpageahčen. Lávdegoddi galgá árvalit láhkii álkidemiid, áigádemiid ja buoridemiid. Minerálaroggamat mat gusket sámi boazodollui vuolggahit sierra konsulterengeatnegasvuođa buot lobiid ja váldeproseassaid hárrái, ja dat lea juoga mii gáibida sihke áiggi ja návccaid geavaheami sihke doaibmalobi ohccis, áššáiguoski konsultašuvdnabeliin (dábálaččat boazoorohagain ja Sámedikkis) ja almmolaš eiseválddiin. Lávdegoddi galgá árvvoštallat lea go vejolaš beavttálmahttit dálá vuogádaga nu ahte dat ii hedjonahte ráđđádallamiid ulbmiliid. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat mo láhka berre vuhtii váldit Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid ektui, ja minerálalága vejolaš nuppástuhttimat galget atnit vuolggasadjin dan maid Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođat gáibidit.

4.6.1 Sámedikki mearkkašupmi

Sámediggi oaivvilda ahte ii galgga addojuvvot lohpi dakkár doibmii mii váldá sámiin eallinbirgejumi. Sámediggi oaidná vuorjašumiin ahte kultuvrralaččat dehálaš, árbevirolaš sámi ealáhusat maid álgovuođđu lea guoddevaš luonddugeavaheapmi, oaffaruššojuvvvojit riskavuloš ja nuoskkideaddji ruvkedoibmii buorrin. Fiettar orohaga boazobargiid lohku sáhttá geahpeduvvot beliin guohtuneatnamiid gáržžideami geažil go Nussir ASA ruvkedoaibma Fálesnuoris.38 álggahuvvo. Sámediggi lea maid garrasit fuolastuvvan das ahte ruvkebázahusat biddjojuvvojit vuonaide ja sáhttet bahás váikkuhit guliide ja guolásteapmái.

Juolgenohta

1.

Dieđ. St. 25 (2015–2016)

2.

Dieđ. St. 9 (2020–2021)

3.

Sámedikki dieđáhus boazodoalu birra 2016.

4.

Doarjjajuolggadusat boazodoallonissoniid doaibmabijuide – Eanadoallodirektoráhta

5.

Dieđ. St. 32 (2016–2017)

6.

NIBIO-raporta (2018)

7.

Ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Innovašuvdna Norga

8.

NAČ 2005: 5

9.

Sámedikki jahkásaš guolástusášši – 2020

10.

Sábme jállu – Sámedikki dásseárvodieđáhus (sametinget.no)

11.

Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra.

12.

NAČ 2013: 4

13.

Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra.

14.

Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra.

15.

Sámediggái dat ii fátmmas TV, rádio, musea ja girjeráju, go dat váldoáššis ruhtaduvvojit eará almmolaš ruđaiguin, dahje njuolgga juolludemiiguin, gč. Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra.

16.

Ráđđehus čađahii jagi 2017 áŋgiruššama kultur- ja hutkás ealáhusaiguin bargamuššan Innovašuvdna Norgga, Norgga kulturráđi ja Norwegian Arts Abroad (NAA) organisašuvnnaid ovddas (mat leat mielde Kulturdepartemeanta bušeahtas). Áŋgiruššan, mii galgá nannet kultursuorggi ekonomalaš guoddevašvuođa ja oainnusmahttit kultuvrra ealáhusveaju, nannejuvvui jagi 2018 ja evttohuvvo jotkojuvvot jahkái 2021. Jagi 2018 čađahuvvui viehka viiddes čuovvuevalueren áŋgiruššamis ja doaibmabijuin. Loahpparaporta galgá leat válmmas jagi 2022 loahpas.

17.

Sámediggedieđáhus duoji birra ealáhussan.

18.

Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra.

19.

Noot og Reiding čađahan sámi dáiddaiskkadeapmi jagi 2019 bargamuššan Sámedikki ovddas, boahtá ovdan ahte 34 % sámi dáiddáriin lea dáidda váldodienasgáldun, muhto 60 % háliidivčče dan.

20.

Váikkuhangaskaoamit – sámi dáidda ja kultuvra, Sámediggi/Visjona 2020.

21.

Dokumeanta 20/17074 – Sámedikki bušeahttadárbbut 2022 – Sámediggi (onacos.no).

22.

Innspel til den internasjonale strategien for kulturpolitikken – regjeringen.no.

23.

Strategi for kultur og reiseliv. Noreg som attraktiv kulturdestinasjon 2019. Strategiija lea vuosttažettiin jurddašuvvon kultursuorggi doaimmaheddjiide, definerejuvvon «heile den offentlege og private kultursektoren, inkludert det frivillige kulturlivet», muhto sáhttá maid guoskat earáide geat doaimmahit kulturturismma.

24.

Kulturmuittut leat luopmovuitit – Riikaantikvára

25.

UNWTO (2016)

26.

Transport og reiseliv – SSB

27.

Dieđ. St. 16 (2019–2020)

28.

Boazodoallošiehtadus suoidnemánu 1. b. 2020 – geassemánu 30. b. 2021

29.

Opplevingar for ein kvar smak. Strategi for reiseliv basert på landbruket og reindrifta sine ressursar. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta 2017.

30.

Strategi for kultur og reiseliv. Noreg som attraktiv kulturdestinasjon.

31.

Geahča ON guoddevašvuođamihtuid oassemihtu 11.4. «Styrke innsatsen for å verne og sikre verdens kultur- og naturarv» ja oassemihtu 8.9 «Innen 2030 utarbeide og iverksette politikk for å fremme en bærekraftig turistnæring som skaper arbeidsplasser og fremmer lokal kultur og lokale produkter».

32.

Earret eará Šattolaš Sápmi – Guoddevaš ealáhusovddideapmi – Sámedikki dieđáhus ealáhusovddideami birra, siidu 21.

33.

Dieđ. St. 32 (2016–2017)

34.

Strategi for kultur og reiseliv. Noreg som attraktiv kulturdestinasjon 2019, siidu 42.

35.

Samicultures.com (2020) ja Sámediggi (2020)

36.

Nasjonal reiselivsstrategi 2030 – Sterke inntrykk med små avtrykk

37.

Dieđ. St. 9 (2020–2021)

38.

Protect Sápmi (2020)

Ovdasiidui